5. peatükk

Kelle kummardamisviis on Jumalale meelepärane?

1. Mida tahtis Samaaria naine Jumala kummardamise kohta teada?

KAS sa oled endalt kunagi küsinud: „Kelle kummardamisviis on Jumalale meelepärane?” Taoline küsimus võis tekkida ühel naisel, kes rääkis Jeesuse Kristusega Samaarias Gerisimi mäe lähedal. Juhtides tähelepanu sellele, et samaarlaste kummardamisviis erineb juutide omast, ütles naine: „Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemmas olevat paik, kus tuleb kummardada!” (Johannese 4:20) Kas Jeesus ütles Samaaria naisele, et kõik kummardamisviisid on Jumalale meelepärased? Või ütles ta, et neil, kes tahavad Jumalale meeldida, tuleb konkreetseid tingimusi täita?

2. Mida ütles Jeesus vastuseks Samaaria naise küsimusele?

² Jeesus andis talle hämmastava vastuse: „Tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas!” (Johannese 4:21) Samaarlased olid juba kaua aega Jehoovat kartnud ja Gerisimi mäel teisi jumalaid kummardanud. (2. Kuningate 17:33) Nüüd ütles Jeesus Kristus, et õige kummardamise seisukohalt pole mingit tähtsust ei sellel paigal ega ka Jeruusalemmal.

KUMMARDA VAIMUS JA TÕES

3. a) Miks samaarlased tegelikult Jumalat ei tundnud? b) Kuidas võisid nii ustavad juudid kui ka teised Jumalat tundma õppida?

³ Seejärel ütles Jeesus Samaaria naisele: „Teie kummardate, mida te ei tea; meie kummardame, mida me  teame, sest õndsus tuleb juutidelt.” (Johannese 4:22) Samaarlastel olid valed religioossed arusaamad ning nad pidasid inspireerituks ainult Piibli viit esimest raamatut — ja neidki üksnes nende omas versioonis, mida tuntakse Samaaria Pentateuhina. Seega nad tegelikult Jumalat ei tundnud. Kuid Pühakirja tundmine oli usaldatud juutide kätte. (Roomlastele 3:1, 2) Nii ustavad juudid kui ka kõik teised said Pühakirjast kuulda seda, mida neil Jumala tundmiseks on vaja.

4. Mida pidid nii juudid kui ka samaarlased Jeesuse ütluse kohaselt tegema, et nende kummardamisviis võiks Jumalale meelepärane olla?

⁴ Tegelikult näitas Jeesus, et nii juudid kui ka samaarlased, kes tahtsid Jumalale meeldida, pidid oma kummardamisviisi parandama. Ta ütles: „Tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:23, 24) Me peame Jumalat kummardama „vaimus”, ajendiks südamesttulev usk ja armastus. Jumalat on võimalik kummardada „tões”, kui uurida tema Sõna Piiblit ja kummardada teda kooskõlas tõega, mille ta on avaldanud. Kas sina oled innukas seda tegema?

5. a) Mida tähendab „kummardamine”? b) Mida me peame tegema, kui me tahame, et meie kummardamisviis oleks Jumalale meelepärane?

⁵ Nagu Jeesus rõhutas, soovib Jumal, et teda õigesti kummardataks. See näitab, et on olemas ka kummardamisvorme, mis ei ole Jehoovale meelepärased. Kummardada Jumalat tähendab osutada talle sügavat austust ja osaleda tema pühas teenistuses. Kui sa tahaksid osutada austust mõnele vägevale valitsejale, püüaksid sa tõenäoliselt teda innukalt teenida ja teha seda, mis talle meeldib. Seega me tahame kindlasti ka Jumalale meeldida.  Selle asemel et öelda vaid: „Minu religioon meeldib mulle”, tuleb meil järele uurida, kas meie kummardamisviis vastab Jumala nõuetele.

TÄIDA ISA TAHET

6., 7. Miks ei tunnista Jeesus oma jüngriteks mõningaid, kes väidavad end seda olevat?

⁶ Lugegem Matteuse 7:21—23 ja püüdkem märgata siin ühte olulist tegurit, mille järgi saab kindlaks teha, kas kõik kummardamisviisid on Jumalale meelepärased. Jeesus ütles: „Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!”

