Kuidas sa võid Jumalale läheneda
16. peatükk
Kuidas sa võid Jumalale läheneda
1. Mille poolest paljud religioonid üksteisega sarnanevad?
TURIST, kes üht Idamaad külastas, oli hämmastunud, kui ta budistlikus templis religioosseid rituaale jälgis. Kuigi sealsed kujud ei kujutanud ei Maarjat ega Kristust, sarnanesid paljud rituaalid nendega, mida sooritatakse tema oma kodukoha kirikus. Näiteks märkas ta palvehelmeste kasutamist ja palvete poollauldes esitamist. Teisedki inimesed on taolisi sarnasusi täheldanud. Nii Idas kui Läänes üritavad usklikud läheneda Jumalale või oma kummardamisobjektidele märkimisväärselt sarnasel viisil.
2. Milleks on palvet nimetatud, ja miks paljud inimesed palvetavad?
2 Paljud püüavad Jumalale läheneda eriti just tema poole palvetades. Palvet on nimetatud „suhtlemiseks inimese ja kellegi püha või kõrgema vahel — Jumala, jumalate, vaimse valdkonna või üleloomulike jõudude vahel”. (The New Encyclopædia Britannica) Kuid mõned, kes palves Jumala poole pöörduvad, mõtlevad ainult sellele, mis kasu nad sellest võiksid saada. Näiteks küsis keegi mees kord ühelt Jehoova tunnistajalt: „Kas see, kui sa minu eest palvetad, lahendab minu probleemid seoses perekonna, töö ja tervisega?” Ilmselt arvas too mees, et nii see on, kuid paljud palvetavad ja leiavad, et nende probleemid kestavad ikka edasi. Seega võib meil tekkida küsimus: „Miks me peaksime siis Jumalale lähenema?”
MIKS JUMALALE LÄHENEDA
3. Kellele me peaksime oma palved esitama, ja miks?
3 Palve pole tühipaljas rituaal ega ole see ka üksnes abinõu millegi saamiseks. Üks peamisi põhjusi Jumala poole pöördumiseks on see, et temaga lähedastes suhetes olla. Sellepärast tuleks meil oma palved esitada Jehoova Jumalale. „Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad,” ütles laulik Taavet. (Laul 145:18) Jehoova kutsub meid astuma temaga rahumeelsetesse suhetesse. (Jesaja 1:18) Need, kes selle kutse vastu võtavad, on nõus laulikuga, kes ütles: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi!” Miks? Sellepärast, et neile, kes lähenevad Jehoova Jumalale, saab osaks tõeline õnn ja meelerahu. — Laul 73:28.
4., 5. a) Miks on tähtis Jumalat paluda? b) Millised suhted me võime rajada Jumalaga palve kaudu?
4 Miks paluda Jumalalt abi, kui ta ju nagunii ’teab, mida me vajame, enne kui me teda palume’? (Matteuse 6:8; Laul 139:4) Palvetamine näitab, et me usume Jumalasse ja suhtume temasse kui „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andjasse. (Jakoobuse 1:17; Heebrealastele 11:6) Meie palved meeldivad Jehoovale. (Õpetussõnad 15:8) Nii nagu isa tunneb rõõmu, kui ta kuuleb oma väikest last siiraid tänusõnu ütlemas, on ka Jehoova rõõmus, kuuldes meie sisukaid hindamis- ja kiitusväljendusi. (Laul 119:108) Kui isa ja lapse vahel on head suhted, ei puudu ka südamlik suhtlemine. Laps, kellele osutatakse armastust, tahab oma isaga rääkida. See peab paika ka meie suhete puhul Jumalaga. Kui me tõesti hindame seda, mida me Jehoova kohta teada saame, ja armastust, mida ta meile osutanud on, tekitab see meis suure soovi ennast talle palve kaudu väljendada. — 1. Johannese 4:16—18.
5 Kui me Kõigekõrgema Jumala poole pöördume, peaksime olema lugupidavad, kuid meil pole vaja liigselt muretseda selle pärast, milliseid sõnu me just kasutame. (Heebrealastele 4:16) Jehoova on meile alati ligipääsetav. Ja milline eesõigus see küll on, et me võime Jumala ette palves ’oma südamed välja valada’! (Laul 62:9) Kui me hindame Jehoovat, saavutame temaga samasugused südamlikud suhted, nagu olid ustaval mehel Aabrahamil, kes oli Jumala sõber. (Jakoobuse 2:23) Aga kui me palume universumi Suveräänset Issandat, tuleb meil vastata nõuetele, mis ta esitab tema poole pöördumise kohta.
NÕUDED JUMALALE LÄHENEMISE KOHTA
6., 7. Kuigi Jumal ei nõua meie palvete kuulamise eest raha, mida ta meilt palvetamisel siiski nõuab?
