Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida Jumal on inimkonna päästmiseks teinud

Mida Jumal on inimkonna päästmiseks teinud

7. peatükk

Mida Jumal on inimkonna päästmiseks teinud

1., 2. a) Kuidas sai üks Rooma tsentuurio aru, kes on Jumala Poeg? b) Miks lasi Jehoova Jeesusel surra?

ÜHEL kevadisel pärastlõunal peaaegu 2000 aastat tagasi jälgis Rooma tsentuurio kolme meest, kes olid suremas aeglast, piinarikast surma. Selle sõduri tähelepanu köitis eriti üks neist — Jeesus Kristus. Jeesus oli puust posti külge naelutatud. Tema surmahetke lähenedes muutus keskpäevane taevas pimedaks. Kui ta suri, toimus tugev maavärisemine, mispeale see sõdur hüüdis: „Tõesti, see inimene oli Jumala Poeg!” — Markuse 15:39.

2 Jumala Poeg! Sellel sõduril oli õigus. Ta oli just olnud tunnistajaks kõige tähtsamale sündmusele, mis eales on maa peal aset leidnud. Varem oli Jumal Jeesust mitmel korral oma armsaks Pojaks nimetanud. (Matteuse 3:17; 17:5) Miks lasi Jehoova oma Pojal surra? Seepärast, et just see oli Jumala abinõu inimkond patust ja surmast päästa.

VALITUD ERILISEL EESMÄRGIL

3. Miks oli see kohane, et Jumala ainusündinud Poeg valiti täitma ühte erilist eesmärki seoses inimkonnaga?

3 Nagu me sellest raamatust varem teada saime, oli Jeesus olemas juba enne inimeseks saamist. Teda nimetatakse Jumala „ainusündinud Pojaks”, sest Jehoova lõi ta otseselt. Seejärel kasutas Jumal Jeesust kõige muu olemasollu toomisel. (Johannese 3:18; Koloslastele 1:16) Jeesus armastas inimkonda eriliselt. (Õpetussõnad 8:30, 31) Pole siis midagi imestada, et kui inimkonnale oli langetatud surmaotsus, valis Jehoova oma ainusündinud Poja, et see asuks täitma ühte erilist eesmärki!

4., 5. Mida andis Piibel messialiku Seemne kohta teada enne seda, kui Jeesus maa peale tuli?

4 Kui Jumal Eedeni aias Aadamale, Eevale ja Saatanale oma kohtuotsuse teatavaks tegi, rääkis ta tulevasest Vabastajast kui „seemnest”. See Seeme ehk järglane pidi tulema selleks, et kaotada Kurat-Saatana, „vana mao” põhjustatud kohutavad hädad. Tegelikult pidi see tõotatud Seeme purustama Saatana ja kõik need, kes teda järgivad. — 1. Moosese 3:15; 1. Johannese 3:8; Ilmutuse 12:9.

5 Sajandite jooksul andis Jumal järk-järgult rohkem teadmisi Seemne kohta, keda nimetati ka Messiaks. Nagu on näha tabelist leheküljel 37, esitasid arvukad prohvetiennustused üksikasju tema maise elu paljude aspektide kohta. Näiteks tuli tal taluda kohutavalt halba kohtlemist, et täita oma roll Jumala eesmärgis. — Jesaja 53:3—5.

MIKS MESSIAS PIDI SUREMA

6. Mida pidi Messias tegema vastavalt tekstile Taanieli 9:24—26, ja kuidas ta pidi seda tegema?

6 Prohvetiennustuses, mis on kirjas Taanieli 9:24—26, kuulutati, et Messias — Jumala Võitu — viib täide ühe suurejoonelise eesmärgi. Ta pidi tulema maa peale „üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks”. Messias pidi ustava inimkonna surmaotsuse alt vabastama. Aga kuidas ta pidi seda tegema? See prohvetiennustus selgitab, et ta „kaotatakse” ehk hukatakse.

