Kes on tõeline Jumal?
3. peatükk
Kes on tõeline Jumal?
1. Miks nõustuvad paljud inimesed Piibli esimeste sõnadega?
KUI sa selgel ööl taevasse vaatad, kas ei hämmasta sind see, kui palju tähti sa seal näed? Kuidas sa nende olemasolu selgitad? Ja mida arvata elusloodusest siin maa peal — värvikirevatest lilledest, meeldiva lauluga lindudest, võimsatest vaaladest, kes ookeanis hüppavad? See loetelu võiks lõputult jätkuda. Kõik see ei saanud juhuslikult tekkida. Pole midagi imestada, et paljud inimesed nõustuvad Piibli esimeste sõnadega: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” — 1. Moosese 1:1.
2. Mida ütleb Jumala kohta Piibel, ja mida see julgustab meid tegema?
2 Inimestel on Jumalast väga mitmesuguseid arvamusi. Mõned arvavad, et Jumal on mitteisikuline jõud. Miljonid kummardavad surnud esivanemaid, uskudes, et Jumal on liiga kaugel, et talle saaks läheneda. Kuid Piibel näitab, et tõeline Jumal on reaalne isik, kes on meist kui üksikisikutest väga huvitatud. Just sellepärast innustabki Piibel meid ’otsima Jumalat’, öeldes: „Tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist.” — Apostlite teod 17:27.
3. Miks ei ole võimalik Jumalast kujutist teha?
3 Kuidas Jumal välja näeb? Mõned Jumala sulased on tema aulisest olemusest nägemusi näinud. Ta on neis näidanud end istuvat sümboolsel troonil, kiirgamas aukartustäratavat sära. Kuid need, kes neid nägemusi nägid, ei kirjeldanud mitte kunagi konkreetset nägu. (Taaniel 7:9, 10; Ilmutuse 4:2, 3) See on nii sellepärast, et „Jumal on Vaim”, tal ei ole füüsilist keha. (Johannese 4:24) Tegelikult ei ole meie Loojast võimalik teha täpset füüsilist kujutist, kuna „ükski ei ole Jumalat iialgi näinud”. (Johannese 1:18; 2. Moosese 33:20) Kuid sellegipoolest annab Piibel meile Jumala kohta palju teada.
TÕELISEL JUMALAL ON NIMI
4. Millised on mõned tähendusrikkad tiitlid, mis Piibel Jumalale annab?
4 Piiblis kasutatakse Jumala kohta taolisi väljendeid nagu näiteks „Kõigeväeline Jumal”, „Kõigekõrgem”, „Suur Looja”, „Suur Õpetaja”, „Suveräänne Issand” ja „igaviku Kuningas”. (1. Moosese 17:1; Laul 50:14; Koguja 12:1; Jesaja 30:20; Apostlite teod 4:24; 1. Timoteosele 1:17; NW) Nende tiitlite üle mõtisklemine võib aidata meil Jumala tundmises kasvada.
5. Mis on Jumala nimi, ja kui sageli see Heebrea Kirjades esineb?
5 Kuid Jumalal on ainulaadne nimi, mis esineb ainuüksi Heebrea Kirjades peaaegu 7000 korda — sagedamini kui ükski tema tiitlitest. Umbes 1900 aastat tagasi lõpetasid juudid ebausu tõttu Jumala nime hääldamise. Piibli aegadel ei kirjutatud heebrea keeles täishäälikuid. Seega ei ole mitte kuidagi võimalik kindlaks teha, kuidas Mooses, Taavet või teised vanal ajal elanud inimesed hääldasid neid nelja kaashäälikut (יהוה), mis tähistavad Jumala nime. Mõned õpetlased arvavad, et Jumala nime võidi hääldada „Jahve”, kuid keegi ei saa seda kindlalt väita. Eestipärane hääldus „Jehoova” ja selle vaste paljudes keeltes on olnud kasutusel juba sajandeid ning on tänapäeval üldtuntud. — Vaata 2. Moosese 6:3 ja Jesaja 26:4.
MIKS SA PEAKSID JUMALA NIME KASUTAMA
6. Mida ütleb Laul 83:19 Jehoova kohta, ja miks me peaksime tema nime kasutama?
6 Jumala ainulaadne nimi Jehoova eristab teda kõigist teistest jumalatest. Just sellepärast esinebki see nimi Piiblis nii sageli, eriti just selle heebreakeelses tekstis. Kuigi paljud tõlkijad jätavad Jumala nime kasutamata, ütleb Laul 83:19 selgelt: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Niisiis on meil Jumalast rääkides kohane tema isikunime kasutada.