6 Kas Jumala poole pöördumiseks on vaja raha? Paljud inimesed maksavad vaimulikele, et need nende eest palvetaksid. Mõned usuvad koguni, et nende palveid kuuldakse seda enam, mida suurema rahalise annetuse nad teevad. Kuid Jumala Sõna ei ütle, et meil tuleb annetada raha, kui me tahame palves Jehoova poole pöörduda. Nii tema vaimsed korraldused kui ka temaga palve kaudu suhtlemisest saadavad õnnistused on meile tasuta. — Jesaja 55:1, 2.
7 Aga mida siis nõutakse? Üks olulisi nõudeid on õige südameseisund. (2. Ajaraamat 6:29, 30; Õpetussõnad 15:11) Meil tuleb oma südames näidata üles usku sellesse, et Jehoova Jumal ’kuuleb palvet’ ja „annab palga neile, kes teda otsivad”. (Laul 65:3; Heebrealastele 11:6) Samuti peab meie süda olema alandlik. (2. Kuningate 22:19; Laul 51:19) Ühes oma tähendamissõnas näitas Jeesus Kristus, et tähtsusetu maksukoguja, kes pöördus Jumala poole alandliku südamega, osutus õiglasemaks kui ülbe variser. (Luuka 18:10—14) Pöördudes palves Jumala poole, pidagem meeles, et „iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus”. — Õpetussõnad 16:5.
8. Millest tuleb meil ennast puhastada, kui me soovime, et Jumal meie palvetele vastaks?
8 Kui me soovime, et Jumal meie palvetele vastaks, tuleb meil ennast patusest käitumisest puhastada. Kui jünger Jakoobus innustas teisi Jumalale lähenema, lisas ta: „Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!” (Jakoobuse 4:8) Isegi patustajad võivad luua head suhted Jehoovaga, kui nad kahetsevad oma endist eluviisi ja hülgavad selle. (Õpetussõnad 28:13) Jehoova ei võta meid kuulda, kui me ainult teeskleme, et oleme ennast puhastanud. „Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole; aga Issanda pale on pahategijate vastu,” ütleb Jumala Sõna. — 1. Peetruse 3:12.
9. Kelle kaudu tuleks meil Jehoova poole pöörduda, ja miks?
9 Piibel ütleb: „Ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu!” (Koguja 7:20) Sellepärast võid sa ehk küsida: „Aga kuidas me siis saame Jehoova Jumala poole pöörduda?” Piibel vastab: „Kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1. Johannese 2:1) Kuigi me oleme patustajad, võime julgelt pöörduda Jumala poole Jeesuse Kristuse kaudu, kes lunastusohvrina meie eest suri. (Matteuse 20:28) Tema on ainus kanal, kelle kaudu me saame Jehoova Jumala poole pöörduda. (Johannese 14:6) Me ei tohi Jeesuse lunastusohvri väärtust iseenesestmõistetavaks pidada ja tahtlikult patustada. (Heebrealastele 10:26) Aga kui me teeme oma parima, et hoiduda sellest, mis on halb, kuid aeg-ajalt ikkagi eksime, võime kahetseda ning Jumalalt andestust paluda. Kui me pöördume tema poole alandliku südamega, kuuleb ta meid. — Luuka 11:4.
VÕIMALUSED RÄÄKIDA JUMALAGA
10. Kuidas me saame Jeesust palvetamisel jäljendada, ja millised on mõningad võimalused omaette palvetamiseks?
10 Jeesus Kristus hindas oma suhteid Jehoovaga väga kõrgelt. Sellepärast võttis Jeesus aega, et Jumalaga omaette palves rääkida. (Markuse 1:35; Luuka 22:40—46) Oleks hea, kui me jäljendaksime Jeesuse eeskuju ja palvetaksime Jumala poole regulaarselt. (Roomlastele 12:12) On kohane alustada päeva palvesõnadega, ja enne magamaminekut on meil põhjust tänada Jehoovat möödunud päeva toimetuste eest. Sea endale eesmärgiks pöörduda Jumala poole „igal ajal” päeva jooksul. (Efeslastele 6:18) Me võime palvetada vaikselt oma südames, teades, et Jehoova kuuleb meid. Kui me Jumalaga omaette olles räägime, aitab see meil tugevdada oma suhteid temaga, ja kui me Jehoova poole iga päev palves pöördume, aitab see meil temaga veelgi lähedasemaks saada.
11. a) Miks peaksid perekonnad koos palvetama? b) Mida tähendab see, kui sa palve lõpus „aamen” ütled?