7. Miks tõid juudid loomohvreid, ja mida need eelpiltlikult kujutasid?

7 Muistsed iisraellased teadsid väga hästi süüteo lepitamise põhimõtet. Neile Moosese kaudu antud Jumala Seaduse kohaselt tõid nad Jehoovat kummardades regulaarselt loomohvreid. See tuletas Iisraeli rahvale meelde, et inimesed vajavad midagi, millega oma patud lepitada ehk kinni katta. Apostel Paulus võttis selle põhimõtte kokku järgmiselt: „Ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.” (Heebrealastele 9:22) Kristlased ei pea täitma Moosese Seadust ega selle nõudeid, nagu näiteks ohvrite toomine. (Roomlastele 10:4; Koloslastele 2:16, 17) Nad teavad ka seda, et loomohvrid ei või tuua kestvat ja täielikku pattude andestust. Selle asemel kujutasid need ohvrid eelpiltlikult ühte palju hinnalisemat ohvrit — Messia ehk Kristuse ohvrit. (Heebrealastele 10:4, 10; võrdle Galaatlastele 3:24.) Kuid sa võid küsida: „Kas Messial oli tingimata vaja surra?”

8., 9. Mille kallihinnalise Aadam ja Eeva kaotasid, ja kuidas nende teguviis nende järglasi mõjutas?

8 Jah, et inimkond võiks pääseda, pidi Messias surema. Et aru saada, miks see nii on, tuleb meil minna mõttes tagasi Eedeni aeda ja püüda mõista, kui paljust Aadam ja Eeva Jumalale vastuhakkamise tõttu ilma jäid. Neile oli antud võimalus elada igavesti! Kuna nad olid Jumala lapsed, olid neil temaga otsesed suhted. Aga kui nad Jehoova valitsuse hülgasid, kaotasid nad selle kõik ning tõid inimsoole patu ja surma. — Roomlastele 5:12.

9 Meie esivanemad oleksid justkui hiigelsuure varanduse ära raisanud ja ennast lootusetult võlgadesse mässinud. Aadam ja Eeva jätsid selle võla oma järglaste kanda. Kuna me pole sündinud täiuslike ja patuta inimestena, siis me kõik teeme pattu ja sureme. Kui me jääme haigeks või ütleme midagi solvavat, mille me hea meelega tagasi võtaksime, siis kogeme, millist mõju avaldab meie päritud võlg — inimlik ebatäiuslikkus. (Roomlastele 7:21—25) Meie ainus lootus on saada tagasi see, mille Aadam kaotas. Kuid me ei suuda täiuslikku inimelu ära teenida. Kuna kõik ebatäiuslikud inimesed teevad pattu, on igaüks meist ära teeninud surma, mitte elu. — Roomlastele 6:23.

10. Mida oli vaja, et osta tagasi see, mille Aadam kaotas?

10 Aga kas oleks võimalik anda midagi elu eest, mille Aadam kaotas? Jumala õigusnorm nõuab tasakaalu — „hing hinge vastu”. (2. Moosese 21:23) Seega tuli ohvriks tuua üks elu, et maksta Aadama kaotatud elu eest. Mitte igasugune inimelu poleks kõlvanud. Laul 49:8, 9 ütleb ebatäiuslike inimeste kohta: „Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata.” Kas olukord on seega lootusetu? Kaugeltki mitte.

11. a) Mida tähendab heebrea keelest tõlgitud sõna „lunastushind”? b) Ainult kes võis inimkonna välja osta, ja miks?

11 Heebrea keelest tõlgitud sõna „lunastushind” tähendab summat, mis makstakse vangi väljaostmiseks, ja see tähendab ka samaväärsust. Üksnes mees, kellel on täiuslik inimelu, võis anda elu, mis on samaväärne Aadama kaotatud eluga. Jeesus Kristus on ainus täiuslik mees, kes on maa peale sündinud pärast Aadamat. Sellepärast nimetab Piibel Jeesust „viimseks Aadamaks” ja kinnitab meile, et Kristus „andis iseenese [„vastavaks”, NW] lunastushinnaks kõikide eest”. (1. Korintlastele 15:45; 1. Timoteosele 2:5, 6) Kuigi Aadam andis oma lastele edasi surma, andis Jeesus pärandiks igavese elu. Tekst 1. Korintlastele 15:22 selgitab: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” Niisiis on kohane, et Jeesust nimetatakse „Igaveseks Isaks”. — Jesaja 9:5, 6.