7. Mida nime Jehoova tähendus meile Jumala kohta õpetab?
7 Nimi Jehoova on üks vorm heebreakeelsest verbist, mis tähendab „saama [kellekski, millekski]”. Seega on Jumala nime tähenduseks „tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]”. Sellega näitab Jehoova Jumal, et ta on Suur Eesmärgiseadja. Ta põhjustab alati oma eesmärkide täitumise. Ainult tõeline Jumal võib seda nime õigusega kanda, sest inimesed ei saa mitte kunagi kindlad olla, kas nende plaanid teostuvad. (Jakoobuse 4:13, 14) Ainult Jehoova saab öelda: „Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see .. saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” — Jesaja 55:11.
8. Millise eesmärgi tegi Jehoova teatavaks Moosese kaudu?
8 Heebrea patriarhid Aabraham, Iisak ja Jaakob ’hüüdsid appi Jehoova nime’, kuid nad ei teadnud Jumala nime kogu tähendust. (1. Moosese 21:33; 26:25; 32:10; 2. Moosese 6:3) Kui Jehoova tegi hiljem teatavaks oma eesmärgi vabastada nende järeltulijad iisraellased Egiptuse orjusest ja anda neile „maa, mis piima ja mett voolab”, võis see võimatuna näida. (2. Moosese 3:17) Kuid Jumal rõhutas oma nime igavest tähtsust, öeldes oma prohvetile Moosesele: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!” — 2. Moosese 3:15.
9. Kuidas vaarao Jehoovasse suhtus?
9 Mooses palus vaaraod, Egiptuse kuningat, et see laseks iisraellastel minna kõrbesse Jehoovat kummardama. Kuid vaarao, keda ennastki peeti jumalaks ja kes kummardas igasuguseid Egiptuse jumalaid, vastas: „Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka Iisraeli ära minna!” — 2. Moosese 5:1, 2.
10. Milliseid samme astus Jehoova muistses Egiptuses, et viia täide oma eesmärk seoses iisraellastega?
10 Seejärel hakkas Jehoova kooskõlas oma nime tähendusega edasisi samme astuma, et oma eesmärk täide viia. Ta saatis egiptlastele kümme nuhtlust. Viimane nuhtlus tappis kõik Egiptuse esmasündinud, kelle hulgas oli ka uhke vaarao poeg. Pärast seda egiptlased lausa nõudsid, et Iisrael ära läheks. Kuid mõningatele egiptlastele avaldas Jehoova vägi nii sügavat muljet, et nad lahkusid Egiptusest koos iisraellastega. — 2. Moosese 12:35—38.
11. Millise ime tegi Jehoova Punase mere ääres, ja mida olid tema vaenlased sunnitud tunnistama?
11 Kangekaelne vaarao ja tema sadade sõjavankritega armee asus teele, et oma endised orjad uuesti kinni püüda. Kui egiptlased viimastele järele jõudsid, jagas Jumal Punase mere ime läbi kaheks, nii et iisraellased võisid sellest kuiva maad mööda läbi minna. Ja kui jälitajad kuivale merepõhjale jõudsid, „rebis [Jehoova] rattad nende sõjavankritelt ning takistas nende sõitu”. Egiptuse sõdalased karjusid: „Põgenegem Iisraeli eest, sest Jehoova sõdib nende poolt egiptlaste vastu!” Aga nüüd oli juba liiga hilja. Hiiglaslikud veevallid langesid kokku ning ’katsid sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe’. (2. Moosese 14:22—25, 28) Sel kombel tegi Jehoova oma nime kuulsaks, ja seda sündmust ei ole tänaseni unustatud. — Joosua 2:9—11.
12., 13. a) Milline tähendus on Jumala nimel meile tänapäeval? b) Mida on inimestel eluliselt tähtis õppida, ja miks?
12 Nimi, millega Jumal on kuulsaks saanud, on meile tänapäeval väga sügava tähendusega. Tema nimi Jehoova on tagatiseks, et ta põhjustab kõigi oma eesmärkide täitumise. See hõlmab ka tema esialgset eesmärki, mille täitudes saab meie maast paradiis. (1. Moosese 1:28; 2:8) Sellepärast hävitab Jumal ka tänapäeval kõik tema suveräänsusele vastupanijad, sest ta on öelnud: „Nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!” (Hesekiel 38:23) Seejärel täidab Jumal oma tõotuse viia oma kummardajad uude õiglasse maailma. — 2. Peetruse 3:13.
13 Kõik, kes tahavad Jumala heakskiitu saada, peavad õppima tema nime usus appi hüüdma. Piibel tõotab: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, NW] nime, päästetakse.” (Roomlastele 10:13) Tõesti, nimel Jehoova on sügav tähendus. Jehoova, meie Jumala ja Vabastaja appihüüdmine võib sulle lõputu õnne tuua.