11 Jehoova kuuleb ka neid palveid, mis esitatakse grupi inimeste eest. (1. Kuningate 8:22—53) Me võime perekonnana Jumalale läheneda, nii et perekonnapea esitab palve. See tugevdab perekondlikke sidemeid, ja kui lapsed kuulevad, kuidas nende vanemad alandlikult Jumala poole palvetavad, muutub Jehoova nende jaoks reaalseks. Aga mis siis, kui keegi esitab palve grupi inimeste eest, nagu seda näiteks Jehoova tunnistajate koosolekul tehakse? Kui oleme kuulajaskonna hulgas, kuulakem palvet tähelepanelikult, et võiksime selle lõppedes öelda kogu südamest „aamen”, mis tähendab „see sündigu nõnda”. — 1. Korintlastele 14:16.
PALVED, MIDA JEHOOVA KUULEB
12. a) Miks Jumal mõningatele palvetele ei vasta? b) Miks me ei peaks oma palvetes ainult isiklikele vajadustele keskenduma?
12 Mõnele inimesele võib tunduda, et Jumal ei vasta tema palvetele, kuigi ta palub teda Kristuse kaudu. Kuid apostel Johannes ütles: „Kui me midagi palume [Jumala] tahtmist mööda, ta kuuleb meid.” (1. Johannese 5:14) Niisiis tuleb meil paluda kooskõlas Jumala tahtega. Kuna ta on huvitatud meie vaimsest heaolust, on kohane paluda kõige pärast, mis mõjutab meie vaimsust. Meil tuleb seista vastu kiusatusele keskenduda täielikult oma füüsilistele vajadustele. Näiteks, kuigi haigusega toimetulekuks on kohane tarkust ja meelekindlust paluda, ei tohiks mure tervise pärast vaimseid huve kõrvale tõrjuda. (Laul 41:2—4) Üks kristlik naine, kes sai aru, et ta on oma tervise pärast liigselt mures, palus, et Jehoova aitaks tal oma haigusesse õigesti suhtuda. Selle tulemusena ei valmistanud tervisehäired talle enam nii suurt muret ja ta tundis, et ta sai „üliväga suurt väge”. (2. Korintlastele 4:7) Temas kasvas soov teistele vaimset abi osutada ja temast sai täisaegne Kuningriigi kuulutaja.
13. Mis on mõned asjad, mille eest meil on oma palvetes kohane paluda, nagu näitab Matteuse 6:9—13?
13 Mida me võime Jehoovalt paluda, et meie palved talle heameelt valmistaksid? Jeesus Kristus õpetas oma jüngritele, kuidas palvetada. Eeskujupalves, mis on kirjas Matteuse 6:9—13, näitas ta, mille eest on meil kohane palvetada. Millele me peaksime oma palvetes esmast tähelepanu pöörama? Jehoova Jumala nimi ja Kuningriik peavad olema kõige tähtsamal kohal. Kohane on paluda oma materiaalsete vajaduste eest. Samuti on tähtis paluda andestust oma pattude eest ning vabastust kiusatustest ja kurja, Kurat-Saatana küüsist. Jeesus ei tahtnud, et me seda palvet poollauldes esitaksime või seda ilma selle sisule mõtlemata aina korrutaksime. (Matteuse 6:7) Mis suhted need sellised oleksid, kui laps isaga rääkides iga kord ühtesid ja samu sõnu kasutaks?
14. Milliseid palveid tuleks meil esitada lisaks abipalvetele?
14 Lisaks abipalvetele ja südamesttulevatele anumistele peaksime esitama ka kiitus- ja tänupalveid. (Laul 34:2; 92:2; 1. Tessalooniklastele 5:18) Me võime palvetada ka teiste eest. Kui me palvetame oma vaimsete vendade ja õdede eest, kes on hädas või tagakiusamise all, näitame sellega, et oleme neist huvitatud, ning Jehooval on hea meel kuulda, et me seesugust muret väljendame. (Luuka 22:32; Johannese 17:20; 1. Tessalooniklastele 5:25) Lisaks sellele kirjutas apostel Paulus: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” — Filiplastele 4:6, 7.
OLE PÜSIV PALVES
15. Mida meil tuleks meeles pidada, kui meile tundub, et meie palvetele ei vastata?
15 Kuigi sa õpid Jumalat tundma, võib sulle mõnikord tunduda, et sinu palvetele ei vastata. Asi võib olla selles, et Jumala seisukohalt ei ole veel saabunud õige aeg teatud palvele vastata. (Koguja 3:1—9) Jehoova võib lubada mingil olukorral mõnda aega kesta, kuid ta vastab palvetele kindlasti, ja ta teab, millal on selleks kõige parem aeg. — 2. Korintlastele 12:7—9.