KUIDAS MAKSTI LUNASTUSHIND

12. Millal sai Jeesus Messiaks, ja millist elu ta pärast seda elas?

12 Meie ajaarvamise 29. aasta sügisel läks Jeesus oma sugulase Johannese juurde, et lasta end ristida ja esitada ennast seega Jumala tahte täitmiseks. Sel ajal võidis Jehoova Jeesuse püha vaimuga. Nii sai Jeesus Messiaks ehk Kristuseks, Jumala võituks. (Matteuse 3:16, 17) Siis alustas Jeesus oma teenistust, mis kestis kolm ja pool aastat. Ta rändas kõikjal oma kodumaal ja kuulutas Jumala Kuningriiki ning kogus ustavaid järelkäijaid. Aga nagu ennustatud, hakati talle üha suuremat vastupanu osutama. — Laul 118:22; Apostlite teod 4:8—11.

13. Millised sündmused eelnesid Jeesuse surmale laitmatusesäilitajana?

13 Jeesus paljastas julgelt religioonijuhtide silmakirjalikkust, mistõttu nad otsisid võimalust teda tappa. Viimaks haudusid nad välja nurjatu salasepitsuse, kus nad võtsid appi reetmise, õigusvastase arreteerimise, ebaseadusliku kohtuprotsessi ja valesüüdistuse, et ta on mässaja. Jeesust löödi, tema peale sülitati, teda naeruvääristati ja teda peksti piitsaga, mis lõikus tema ihusse. Rooma maavalitseja Pontius Pilatus mõistis ta seejärel surma piinapostil. Ta naelutati puust posti külge ja jäeti püstiasendisse rippuma. Iga hingetõmme valmistas talle kohutavat piina, ja kulus tunde, enne kui ta suri. Kogu selle raske katsumuse ajal säilitas Jeesus Jumala ees täiusliku laitmatuse.

14. Miks lasi Jumal oma Pojal kannatada ja surra?

14 Niisiis andis Jeesus meie ajaarvamise 33. aasta 14. niisanil oma elu „lunaks paljude eest”. (Markuse 10:45; 1. Timoteosele 2:5, 6) Jehoova nägi taevast, kuidas tema kallis Poeg kannatas ja suri. Miks lasi Jumal sellisel kohutaval asjal juhtuda? Sellepärast, et ta armastab inimkonda. Jeesus ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16) Jeesuse surm annab meile õppetunni ka selle kohta, et Jehoova on täiuslikult õiglane Jumal. (5. Moosese 32:4) Mõned võivad imestada, miks Jumal küll ei loobunud oma õiguslikust põhimõttest, mis nõuab hinge vastu hinge, ega loobunud nõudmast hinda, mis Aadama patustamine maksma läks. Põhjus on selles, et Jehoova jääb alati kindlalt oma seaduste juurde ja peab neist kinni isegi siis, kui see talle väga kalliks maksma läheb.

15. Kuna oleks olnud ebaõiglane lubada Jeesusel jäädavalt olemasolust kaduda, mida Jehoova seepärast tegi?

15 Jehoova õiglus nõudis ka seda, et Jeesuse surmal oleks õnnelik lõpplahendus. Kas oleks õigluse seisukohalt üleüldse mõeldav jätta ustav Jeesus igavesti surmaunne? Muidugi mitte! Heebrea Kirjad olid prohvetlikult ennustanud, et see Jumala lojaalne sulane ei jää hauda. (Laul 16:10; Apostlite teod 13:35) Ta oli surmaunes ligi kolm päeva, ja siis äratas Jehoova Jumal ta vägeva vaimolendina üles. — 1. Peetruse 3:18.

