13. peatükk

Miks jumalakartlik elu toob õnne

1. Miks me võime öelda, et Jehoova teedel käimine toob õnne?

JEHOOVA on „õnnelik Jumal” ja ta tahab, et sa tunneksid elust rõõmu. (1. Timoteosele 1:11, NW) Tema teedel käies võid sa iseendale kasu tuua ning tunda sügavat ja kestvat rahu, mis on nagu pidevalt voolav jõgi. Samuti ajendab Jumala teedel käimine inimest tegema pidevalt õiglasi tegusid, mis on „otsekui mere lained”. See toob tõelise õnne. — Jesaja 48:17, 18.

2. Kuidas võivad kristlased olla õnnelikud, vaatamata sellele et neid mõnikord halvasti koheldakse?

² Mõned võivad esitada vastuväite: „Vahel kannatavad inimesed sellepärast, et nad teevad, mis on õige.” See on tõsi, ja just seepärast kannatasid ka Jeesuse apostlid. Aga kuigi neid kiusati taga, olid nad rõõmsad ja jätkasid ’evangeeliumi õpetamist Kristusest Jeesusest’. (Apostlite teod 5:40—42) Me võime sellest palju õppida. Üks asi on näiteks see, et meie jumalakartlik elu ei garanteeri veel seda, et meid alati hästi koheldakse. Apostel Paulus kirjutas, et „kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga”. (2. Timoteosele 3:12) Põhjus on selles, et Saatan ja tema maailm on nende vastu, kes elavad jumalakartlikult. (Johannese 15:18, 19; 1. Peetruse 5:8) Kuid tõeline õnn ei sõltu välistest teguritest. See tuleneb hoopis veendumusest, et me teeme seda, mis on õige, ja sellepärast on meil Jumala heakskiit. — Matteuse 5:10—12; Jakoobuse 1:2, 3; 1. Peetruse 4:13, 14.

3. Kuidas peaks Jehoova kummardamine inimese elu mõjutama?

³ On inimesi, kes arvavad, et nad võivad Jumala soosingu  teenida ära sellega, kui sooritavad aeg-ajalt mõne harda teo, kuid muuks ajaks võivad ta unustada. See ei ole Jehoova Jumala õige kummardamine. Õige kummardamine mõjutab inimese käitumist kogu tema ärkveloleku aja, päevast päeva, aastast aastasse. Just sellepärast nimetataksegi seda ka „Teeks”. (Apostlite teod 19:9, UT; Jesaja 30:21) Jumalakartlik eluviis kohustab meid rääkima ja tegutsema kooskõlas Jumala Sõnaga.

4. Miks on kasulik teha muudatusi, et elada kooskõlas Jumala teedega?

⁴ Kui uued piibliõpilased mõistavad, et neil tuleb oma elus mõningaid muudatusi teha, et Jehoovale meeldida, võivad nad endalt küsida: „Kas tõesti tasub jumalakartlikult elada?” Sa võid olla kindel, et tasub. Miks? Sellepärast, et „Jumal on armastus”, ja seega on tema teed kavandatud meile kasu tooma. (1. Johannese 4:8) Jumal on ka tark ja ta teab, mis on meile parim. Kuna Jehoova Jumal on kõigeväeline, suudab ta meile jõudu anda, kui meie soov talle meeldida ajendab meid loobuma mõnest oma halvast harjumusest. (Filiplastele 4:13) Vaadelgem mõningaid põhimõtteid, mis on seotud jumalakartliku eluga, ja pangem tähele, kuidas nende ellurakendamine õnne toob.

AUSUS TEEB ÕNNELIKUKS

5. Mida ütleb Piibel valetamise ja varastamise kohta?

⁵ Jehoova on „tõe Jumal”. (Laul 31:6) Kahtlemata soovid sa järgida tema eeskuju ja omada tõemeelse inimese mainet. Ausus toob kaasa enesest lugupidamise ja heaolutunde. Aga kuna selles patuses maailmas on ebaausus niivõrd tavaline, vajavad kristlased järgmist meeldetuletust: „Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega [——] Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd .., et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus.” (Efeslastele 4:25, 28) Kristlikud töötajad teevad ausat päevatööd. Nad ei võta midagi, mis kuulub tööandjale, kui neil pole selleks tema luba. Olgu see siis tööl, koolis või kodus, Jehoova kummardaja peab olema ’aus kõigis asjus’. (Heebrealastele 13:18, NW)  Jumala soosingus ei saa olla mitte keegi, kellel on kombeks valetada või varastada. — 5. Moosese 5:19; Ilmutuse 21:8.

6. Kuidas võib jumalakartliku inimese ausus Jehoovale austust tuua?

⁶ Aus käitumine toob kaasa palju õnnistusi. Selina on vaene Aafrikas elav lesk, kes armastab Jehoova Jumalat ja tema õiglasi põhimõtteid. Ühel päeval leidis ta koti, milles oli hoiuraamat ja suur summa raha. Telefoniraamatu abil leidis ta üles koti omaniku — poepidaja, keda oli röövitud. See mees ei suutnud oma silmi uskuda, kui Selina teda üsnagi haigena külastas ja koti koos kõigega tagasi tõi. „Sellise aususe eest tuleb tasuda,” ütles mees ja ulatas talle rahasumma. Veelgi tähtsam on see, et too mees kiitis Selina religiooni. Tõesti, ausad teod kaunistavad Piibli õpetust, toovad au Jehoova Jumalale ja teevad tema ausad kummardajad õnnelikuks. — Tiitusele 2:10; 1. Peetruse 2:12.