⁷ Õige kummardamise seisukohalt on väga oluline tunnistada, et Jeesus Kristus on Issand. Kuid see kirjakoht näitab, et paljudel, kes küll väidavad end olevat Jeesuse jüngrid, jääb Jumalat kummardades millestki puudu. Ta ütles, et mõned teevad „vägevaid tegusid”, nagu seda on näiteks väidetavad imetervendamised. Kuid nad jätavad tegemata selle, mida Jeesus tähtsaks peab. Nad ei ’tee [tema] Isa tahtmist’. Kui me tahame Jumalale meelepärased olla, tuleb meil teada saada, mis on Isa tahe, ja siis ka täita seda.

TÄPNE TUNDMINE ON KAITSEKS

8. Mida meilt nõutakse, et saaksime täita Jumala tahet, ja millistest ekslikest arvamustest tuleb meil hoiduda?

⁸ Et saaksime Jumala tahet täita, tuleb meil nii Jehoova Jumalat kui ka Jeesust Kristust täpselt tunda. Selline tundmine viib igavesse ellu. Niisiis, me kõik tahame kindlasti suhtuda tõsiselt sellesse, et Jumala Sõna Piiblit täpselt tundma õppida. Mõningad ütlevad, et kui  me kummardame Jumalat siiralt ja innukalt, pole muretsemiseks vähimatki põhjust. Teised väidavad: „Mida vähem inimene teab, seda vähem temalt ka nõutakse.” Kuid Piibel innustab meid, et me kasvaksime Jumala ja tema eesmärkide tundmises. — Efeslastele 4:13; Filiplastele 1:9; Koloslastele 1:9.

9. Kuidas täpne tundmine meid kaitseb, ja miks me sellist kaitset vajame?

⁹ Täpne tundmine kaitseb meie kummardamisviisi rüvetumise eest. Apostel Paulus rääkis ühest vaimolendist, kes teeskleb, et ta on „valguseingel”. (2. Korintlastele 11:14) Sel kombel maskeerituna püüab see vaimolend — Saatan — eksitada meid tegema seda, mis on vastuolus Jumala tahtega. Samuti on teised Saatanaga ühinenud vaimolendid rüvetanud viisi, kuidas inimesed Jumalat kummardavad, sest Paulus ütles: „Mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale.” (1. Korintlastele 10:20) Kuigi paljud on tõenäoliselt arvanud, et nad kummardavad Jumalat õigesti, pole nad siiski teinud seda, mida Jumal tahab. Nad on eksituses olnud ja tegelnud ebapuhta kummardamisega. Me saame Saatana ja kurjade vaimude kohta edaspidi veel rohkem teada, kuid kindel on see, et need Jumala vaenlased on inimkonna kummardamisviise sihikindlalt rüvetanud.

10. Mida sa teeksid, kui keegi sinu kaevuvee tahtlikult mürgitaks, ja mida aitab Jumala Sõna täpne tundmine meil teha?

¹⁰ Kui sa saaksid teada, et keegi on sinu kaevuvee tahtlikult mürgitanud, kas jooksid sa seda siis veel edaspidigi? Kindlasti hakkaksid sa koheselt tegutsema, et puhta, tervisliku vee allikat leida. Ent Jumala Sõna täpne tundmine aitab meil kindlaks teha, milline on õige religioon, ja hüljata kogu ebapuhtuse, mis muudab kummardamise Jumalale vastuvõetamatuks.

 ÕPETUSED, MIS ON INIMESTE KÄSKIMISED

11. Mis oli paljude juutide kummardamisviisi juures valesti?

¹¹ Kui Jeesus maa peal oli, ei tegutsenud paljud juudid kooskõlas Jumala täpse tundmisega. Sellepärast kaotasid nad võimaluse olla Jehoova ees puhtas seisundis. Nende kohta kirjutas Paulus: „Ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust [„täpset tundmist”, NW] mööda.” (Roomlastele 10:2) Selle asemel et kuulata, mida Jumal ütleb, otsustasid nad ise, kuidas teda kummardada.

12. Mis rüvetas iisraellaste kummardamisviisi, ja mis oli selle tagajärjeks?

¹² Esialgu tegelesid iisraellased Jumala antud puhta religiooniga, kuid see rüvetati inimeste õpetuste ja filosoofiatega. (Jeremija 8:8, 9; Malakia 2:8, 9; Luuka 11:52) Kuigi variseridena tuntud juudi religioonijuhid arvasid, et nende kummardamisviis on Jumalale meelepärane, ütles Jeesus neile: „Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: see rahvas austab mind huultega, kuid nende süda on minust kaugel; ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.” — Markuse 7:6, 7.