16. Mida Jeesus tegi, kui ta taevasse tagasi läks?

16 Surres loobus Jeesus jäädavalt oma inimelust. Kui ta äratati üles taevasele elule, sai ta vaimuks, kes elustab. Pealegi, kui Jeesus sisenes universumi kõige pühamasse paika, sai ta jälle kokku oma kalli Isaga ja esitas talle nõuetekohaselt oma täiusliku inimelu väärtuse. (Heebrealastele 9:23—28) Siis võidi selle kallihinnalise elu väärtust kasutada sõnakuuleliku inimkonna heaks. Mida see sulle tähendab?

KRISTUSE LUNASTUSOHVER JA SINA

17. Kuidas me võime Kristuse lunastusohvri alusel oma patud andeks saada?

17 Mõtle kolmele valdkonnale, kus Kristuse lunastusohver sulle juba praegu kasuks tuleb. Kõigepealt teeb see võimalikuks pattude andekssaamise. Usu kaudu Jeesuse äravalatud veresse on meil „vabanemine lunastuse kaudu” (NW), tõepoolest, „üleastumiste andekssaamine”. (Efeslastele 1:7) Niisiis, isegi kui me oleme sooritanud tõsise patu, võime Jumalalt Jeesuse nimel andestust paluda. Kui me tõeliselt kahetseme, kasutab Jehoova meie heaks oma Poja lunastusohvri väärtust. Selle asemel et karistada meid surmaga, mida me patustamise tõttu tegelikult väärime, annab Jumal meile andeks ja õnnistab meid hea südametunnistusega. — Apostlite teod 3:19; 1. Peetruse 3:21.

18. Mil viisil annab Jeesuse ohver meile lootuse?

18 Teiseks on Kristuse lunastusohver meie tulevikulootuse aluseks. Apostel Johannes nägi nägemuses, et ’suur rahvahulk, keda ükski ei võinud ära lugeda’, jääb ellu ajal, mil seda asjadesüsteemi tabab katastroofiline lõpp. Miks just nemad ellu jäävad, samal ajal kui Jumal nii paljud teised ära hävitab? Ingel ütles Johannesele, et see suur rahvahulk on „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle [Jeesuse Kristuse] veres”. (Ilmutuse 7:9, 14) Senikaua kui me näitame üles usku Jeesuse Kristuse äravalatud veresse ja elame kooskõlas Jumala nõuetega, oleme Jumala silmis puhtad ning meil on igavese elu lootus.

19. Kuidas tõendab Kristuse ohver, et nii tema kui ka ta Isa armastavad sind?

19 Kolmandaks on lunastusohver kindlaim tõend Jehoova armastusest. Kristuse surmas väljendus universumi ajaloo kaks suurimat armastuse tegu: 1) Jumala armastus, kui ta saatis oma Poja meie eest surema; 2) Jeesuse armastus, kui ta ennast meeleldi lunastushinnaks andis. (Johannese 15:13; Roomlastele 5:8) Kui me tõelist usku üles näitame, saab see armastus meile igaühele osaks. Apostel Paulus ütles: ’Jumala Poeg on mind armastanud ja on iseenese andnud minu eest.’ — Galaatlastele 2:20; Heebrealastele 2:9; 1. Johannese 4:9, 10.

20. Miks me peaksime Jeesuse lunastusohvrisse usku üles näitama?

20 Ilmutagem siis tänulikkust Jumala ja Kristuse poolt osutatud armastuse vastu sellega, et näitame üles usku Jeesuse lunastusohvrisse. Kui me seda teeme, viib see meid igavesse ellu. (Johannese 3:36) Kuid meie päästmine ei ole kõige tähtsam põhjus, miks Jeesus maa peal elas ja suri. Tema peamiseks mureks oli hoopis suurem asi — kogu universumit haarav vaidlusküsimus. Nagu me järgmisest peatükist näha võime, puudutab see vaidlusküsimus meid kõiki, ja sealt me saame teada, miks on Jumal lubanud kurjusel ja kannatustel selles maailmas nii kaua kesta.

KONTROLLI OMA TEADMISI

Miks pidi Jeesus inimkonna päästmiseks surema?

Kuidas maksti lunastushind?

Kuidas sina lunastushinnast kasu saad?

[Küsimused]

[Lehekülje suurune pilt lk 67]