Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Veel parandavaid nõuandeid

Veel parandavaid nõuandeid

63. peatükk

Veel parandavaid nõuandeid

AJAL, mil Jeesus on oma apostlitega ikka samas majas Kapernaumas, arutatakse muudki kui apostlite vaidlust selle üle, kes on suurem. Järgmine vahejuhtum võis ehk toimuda ka millalgi nende tagasituleku ajal Kapernauma, kui Jeesust ennast kohal polnud. Apostel Johannes teatab: „Me nägime sinu nimel kurje vaime välja ajavat meest, kes meid ei järgi, ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meid!”

Ilmselt arvab Johannes, et apostlid on ainuke grupp, kellel on õigus tervendada. Niisiis mõtleb ta, et see mees ei tee vägevaid tegusid õigel kombel, sest ta ei kuulu nende gruppi.

Ent Jeesus annab nõu: „Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo minu nimel ja suudab sedamaid rääkida minust kurja. Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! Sest kes teid joodab karikatäie veega minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!”

Sel mehel ei tarvitsenud ilmtingimata isiklikult Jeesuse järel käia, et olla tema poolel. Kristlikku kogudust polnud veel rajatud, niisiis see, et ta ei kuulunud nende gruppi, ei tähendanud veel, et ta kuulus eri kogudusse. Mees tõepoolest uskus Jeesuse nimesse ja ajas seetõttu edukalt deemoneid välja. Ta tegi midagi, mis Jeesuse tunnustavail sõnul oli palka väärt. Jeesus näitab, et seda tehes ei jää see mees oma palgast ilma.

Aga mis siis, kui apostlite sõnad või teod oleksid pannud mehe komistama? See oleks olnud väga tõsine asi! Jeesus tõdeb: „Kes pahandab üht [„paneb komistama ühe”, UM] neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!”

Jeesus ütleb, et tema järelkäijatel tuleks oma elus saada lahti kõigest sellisest, mis on neile sama kallis kui käsi, jalg või silm, ent paneb neid komistama. Parem on millestki kalliks peetust ilma olla ja minna Jumala Kuningriiki, kui sellest kinni hoida ja olla heidetud Gehennasse (UM; Jeruusalemma lähistel asuv jäätmete põletuspaik), mis kujutab igavest hävingut.

Samuti hoiatab Jeesus: „Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas alati näevad mu Isa palet, kes on taevas.” Seejärel osutab ta kujukalt „pisukeste” kallihinnalisusele, kõneldes mehest, kellel on sada lammast, kuid üks neist läheb kaotsi. Jeesus selgitab, et mees jätab need 99, et otsida seda kadunut, ja kui ta selle üles leiab, rõõmustab ta tema pärast enam kui nende 99 pärast. Lõpuks ütleb Jeesus: „Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.”

Võimalik, et Jeesus peab silmas apostlite omavahelist vaidlust, kui ta kutsub üles: „Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!” Maitsetud toidud tehakse soola abil maitsvamaks. Niisiis tänu piltlikule soolale muutub inimese jutt kergemini vastuvõetavaks. Sellise soola olemasolu aitab hoida rahu.

Kuid inimeste ebatäiuse tõttu tuleb aeg-ajalt ette tõsiseid tülisid. Ka selleks, kuidas sel puhul toimida, annab Jeesus juhtnööre. „Kui su vend eksib sinu vastu,” sõnab Jeesus, „siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.” Aga kui ta ei kuula, „võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga”, annab Jeesus nõu.

Jeesuse sõnul on alles viimane abinõu esitada asi „kogudusele”, see tähendab koguduse vastutavatele ülevaatajatele, kes võivad langetada kohtuotsuse. Kui patustaja nende otsusele ei allu, siis „ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner”, lausub Jeesus lõpuks.

Sellist otsust langetades on ülevaatajatel tarvis järgida hoolikalt juhendeid, mis on toodud Jehoova Sõnas. Kui nad siis leiavad, et inimene on süüdi ja on teeninud ära karistuse, on kohtuotsus juba „ka taevas seotud”. Ja kui nad ’maa peal lahti päästavad’, see tähendab leiavad inimese süütu olevat, on see juba „taevas lahti päästetud”. Jeesus ütleb, et kui selliste kohtulike arutelude puhul ’kaks või kolm koos on tema nimel, seal on tema nende keskel’. Matteuse 18:6—20; Markuse 9:38—50; Luuka 9:49, 50.

▪ Miks ei olnud Jeesuse päevil tingimata tarvilik teda järgida?

▪ Kui tõsine asi on pisukese komistama panemine ja kuidas näitab Jeesus kujukalt selliste pisukeste tähtsust?

▪ Mis arvatavasti ajendab Jeesust kutsuma apostleid üles kasutama eneste keskel soola?

▪ Mida tähendavad ’sidumine’ ja ’lahtipäästmine’?