Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jeesus Kristus — Jumala tundmise võti

Jeesus Kristus — Jumala tundmise võti

4. peatükk

Jeesus Kristus — Jumala tundmise võti

1., 2. Kuidas on maailma religioonid Jumala tundmise võtit moonutanud?

SA SEISAD ukse taga ja kohmitsed oma võtmete kallal. Väljas on külm ja pime ning sa tahad kiiresti sisse saada — kuid võti ei keera. Võti paistab küll õige olevat, kuid lukk lahti ei lähe. Milline pettumus! Sa vaatad oma võtmed veel kord üle. Kas see on ikka õige võti? Või on keegi selle ära rikkunud?

2 See näide kujutab ilmekalt, mis on selle maailma religioosse segaduse tõttu Jumala tundmisest saanud. Paljud on oluliselt moonutanud võtit — Jeesust Kristust —, kes Jumala tundmise meile avab. Mõned religioonid on selle võtme kõrvale heitnud ja ignoreerivad Jeesust täielikult. Teised on moonutanud Jeesuse rolli ja kummardavad teda kui Kõigeväelist Jumalat. Igal juhul jääb Jumala tundmine meile suletuks, kui me ei tunne täpselt seda tähtsat isikut Jeesust Kristust.

3. Miks võib Jeesust Jumala tundmise võtmeks nimetada?

Sa mäletad ehk Jeesuse ütlust: „See tähendab igavest elu, et nad omandavad sinu, ainsa tõelise Jumala tundmist ja Jeesuse Kristuse tundmist, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3, NW) Seda öeldes Jeesus ei hoobelnud. Pühakiri rõhutab korduvalt, et Kristust on vaja täpselt tunda. (Efeslastele 4:13; Koloslastele 2:2; 2. Peetruse 1:8; 2:20; NW) „[Jeesusest Kristusest] tunnistavad kõik prohvetid,” märkis apostel Peetrus. (Apostlite teod 10:43) Ja apostel Paulus kirjutas: „[Jeesuses] peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse [„tundmise”, NW] aarded.” (Koloslastele 2:3) Paulus ütles koguni, et kõik Jehoova tõotused lähevad täide Jeesuse kaudu. (2. Korintlastele 1:20) Niisiis on Jeesus Kristus tõeline Jumala tundmise võti. Meil tuleb tunda Jeesuse olemust ja tema rolli Jumala korralduses ilma igasuguste moonutusteta. Aga miks arvavad Jeesuse järelkäijad, et temal on Jumala eesmärkides keskne koht?

TÕOTATUD MESSIAS

4., 5. Mida loodeti seoses Messiaga, ja kelleks jüngrid Jeesust pidasid?

4 Ustava mehe Aabeli päevist alates olid Jumala sulased igatsusega oodanud Seemet, kelle tulemise Jehoova Jumal ette oli kuulutanud. (1. Moosese 3:15; 4:1—8; Heebrealastele 11:4) Jumal oli teada andnud, et see Seeme asub Tema eesmärgi kohaselt teenima Messiana, mis tähendab „Võitut”. Ta pidi ’patule piiri panema’, ja lauludes kuulutati ette tema Kuningriigi auhiilgust. (Taaniel 9:24—26; Laul 72:1—20) Kellest pidi saama Messias?

5 Kujutle, millist erutust tundis noor juut Andreas, kui ta kuulas naatsaretlase Jeesuse sõnu. Andreas tõttas oma venna Siimon Peetruse juurde ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” (Johannese 1:41) Jeesuse jüngrid olid veendunud, et Jeesus ongi tõotatud Messias. (Matteuse 16:16) Ja tõelised kristlased on olnud valmis kasvõi oma elu kaalule panema usu nimel, et Jeesus oli tõesti ettekuulutatud Messias ehk Kristus. Milliseid tõendeid neil selle kohta oli? Vaadelgem kolme tõestusliini.

TÕENDID SELLE KOHTA, ET JEESUS OLI MESSIAS

6. a) Millisest perekonnaliinist pidi põlvnema tõotatud Seeme, ja kuidas me teame, et Jeesus põlvnes sellest perekonnaliinist? b) Miks pole mitte keegi pärast aastat 70 m.a.j. saanud tõestada oma väidet, et ta on Messias?

