31. peatükk

Viljapeade katkumine hingamispäeval

PEAGI lahkub Jeesus oma jüngritega Jeruusalemmast, et minna tagasi Galileasse. On kevadine aeg ning põldudel loob vili pead. Jüngrid on näljased. Niisiis katkuvad ja söövad nad viljapäid. Aga kuna on hingamispäev, ei jää nende tegevus märkamata.

Alles äsja olid Jeruusalemma usujuhid üritanud Jeesust tappa väite põhjal, et ta rikub hingamispäeva. Nüüd esitavad variserid süüdistuse. „Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!” ründavad nad.

Variserid väidavad, et viljapeade noppimine ja pihkude vahel hõõrumine söömise eesmärgil on viljakoristamine ja -peksmine. Ent nende range tõlgendus selle kohta, mis on töö, mis mitte, on muutnud hingamispäeva koormaks, kuigi see pidi olema rõõmurikas, vaimselt ülesehitav aeg. Niisiis toob Jeesus neile vastuseks näiteid Pühakirjast, osutamaks, et Jehoova Jumalal pole eales olnud eesmärgiks rakendada oma hingamispäevaseadust sellisel kohatult rangel moel.

Jeesus ütleb, et kui Taavetil ja ta meestel nälg oli, astusid nad sisse kogudusetelki ning sõid ära vaateleivad. Need leivad olid juba Jehoova eest ära võetud ja värsketega asendatud ning tavapäraselt olid nad mõeldud preestritele söömiseks. Kuid selles olukorras ei mõistetud Taavetit ja ta mehi leibade söömise pärast hukka.

Jeesus toob teisegi näite: „Eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta?” Tõepoolest, preestrid tapavad loomi ja teevad muid templitöid ka hingamispäeval! „Kuid ma ütlen teile,” lausub Jeesus, „et siin on see, kes on suurem kui pühakoda!”

Jeesus jätkab varisere manitsedes: „Kui te teaksite, mis see on: ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütuid.” Seejärel lõpetab ta: „Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” Mida Jeesus sellega mõtleb? Jeesus viitab oma rahurikkale tuhandeaastasele Kuningriigi valitsusele.

Nüüd juba 6000 aastat on inimkond kannatanud Kurat-Saatana võimu all ränka orjapõlve, kus vägivald ja sõda on igapäevane asi. Teisest küljest on Kristuse suurejooneline hingamispäeva-valitsus hingamisaeg kõigest sellest kannatusest ja rõhumisest. Matteuse 12:1—8; 3. Moosese 24:5—9; 1. Saamueli 21:2—7; 4. Moosese 28:9; Hoosea 6:6.

▪ Milline süüdistus esitatakse Jeesuse jüngrite kohta ja kuidas Jeesus sellele vastab?

▪ Millise variseride vea toob Jeesus esile?

▪ Mil kombel on Jeesus „hingamispäeva isand”?