16. Miks me peaksime palvetades püsivad olema, ja kuidas võib see mõjutada meie suhteid Jumalaga?
16 Kui me oleme palves püsivad, näitab see, et me oleme tõeliselt huvitatud sellest, millest me Jumalale räägime. (Luuka 18:1—8) Näiteks me võime paluda, et Jehoova aitaks meil teatud nõrkusest võitu saada. Kui oleme palves püsivad ja tegutseme kooskõlas oma abipalvetega, näitame, et oleme siirad. Me peaksime oma abipalvetes olema konkreetsed ja ausad. Eriti tähtis on innukalt palvetada siis, kui satume mingisugusesse kiusatusse. (Matteuse 6:13) Kui jätkame palvetamist ajal, mil üritame oma patuseid ihasid kontrolli all hoida, näeme, kuidas Jehoova meid aitab. See kasvatab meie usku ja tugevdab meie suhteid temaga. — 1. Korintlastele 10:13; Filiplastele 4:13.
17. Millist kasu toob meile Jumala teenimisel palvemeelne hoiak?
17 Kui me Jehoova Jumala pühas teenistuses olles palvemeelset hoiakut arendame, hakkame mõistma, et me ei teeni Jumalat omal jõul. Jehoova annab meile selleks jõu. (1. Korintlastele 4:7) Kui me seda tunnustame, aitab see meil jääda alandlikuks ja rikastab meie suhteid temaga. (1. Peetruse 5:5, 6) Meil on tõesti mõjuvaid põhjusi olla püsivad palves. Meie tõsised palved koos hinnalise teadmisega, kuidas läheneda oma armastavale taevasele Isale, teevad meie elu tõeliselt õnnelikuks.
SUHTLEMINE JEHOOVAGA EI OLE ÜHEPOOLNE
18. Kuidas me saame Jumalat kuulata?
18 Kui me tahame, et Jumal meie palveid kuuleks, tuleb meil kuulata, mida tema ütleb. (Sakarja 7:13) Enam ei läkita Jumal inimestele sõnumeid oma prohveteid inspireerides, ja kindlasti ei kasuta ta spiritistlikke teid. (5. Moosese 18:10—12) Kuid me võime kuulata Jumalat sel kombel, et uurime tema Sõna Piiblit. (Roomlastele 15:4; 2. Timoteosele 3:16, 17) Samamoodi nagu meil tuleb ehk harjuda mõne meile kasuliku füüsilise toidu maitsega, innustatakse meid ka ’arendama igatsust sõnas leiduva täispiima vastu’. Harjuta end vaimse toidu maitsega sel viisil, et loed Jumala Sõna iga päev. — 1. Peetruse 2:2, 3, NW; Apostlite teod 17:11.
19. Millist kasu toob see, kui sa mõtiskled selle üle, mida sa Piiblist loed?
19 Mõtiskle selle üle, mida sa Piiblist loed. (Laul 1:1—3; 77:12, 13) See tähendab, et loetud materjali üle tuleb järele mõelda. Sa võid seda võrrelda toidu seedimisega. Vaimset toitu võid sa seedida nii, et püüad loetut seostada sellega, mida sa juba tead. Kaalu järele, kuidas loetav materjal sinu elu puudutab, või siis mõtle sellele, mida see Jehoova omaduste ja tegude kohta näitab. Niisiis võid sa isikliku uurimise kaudu omandada vaimset toitu, mida annab Jehoova. See toob sind Jumalale veelgi lähemale ja aitab sul igapäevaste probleemidega toime tulla.
20. Kuidas aitab kristlikel koosolekutel käimine meil Jumalale läheneda?
20 Samuti võid sa läheneda Jumalale sel viisil, et kuulad kristlikel koosolekutel tema Sõna arutamist, samamoodi nagu iisraellased kuulasid tähelepanelikult, kui nad olid kogunenud Jumala Seaduse avalikku ettelugemist kuulama. Tolleaegsed õpetajad selgitasid seda, mida nad Seadusest lugesid, ning aitasid seega oma kuulajatel kuuldust aru saada ja seda ka ellu rakendada. See tõi palju rõõmu. (Nehemja 8:8, 12) Tee siis Jehoova tunnistajate koosolekutel käimine omale harjumuseks. (Heebrealastele 10:24, 25) See aitab sul Jumala kohta saadud teadmistest aru saada ja siis neid ka oma ellu rakendada, ning see toob sulle õnne. Ülemaailmse kristliku vennaskonna hulka kuuludes võid sa Jehoova lähedal püsida. Ja nagu me edaspidi näeme, võid sa Jumala rahva hulgas tõelist julgeolekut leida.
KONTROLLI OMA TEADMISI
Miks sa peaksid Jehoovale lähenema?
Millised on mõningad nõuded, mis esitatakse Jumalale lähenemise kohta?
Mida sa võid oma palvetes paluda?
Miks sa peaksid palves püsiv olema?
Kuidas sa võid tänapäeval Jehoovat kuulata?
[Küsimused]
[Lehekülje suurune pilt lk 157]