TÕELISE JUMALA OMADUSED
14. Millised Jumala põhiomadused tõstab Piibel esile?
14 Uurides Iisraeli vabastamist Egiptusest, võime selgelt näha Jumala nelja põhiomadust, mis on täiuslikus tasakaalus. See, kuidas ta toimis vaaraoga, näitab tema aukartustäratavat jõudu. (2. Moosese 9:16) Meisterlikkus, millega Jumal selle keeruka olukorra lahendas, näitab tema võrratut tarkust. (Roomlastele 11:33) Sellega, et ta karistas oma rahva kangekaelseid vastaseid ja rõhujaid, ilmutas ta õiglust. (5. Moosese 32:4) Jumala peamine omadus on armastus. Jehoova ilmutas erakordset armastust sel kombel, et viis täide oma tõotuse, mis ta Aabrahami järeltulijate kohta oli andnud. (5. Moosese 7:8) Ta ilmutas armastust ka sellega, et andis mõningatele egiptlastele võimaluse hüljata valejumalad ja saada palju kasu ainsa tõelise Jumala poolele asumisest.
15., 16. Kuidas on Jumal armastust ilmutanud?
15 Piiblit lugedes märkad sa, et armastus on Jumala tähtsaim omadus, ja ta on ilmutanud seda väga mitmel viisil. Näiteks armastusest sai ta Loojaks ning andis kõigepealt vaimolenditele võimaluse elust rõõmu tunda. Need sajad miljonid inglid armastavad Jumalat ja kiidavad teda. (Iiob 38:4, 7; Taaniel 7:10) Jumal ilmutas armastust ka sellega, et lõi maa ja valmistas selle ette, et inimesed võiksid elada õnnelikult. — 1. Moosese 1:1, 26—28; Laul 115:16.
16 On olemas nii palju viise, kuidas me Jumala armastusest kasu saame, et neid kõiki ei jõuaks üles lugedagi. Esiteks on Jumal armastusest meie keha nii imeliselt loonud, et võiksime elust rõõmu tunda. (Laul 139:14) Tema armastus ilmneb ka selles, et ta annab ’taevast .. vihma ja head viljalist aega ja rooga ning täidab meie südame rõõmuga’. (Apostlite teod 14:17) Jumal koguni „laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale”. (Matteuse 5:45) Armastusest ajendatuna aitab meie Looja meil ka omandada teadmisi temast ja teenida teda tema õnnelike kummardajatena. Tõepoolest, „Jumal on armastus”. (1. Johannese 4:8) Kuid tema isiksusel on veel palju muidki tahke.
„HALASTAJA JA ARMULINE JUMAL”
17. Mida me saame Jumala kohta teada tekstist 2. Moosese 34:6, 7?
17 Isegi pärast seda, kui iisraellased olid läbinud Punase mere, tuli neil ikka veel Jumalat paremini tundma õppida. Mooses mõistis seda ja palvetas: „Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis.” (2. Moosese 33:13) Mooses õppis Jumalat paremini tundma, kui ta kuulis, kuidas Jumal ise kuulutab: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata.” (2. Moosese 34:6, 7) Jumal hoiab oma armastust tasakaalus õiglusega ega kaitse tahtlikke patustajaid nende endi väärtegudest tulenevate tagajärgede eest.
18. Kuidas on Jehoova näidanud, et ta on halastav Jumal?
18 Nagu Mooses teada sai, osutab Jehoova halastust. Halastav isik tunneb kaasa neile, kes kannatavad, ja püüab neile kergendust tuua. Sellepärast on Jumal inimkonna vastu kaastunnet ilmutanud, tehes korraldusi, et vabastada inimesed jäädavalt kannatustest, haigustest ja surmast. (Ilmutuse 21:3—5) Jumala kummardajatele võivad selle kurja maailma olukorrad õnnetusi põhjustada või ehk tekitavad nad oma mõtlematu käitumisega ise endale raskusi. Aga kui nad pöörduvad abi saamiseks alandlikult Jehoova poole, siis ta lohutab ja aitab neid. Miks? Sellepärast, et ta ilmutab oma kummardajate vastu halastavat hoolitsust. — Laul 86:15; 1. Peetruse 5:6, 7.