6 Jeesuse põlvnemine on esimene asi, mille alusel saab kindlaks teha, et tema oli tõotatud Messias. Jehoova ütles oma sulasele Aabrahamile, et tõotatud Seeme tuleb tema järglaste hulgast. Aabrahami poeg Iisak, Iisaki poeg Jaakob ja Jaakobi poeg Juuda said kõik samasuguse tõotuse. (1. Moosese 22:18; 26:2—5; 28:12—15; 49:10) Sajandeid hiljem piiritleti Messia põlvnemisliin täpsemalt, kui kuningas Taavetile öeldi, et Messias tuleb tema perekonnaliinist. (Laul 132:11; Jesaja 11:1, 10) Matteuse ja Luuka evangeeliumid kinnitavad, et Jeesus põlvnes sellest perekonnaliinist. (Matteuse 1:1—16; Luuka 3:23—38) Kuigi Jeesusel oli palju vihavaenlasi, ei seadnud mitte keegi neist kahtluse alla tema üldtuntud põlvnemisliini. (Matteuse 21:9, 15) Seega on selge, et tema põlvnemine on väljaspool igasugust kahtlust. Kuid juutide perekonnaregistrid hävitati aastal 70 m.a.j., mil roomlased rüüstasid Jeruusalemma. Pärast seda pole enam mitte keegi saanud tõestada oma väidet, et ta on tõotatud Messias.

7. a) Milline on teine tõestusliin, mis näitab, et Jeesus oli Messias? b) Kuidas täitus Miika 5:1 seoses Jeesusega?

7 Täitunud prohvetiennustused on teine tõestusliin. Terve hulk Heebrea Kirjades toodud prohvetiennustusi kirjeldab Messia elukäigu mitmeid aspekte. Kaheksandal sajandil e.m.a. ennustas prohvet Miika, et see suur valitseja sünnib tähtsusetus linnas Petlemmas. Iisraelis oli kaks Petlemma-nimelist linna, kuid see prohvetiennustus täpsustas, kumba neist mõeldakse: Petlemm Efratad, kus oli sündinud kuningas Taavet. (Miika 5:1) Jeesuse vanemad Joosep ja Maarja elasid Naatsaretis, mis asub Petlemmast umbes 150 kilomeetrit põhja pool. Kuid ajal, mil Maarja last ootas, andis Rooma valitseja keiser Augustus käsu kõigil inimestel ennast oma kodulinnas üles kirjutada. * Seega tuli Joosepil koos oma lastootava naisega minna Petlemma, kus sündiski Jeesus. — Luuka 2:1—7.

8. a) Millal ja millise sündmusega algasid 69 „aastanädalat”? b) Kui kaua kestsid 69 „aastanädalat”, ja mis juhtus siis, kui need lõppesid?

8 Kuuendal sajandil e.m.a. ennustas prohvet Taaniel, et „võitud vürst” ilmub 69 „aastanädalat” pärast seda, kui antakse käsk Jeruusalemm taastada ja üles ehitada. (Taaniel 9:24, 25) Kõik need „aastanädalad” on seitsme aasta pikkused. * Nii Piibel kui ka ilmalik ajalugu näitavad, et käsk Jeruusalemma ülesehitamiseks anti aastal 455 e.m.a. (Nehemja 2:1—8) Seega pidi Messias ilmuma 483 (7 korda 69) aastat pärast aastat 455 e.m.a. Sel kombel jõuame aastasse 29 m.a.j., mil Jehoova võidis Jeesuse püha vaimuga. Nii sai Jeesus „Kristuseks” (mis tähendab „Võitut”) ehk Messiaks. — Luuka 3:15, 16, 21, 22.

9. a) Kuidas täitus Laul 2:2? b) Millised on veel mõned prohvetiennustused, mis on täitunud Jeesuses? (Vaata tabelit.)

9 Muidugi ei võtnud mitte kõik Jeesust vastu tõotatud Messiana, ja seda oli Pühakiri ka ette kuulutanud. Nagu on kirjas Laulus 2:2, ennustas kuningas Taavet Jumalast inspireerituna: „Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Jehoova ja tema Võitu vastu.” See prohvetiennustus näitas, et rohkem kui ühe maa juhid ühinevad, et rünnata Jehoova Võitut ehk Messiat. Ja nii see ka juhtus. Juudi religioonijuhid, kuningas Herodes ja Rooma maavalitseja Pontius Pilatus aitasid omalt poolt kaasa Jeesuse hukkamisele. Endised vaenlased Herodes ja Pilatus said sellest ajast alates suurteks sõpradeks. (Matteuse 27:1, 2; Luuka 23:10—12; Apostlite teod 4:25—28) Lisatõendeid selle kohta, et Jeesus oli Messias, vaata palun juuresolevast tabelist „Tähelepanuväärseid prohvetiennustusi Messia kohta”.