13. Kuidas võib juhtuda, et ka meie toimime samamoodi nagu variserid?

¹³ Kas võib juhtuda, et ka meie toimime samamoodi nagu variserid? Võib küll, kui me järgime oma esivanemate religioosseid pärimusi, selle asemel et uurida, mida Jumal on kummardamise kohta öelnud. Hoiatades selle väga reaalse ohu eest, kirjutas Paulus: „Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.” (1. Timoteosele 4:1) Niisiis ei piisa üksnes sellest, kui me vaid ise arvame, et meie kummardamisviis on Jumalale meelepärane. Samuti nagu Jeesust kohanud Samaaria naine, oleme ehk meiegi oma kummardamisviisi pärinud  oma vanematelt. Kuid meil tuleb kindlaks teha, kas me teeme seda, mille Jumal heaks kiidab.

ÄRA VALMISTA JUMALALE PAHAMEELT

14., 15. Miks me peame olema hoolikad isegi siis, kui meil on mõningaid teadmisi Jumala tahte kohta?

¹⁴ Kui me pole hoolikad, võime teha midagi, mis ei ole Jumalale meelepärane. Näiteks heitis apostel Johannes ühe ingli jalge ette, „et teda kummardada”. Kuid see ingel hoiatas: „Vaata, ära tee seda! Ma olen sinu ja nende su vendade kaassulane, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat.” (Ilmutuse 19:10) Kas sa mõistad nüüd, kui tähtis on jälgida, et mitte mingisugune ebajumalakummardamine ei rüvetaks sinu kummardamisviisi? — 1. Korintlastele 10:14.

¹⁵ Kui mõned kristlased hakkasid järgima religioosseid tavasid, mis Jumalale enam meelepärased ei olnud, küsis Paulus: „Kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata? Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid. Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.” (Galaatlastele 4:8—11) Need inimesed olid omandanud teadmisi Jumalast, kuid hiljem nad eksisid, hakates järgima religioosseid tavasid ja pidama pühi, mis ei olnud Jehoovale meelepärased. Nagu Paulus ütles, tuleb meil pidevalt ’uurida, mis on Issandale meelepärane’. — Efeslastele 5:10, UT.

16. Kuidas aitavad tekstid Johannese 17:16 ja 1. Peetruse 4:3 meil otsustada, kas teatud pühad ja tavad on Jumalale meelepärased?

¹⁶ Meil tuleb hoolega hoiduda religioossetest pühadest ja muudest tavadest, mis on vastuolus Jumala põhimõtetega. (1. Tessalooniklastele 5:21) Näiteks ütles Jeesus oma järelkäijate kohta: „Nad ei ole maailma osa, nii nagu minagi ei ole maailma osa.” (Johannese 17:16, NW) Kas sinu religioon on seotud kombetalituste ja pühadega, mis on vastuolus neutraalsuspõhimõttega selle  maailma asjade suhtes? Või osalevad sinu religiooni liikmed ehk mõnikord tavades ja pidustustes, kus käitutakse sarnaselt sellega, mida kirjeldas apostel Peetrus? Ta kirjutas: „Sellest on küllalt, et teil möödunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes.” — 1. Peetruse 4:3.

17. Miks me peaksime hoiduma kõigest, mis peegeldab maailma vaimu?

¹⁷ Apostel Johannes rõhutas, kui tähtis on hoiduda igasugustest kommetest, mis peegeldavad meid ümbritseva jumalakartmatu maailma vaimu. Johannes kirjutas: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus [„elatusvahenditega uhkeldamine”, NW], ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.” (1. Johannese 2:15—17) Kas sa märkasid, et need, kes ’teevad Jumala tahtmist’, püsivad igavesti? Tõesti, kui me täidame Jumala tahet ja hoidume tegevusest, mis peegeldab selle maailma vaimu, on meil lootus elada igavesti!

PEA KINNI JUMALA KÕRGETEST NORMIDEST

18. Milline eksiarvamus oli mõningatel korintlastel käitumise suhtes, ja mida me peaksime sellest õppima?

¹⁸ Jumal soovib, et tema kummardajad peaksid kinni tema kõrgetest moraalinormidest. Muistses Korintoses arvasid mõned ekslikult, et Jumal sallib ebamoraalset käitumist. Me võime näha, kui rängalt nad selles suhtes eksisid, kui loeme teksti 1. Korintlastele 6:9, 10. Et kummardada Jumalat temale meelepäraselt, peavad nii meie sõnad kui ka teod talle meeldima. Kas sinu kummardamisvorm võimaldab seda? — Matteuse 15:8; 23:1—3.