19. Miks me võime öelda, et Jumal on armuline?
19 Paljud inimesed, kes on võimul, kohtlevad teisi karmilt. Vastandina sellele on Jehoova oma alandlike sulaste vastu väga armuline! Kuigi talle kuulub kõrgeim võim universumis, ilmutab ta üldiselt kogu inimkonna vastu erakordset lahkust. (Laul 8:4, 5; Luuka 6:35) Jehoova on armuline ka üksikisikute vastu ja vastab nende konkreetsetele palvetele, kui nad tema soosingut paluvad. (2. Moosese 22:25, 26; Luuka 18:13, 14) Muidugi ei ole Jumal kohustatud kellelegi soosingut või halastust osutama. (2. Moosese 33:19) Sellepärast tuleb meil ilmutada sügavat hindamist Jumala halastuse ja armulikkuse vastu. — Laul 145:1, 8.
PIKAMEELNE, ERAPOOLETU JA ÕIGLANE
20. Mis näitab, et Jehoova on nii pikameelne kui ka erapooletu?
20 Jehoova on pikameelne. Kuid see ei tähenda seda, et ta ei tegutse, sest ta ju hävitas Punases meres kangekaelse vaarao ja tema armee. Jehoova on ka erapooletu. Sellepärast kaotasid iisraellased, tema soosingus olnud rahvas, oma pideva patustamise pärast lõpuks tema soosingu. Jumal võtab oma kummardajateks vastu kõigist rahvastest inimesi, kuid nad peavad tegutsema kooskõlas tema õiglaste normidega. — Apostlite teod 10:34, 35.
21. a) Mida Ilmutuse 15:2—4 meile Jumala kohta õpetab? b) Mis aitab meil teha seda, mis Jumal ütleb õige olevat?
21 Piibli Ilmutusraamat rõhutab, kui tähtis on õppida tundma Jumala „õiglasi määrusi”. See räägib meile, et taevased olevused laulavad: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa rahvaste Kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused [„õiglased määrused”, NW] on saanud avalikuks!” (Ilmutuse 15:2—4) Me ilmutame mõistlikku Jehoova kartust ehk sügavat lugupidamist tema vastu siis, kui tegutseme kooskõlas sellega, mis tema ütleb õige olevat. Seda on meil kergem teha, kui tuletame endale meelde Jumala tarkust ja armastust. Kõik oma käsud on ta andnud meie heaks. — Jesaja 48:17, 18.
MEIE JUMAL JEHOOVA ON ÜKS
22. Miks need, kes tunnustavad Piiblit, ei kummarda Kolmainsust?
22 Muistsed egiptlased kummardasid paljusid jumalaid, kuid Jehoova on „Jumal, kes nõuab jagamatut andumust”. (2. Moosese 20:5, NW) Mooses tuletas iisraellastele meelde, et „Jehowa, meie Jumal, Jehowa on üks”. (5. Moosese 6:4, VP, meie kursiiv.) Jeesus Kristus kordas neid sõnu. (Markuse 12:28, 29, VP, UT) Seega need, kes tunnustavad Piiblit Jumala Sõnana, ei kummarda Kolmainsust, kes koosneb kolmest ühesuses olevast isikust või jumalast. Tegelikult Piiblis isegi ei leidu sõna „Kolmainsus”. Tõeline Jumal on üks, Jeesusest Kristusest eraldiolev Isik. (Johannese 14:28; 1. Korintlastele 15:28) Jumala püha vaim ei ole isik. See on Jehoova tegev jõud, mida Kõigevägevam kasutab oma eesmärkide täideviimiseks. — 1. Moosese 1:2, NW; Apostlite teod 2:1—4, 32, 33; 2. Peetruse 1:20, 21.
23. a) Kuidas võib sinu armastus Jumala vastu kasvama hakata? b) Mida ütles Jeesus selle kohta, kuidas me peame Jumalat armastama, ja mida meil tuleb Kristuse kohta teada saada?
23 Kui sa mõtled sellele, kui imeline isik on Jehoova, kas ei ole sa siis nõus, et ta väärib seda, et sa teda kummardaksid? Kui sa uurid tema Sõna Piiblit, õpid sa teda paremini tundma ja saad teada, mida ta sinult sinu enda igavese heaolu ja õnne tagamiseks nõuab. (Matteuse 5:3, 6) Lisaks sellele hakkab kasvama sinu armastus Jumala vastu. See on kohane, sest Jeesus ütles: „Sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.” (Markuse 12:30) On ilmselge, et Jeesus armastas Jumalat sel viisil. Aga mida annab Piibel teada Jeesuse Kristuse kohta? Milline on tema roll Jehoova eesmärgis?
KONTROLLI OMA TEADMISI
Mis on Jumala nimi, ja kui sageli see Heebrea Kirjades esineb?
Miks sa peaksid Jumala nime kasutama?
Millised Jehoova Jumala omadused sind eriti köidavad?
[Küsimused]
[Pilt lk 29]
Kui hästi tunned sa Loojat, kes kõik on loonud?