10. Kuidas Jehoova tunnistas, et Jeesus on tema tõotatud Võitu?

10 Jehoova Jumala tunnistus on kolmas tõestusliin, mis kinnitab, et Jeesus oli Messias. Jehoova saatis inglid inimestele teatama, et Jeesus on tõotatud Messias. (Luuka 2:10—14) Tõesti, Jeesuse maise elu ajal rääkis Jehoova ise taevast ja väljendas oma heakskiitu Jeesuse suhtes. (Matteuse 3:16, 17; 17:1—5) Jehoova Jumal andis Jeesusele väe imetegusid teha. Need kõik olid jumalikud lisatõendid, mis näitasid, et Jeesus oli Messias, sest Jumal ei annaks kunagi ühelegi petisele väge imesid teha. Samuti kasutas Jehoova oma püha vaimu evangeeliumijutustuste inspireerimiseks, ja seega said Piibli, kogu ajaloo jooksul kõige enam tõlgitud ja levitatud raamatu osaks tõendid selle kohta, et Jeesus oli Messias. — Johannese 4:25, 26.

11. Kui palju tõendeid on olemas selle kohta, et Jeesus oli Messias?

11 Kõik need tõestusliinid kokku sisaldavad sadu fakte, mis näitavad, et Jeesus oli tõotatud Messias. Niisiis on selge, et tõelised kristlased on põhjendatult uskunud, et tema on nii ’see, kellest tunnistavad kõik prohvetid’, kui ka Jumala tundmise võti. (Apostlite teod 10:43) Kuid Jeesuse Kristuse kohta tuleb teada rohkemat kui vaid tõsiasja, et ta oli Messias. Kust ta pärit oli? Milline ta oli?

JEESUS ENNE INIMESEKS SAAMIST

12., 13. a) Kuidas me teame, et Jeesus elas taevas, enne kui ta maa peale tuli? b) Kes on „Sõna”, ja mida ta enne inimeseks saamist tegi?

12 Jeesuse elu võib jagada kolme etappi. Esimene neist algas kaua aega enne seda, kui ta maa peale sündis. Miika 5:1 ütleb, et Messias põlvneb „muistseist päevist, igiaegadest”. Jeesus ütles otse, et ta on tulnud „ülalt”, see tähendab — taevast. (Johannese 8:23; 16:28) Kui kaua ta enne maa peale tulemist taevas oli olnud?

13 Jeesust nimetati Jumala „ainusündinud Pojaks”, sest Jehoova lõi ta otseselt. (Johannese 3:16) Kuna Jeesus on „kõige loodu esmasündinu”, kasutas Jumal teda kõige muu loomisel. (Koloslastele 1:15; Ilmutuse 3:14) Johannese 1:1 ütleb, et „Sõna” (Jeesus enne inimeseks saamist) oli „alguses” Jumala juures. Seega oli Sõna Jehoova juures siis, kui loodi „taevad ja maa”. Jumal pöördus Sõna poole, kui ta ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi.” (1. Moosese 1:1, 26) Kahtlemata oli Sõna ka Jumala armastatud „meistertööline” (NW), keda kirjeldatakse tekstis Õpetussõnad 8:22—31 kui isikustatud tarkust töötamas koos Jehoovaga kõigi asjade valmistamisel. Pärast seda, kui Jehoova tõi olemasollu Sõna, ja enne seda, kui Sõna maa peal inimeseks sai, viibis ta koos Jumalaga pikka aega taevas.

14. Miks nimetatakse Jeesust „nähtamatu Jumala kujuks”?

14 Sellepärast pole sugugi üllatav, kui Koloslastele 1:15 ütleb, et Jeesus on „nähtamatu Jumala kuju”. Kuna sõnakuulelik Poeg oli oma Isa Jehoovaga teadmata palju aastaid lähedastes suhetes, sai ta täpselt Isa sarnaseks. See on veel üks põhjus, miks Jeesus on Jumala eluandva tundmise võti. Jeesus tegi maa peal olles kõike täpselt nii, nagu seda oleks teinud Jehoova. Järelikult tähendab Jeesuse tundmaõppimine seda, et me kasvame ka Jehoova tundmises. (Johannese 8:28; 14:8—10) Niisiis on selge, et on eluliselt tähtis Jeesuse Kristuse kohta rohkem teada saada.