19. Kuidas mõjutab õige kummardamine seda, kuidas me teisi kohtleme?

 ¹⁹ Jumala normid peaksid peegelduma ka sellest, kuidas me teiste inimestega käitume. Jeesus Kristus innustas meid, et me kohtleksime teisi nii, nagu me tahame, et nemad meid kohtleksid, sest see on osa õigest kummardamisest. (Matteuse 7:12) Pane ka tähele, mida ta ütles vennaliku armastuse osutamise kohta: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35) Jeesuse jüngrid peavad armastama üksteist ning tegema head nii oma kaaskummardajatele kui ka teistele. — Galaatlastele 6:10.

KOGU HINGEST KUMMARDAMINE

20., 21. a) Millist kummardamisviisi Jumal nõuab? b) Miks hülgas Jehoova iisraellaste kummardamisviisi Malakia päevil?

²⁰ Oma südames soovid sa ehk kummardada Jumalat talle meelepäraselt. Kui see on nii, siis tuleb sul suhtuda kummardamisse samamoodi, nagu tema sellesse suhtub. Jünger Jakoobus rõhutas, et tähtis on just Jumala, mitte meie seisukoht. Jakoobus ütles: „Puhas ja laitmatu jumalateenistus [„kummardamisvorm”, NW] Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.” (Jakoobuse 1:27) Soovist Jumalale meeldida peaks igaüks meist uurima oma kummardamisviisi, et jõuda selgusele, kas seda ei rüveta jumalakartmatud kombed või kas me ei jäta tegemata midagi, mida Jumal tähtsaks peab. — Jakoobuse 1:26.

²¹ Jehoovale meeldib üksnes puhas, kogu hingest tulev kummardamine. (Matteuse 22:37; Koloslastele 3:23, UT) Kui Iisraeli rahvas Jumalat kogu hingest ei kummardanud, ütles Jehoova: „Poeg austab isa ja sulane isandat. Aga kui mina olen isa, kus on siis minu au? Ja kui mina olen Issand, kus on siis minu kartus?” Ohverdades Jumalale pimedaid, lonkajaid ja tõbiseid loomi, valmistasid  nad talle pahameelt, mistõttu ta hülgas taolise kummardamisviisi. (Malakia 1:6—8) Jehoova väärib puhtaimat kummardamist ja ta ei kiida heaks mitte midagi muud kui üksnes jagamatu andumuse. — 2. Moosese 20:5, NW; Õpetussõnad 3:9; Ilmutuse 4:11.

22. Millest me hoidume ja mida me teeme, kui soovime, et meie kummardamisviis oleks Jumalale meelepärane?

²² Jeesusega rääkinud Samaaria naine näis olevat huvitatud sellest, kuidas kummardada Jumalat viisil, mille Tema heaks kiidab. Kui see on ka meie soov, siis me hoidume kõigist rüvetavatest õpetustest ja kommetest. (2. Korintlastele 6:14—18) Selle asemel me pingutame ennast, et Jumalat täpselt tundma õppida ja tema tahet täita. Me täidame täpselt talle meelepärase kummardamisviisi kohta käivaid nõudeid. (1. Timoteosele 2:3, 4) Jehoova tunnistajad püüavad teha just nimelt seda, ja nad kutsuvad südamlikult ka sind kummardama Jumalat koos nendega „vaimus ja tões”. (Johannese 4:24) Jeesus ütles: „Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.” (Johannese 4:23) Loodetavasti oled ka sina selline inimene. Kahtlemata sooviksid sa elada igavesti, nagu seda soovis ka Samaaria naine. (Johannese 4:13—15) Kuid sa näed, et inimesed vananevad ja surevad. Järgmine peatükk selgitab, miks on see nii.

KONTROLLI OMA TEADMISI

Milline kummardamisviis on Jumalale meelepärane, nagu näitab Johannese 4:23, 24?

Kuidas me saame kindlaks teha, kas teatud tavad ja pidustused Jumalale meeldivad?

Millised on mõningad meelepärase kummardamisviisi kohta käivad nõuded?

[Küsimused]

 [Lehekülje suurune pilt lk 44]