JEESUSE ELU MAA PEAL

15. Kuidas on võimalik, et Jeesus sündis täiusliku lapsena?

15 Jeesuse elu teine etapp möödus siin maa peal. Ta allus meeleldi, kui Jumal tema elu taevast ustava juudi neitsi Maarja emaihusse üle kandis. Jehoova vägev püha vaim ehk tegev jõud ’varjas’ Maarjat, mille tulemusel ta jäi rasedaks ja sünnitas lõpuks täiusliku lapse. (Luuka 1:34, 35) Jeesus ei pärinud mitte mingisugust ebatäiuslikkust, kuna ta sai oma elu täiuslikust Allikast. Ta kasvatati üles tagasihoidlikus kodus puusepp Joosepi kasupojana, ja ta oli selle perekonna paljudest lastest esimene. — Jesaja 7:14; Matteuse 1:22, 23; Markuse 6:3.

16., 17. a) Kust sai Jeesus imetegude tegemiseks väe, ja millised olid mõned tema imetegudest? b) Milliseid omadusi Jeesus ilmutas?

16 Jeesuse sügav andumus Jehoova Jumalale ilmnes juba siis, kui ta oli 12-aastane. (Luuka 2:41—49) Kui Jeesus täiskasvanuks sai ja 30-aastaselt oma teenistust alustas, ilmutas ta suurt armastust ka oma kaasinimeste vastu. Kui Jumala püha vaim andis talle väe imetegusid teha, parandas ta kaastundlikult haigeid, jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte, pidalitõbiseid. (Matteuse 8:2—4; 15:30) Jeesus toitis tuhandeid näljaseid. (Matteuse 15:35—38) Ta vaigistas tormi, mis pani tema sõprade elu ohtu. (Markuse 4:37—39) Lisaks sellele äratas ta koguni surnuid ellu. (Johannese 11:43, 44) Need imed on hästi tõestatud ajaloolised faktid. Isegi Jeesuse vaenlased tunnistasid, et ta „teeb palju tunnustähti”. — Johannese 11:47, 48.

17 Jeesus rändas ringi kõikjal oma kodumaal ja andis inimestele õpetust Jumala Kuningriigist. (Matteuse 4:17) Samuti andis ta tõelise kannatlikkuse ja mõistlikkuse eeskuju. Isegi siis, kui tema jüngrid ei vastanud tema ootustele, ütles ta osavõtlikult: „Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder!” (Markuse 14:37, 38) Ent Jeesus oli julge ja otsekohene nendega, kes põlgasid tõde ja rõhusid abituid. (Matteuse 23:27—33) Ja ennekõike jäljendas ta täiuslikult oma Isa armastuse eeskuju. Jeesus oli valmis koguni surema, et ebatäiuslikul inimkonnal võiks olla tulevikulootus. Niisiis pole selles midagi üllatavat, et me võime vabalt viidata Jeesusele kui Jumala tundmise võtmele! Ta on tõesti elav võti! Aga miks me ütleme, et ta on just elav võti? Nüüd me jõuame tema elu kolmanda etapini.

JEESUS TÄNAPÄEVAL

18. Kuidas me peaksime Jeesust Kristust tänapäeval endale ette kujutama?

18 Kuigi Piibel räägib Jeesuse surmast, on ta praegu elus! Õigupoolest elas esimesel sajandil m.a.j. sadu inimesi, kes võisid pealtnägijatena tunnistada tõsiasja, et ta on üles äratatud. (1. Korintlastele 15:3—8) Prohvetiennustuste kohaselt istus ta pärast seda oma Isa paremale käele ja jäi ootama aega, mil ta saab taevas kuningavõimu. (Laul 110:1; Heebrealastele 10:12, 13) Kuidas me peaksime siis Jeesust tänapäeval endale ette kujutama? Kas me peaksime mõtlema temast kui abitust lapsukesest sõimes? Või kui kannatustes vaevlevast mehest, keda parajasti hukatakse? Ei. Ta on võimas valitsev Kuningas! Ja peagi saab ilmsiks tema valitsusvõim selle äravaevatud maa üle.

19. Mida hakkab Jeesus lähitulevikus tegema?

19 Ilmutuse 19:11—15 esitatakse elav kirjeldus selle kohta, kuidas Kuningas Jeesus Kristus tuleb suure väega kurje inimesi hävitama. Kui väga ihkab see armastav taevane Valitseja küll teha lõppu kannatustele, mis tänapäeval miljoneid inimesi vaevavad! Ja täpselt sama palju ihkab ta aidata neid, kes püüavad jäljendada täiuslikku eeskuju, mille ta maa peal olles andis. (1. Peetruse 2:21) Et nad võiksid Jumala taevase Kuningriigi maiste alamatena igavesti elada, tahab ta neid hoida elus kiiresti lähenevas „sõjas kõigeväelise Jumala suurel päeval”, mida sageli nimetatakse Harmagedooniks. — Ilmutuse 7:9, 14; 16:14, 16.

20. Mida teeb Jeesus inimkonna heaks oma tuhandeaastase valitsuse ajal?

20 Oma ettekuulutatud tuhandeaastase valitsuse ajal, mis toob maa peale rahu, teeb Jeesus imetegusid kogu inimkonna heaks. (Jesaja 9:5, 6; 11:1—10; Ilmutuse 20:6) Jeesus ravib kõik haigused ja teeb lõpu surmale. Ta äratab ellu miljardid inimesed, et ka nemad saaksid võimaluse elada igavesti maa peal. (Johannese 5:28, 29) Kindlasti oleks sul huvitav ühest järgnevast peatükist Messia Kuningriigi kohta rohkem teada saada. Võid selles kindel olla, et me ei suuda praegu endale isegi ette kujutada, kui imetore on meil Kuningriigi valitsuse all elada. Kui tähtis on küll Jeesust Kristust paremini tundma õppida! On tõesti väga oluline, et me mitte kunagi ei kaotaks silmist Jeesust, kes on igavesse ellu viiva Jumala tundmise elav võti.

[Allmärkused]

^ par. 7 See üleskirjutus võimaldas Rooma impeeriumil paremini makse sisse nõuda. Sel kombel viis Augustus teadmatult täide prohvetiennustuse valitsejast, kes „paneb maksunõudja .. kuningriiki läbi käima”. Seesama prohvetiennustus kuulutas, et „lepinguvürst” ehk Messias „murtakse” selle valitseja järeltulija päevil. Jeesus tapeti Augustuse järeltulija Tiberiuse valitsusajal. — Taaniel 11:20—22.

^ par. 8 Tavaliselt arvestasid muistsed juudid aega aastanädalate kaupa. Näiteks nii nagu iga seitsmes päev oli hingamispäev, oli iga seitsmes aasta hingamisaasta. — 2. Moosese 20:8—11; 23:10, 11.

KONTROLLI OMA TEADMISI

Kuidas toetab Jeesuse põlvnemine tema väidet, et ta oli Messias?

Millised on mõned Messiat puudutavad prohvetiennustused, mis täitusid Jeesuses?

Kuidas näitas Jumal otseselt, et Jeesus on tema Võitu?

Miks on Jeesus Jumala tundmise elav võti?

[Küsimused]

[Teabegraafika lk 37]

TÄHELEPANUVÄÄRSEID PROHVETIENNUSTUSI MESSIA KOHTA

PROHVETIENNUSTUS SÜNDMUS TÄITUMINE

TEMA VARAJANE ELU

Jesaja 7:14 Sündis neitsist Matteuse 1:18—23

Jeremija 31:15 Pärast tema sündi tapeti lapsi Matteuse 2:16—18

TEMA TEENISTUS

Jesaja 61:1, 2 Ülesanne Jumalalt Luuka 4:18—21

Jesaja 8:23; 9:1 Teenistusega näitas ta Matteuse 4:13—16

inimestele suurt valgust

Laul 69:10 Ta oli innukas Jehoova koja Johannese 2:13—17

pärast

Jesaja 53:1 Temasse ei usutud Johannese 12:37, 38

Sakarja 9:9; Läks Jeruusalemma eeslisälu Matteuse 21:1—9

Laul 118:26 seljas; tervitati kui kuningat

ja seda, kes tuleb

Jehoova nimel

TEMA REETMINE JA SURM

Laul 41:10; 109:8 Üks apostel oli ustavusetu; Apostlite teod 1:15—20

reetis Jeesuse ja hiljem ta

asendati

Sakarja 11:12 Reedeti 30 hõbetüki eest Matteuse 26:14, 15

Laul 27:12 Tema vastu kasutati Matteuse 26:59—61

valetunnistajaid

Laul 22:19 Tema riiete pärast heideti liisku Johannese 19:23, 24

Jesaja 53:12 Arvati patuste hulka Matteuse 27:38

Laul 22:8, 9 Teotati, kui ta oli suremas Markuse 15:29—32

Laul 69:22 Anti äädikat Markuse 15:23, 36

Jesaja 53:5; Pisteti läbi Johannese 19:34, 37

Sakarja 12:10

Jesaja 53:9, VP Maeti rikaste juurde Matteuse 27:57—60

Laul 16:8—11 Äratati üles enne kõdunemist Apostlite teod 2:25—32;

13:34—37

[Pilt lk 35]

Jumal andis Jeesusele väe tervendada haigeid