HELDEKÄELISUS TEEB ÕNNELIKUKS

7. Mis on hasartmängude mängimises halba?

⁷ Heldekäelisus toob õnne, kuid ahned inimesed ei „päri Jumala riiki”. (1. Korintlastele 6:10) Üks tavaline ahnuse vorm on hasartmängude mängimine, milles avaldub püüe saada raha teiste inimeste kaotuste arvel. Jehoova ei kiida heaks neid, kes on „ahned ebaausa kasu peale”. (1. Timoteosele 3:8, NW) Isegi seal, kus hasartmängude mängimine on seaduslik ja inimene mängib vaid oma lõbuks, võib ta sattuda sellest sõltuvusse ning soodustada tegevust, mis on rikkunud paljude elu. Sageli põhjustab hasartmängude mängimine raskusi mängija perekonnale, kuna taoliste hädavajalike asjade ostmiseks nagu toit ja riided võib jääda vähe raha. — 1. Timoteosele 6:10.

8. Kuidas andis Jeesus heldekäelisuses head eeskuju, ja kuidas võime meie heldekäelised olla?

⁸ Kuna kristlased on armastavalt heldekäelised, tunnevad nad rõõmu teiste, eriti just oma abivajavate kaasusklike aitamisest. (Jakoobuse 2:15, 16) Enne maa peale tulemist oli Jeesus näinud Jumala heldekäelisust inimkonna vastu. (Apostlite teod 14:16, 17) Jeesus andis oma aja,  võimed ja koguni oma elu inimkonna heaks. Sellepärast võis ta õigusega öelda: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35) Jeesus rääkis heakskiitvalt ka vaesest lesknaisest, kes heldekäeliselt kaks väikest münti templi ohvrirahakirstu pani, kuna see naine andis „kogu oma elatise”. (Markuse 12:41—44) Muistsed iisraellased ja esimese sajandi kristlased on rõõmsa heldekäelisuse eeskujuks, sest nad toetasid materiaalselt nii kogudust kui ka Kuningriigi kuulutamise tööd. (1. Ajaraamat 29:9; 2. Korintlastele 9:11—14) Lisaks sellele, et nüüdisaja kristlased teevad samadel eesmärkidel materiaalseid annetusi, toovad nad Jumalale õnnelikult kiitust ja kasutavad oma elu tema teenistuses. (Roomlastele 12:1; Heebrealastele 13:15) Jehoova õnnistab neid, kui nad kasutavad oma aega, energiat ja muid ressursse, kaasa arvatud oma raha, et toetada õiget kummardamist ning edendada Kuningriigi hea sõnumi ülemaailmset kuulutamistööd. — Õpetussõnad 3:9, 10.

TEISI TEGUREID, MIS EDENDAVAD ÕNNE

9. Mis on liigses alkohoolsete jookide tarvitamises halba?

⁹ Et kristlased võiksid õnnelikud olla, peavad nad ka ’oma mõtlemisvõimet kaitsma’. (Õpetussõnad 5:1, 2, NW) See nõuab, et nad loeksid Jumala Sõna ja ülesehitavat piiblilist kirjandust ning mõtiskleksid selle üle. Kuid on ka asju, millest tuleb hoiduda. Näiteks võib liigne alkohoolsete jookide tarvitamine panna inimese kaotama kontrolli oma mõttetegevuse üle. Sellises meeleseisundis käituvad paljud inimesed ebamoraalselt ja vägivaldselt ning põhjustavad eluohtlikke õnnetusi. Pole sugugi üllatav, kui Piibel ütleb, et joodikud ei päri Jumala Kuningriiki! (1. Korintlastele 6:10) Olles kindlalt otsustanud säilitada „terve mõistuse” (NW), hoiduvad tõelised kristlased ennast purju joomast, ja see edendab nende seas õnne. — Tiitusele 2:2—6.

10. a) Miks kristlased tubakat ei tarvita? b) Mis kasu toob sõltuvust tekitavate harjumuste mahajätmine?

¹⁰ Ka puhas organism aitab kaasa sellele, et inimene võiks õnnelik olla. Kuid paljud satuvad sõltuvusse kahjulikest ainetest. Mõtle näiteks tubaka tarvitamisele.  Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon teatab, et suitsetamine „tapab igal aastal kolm miljonit inimest”. Suitsetamisharjumuse mahajätmine võib ajutiste loobumisjärgsete nähtude tõttu raske olla. Teisest küljest leiavad paljud endised suitsetajad, et neil on nüüd parem tervis ja rohkem raha majapidamiskulude katteks. Tõepoolest, suitsetamisharjumusest või muude kahjulike ainete sõltuvusest vabanemine aitab kaasa sellele, et inimesel võiks olla puhas organism, hea südametunnistus ja et ta oleks tõeliselt õnnelik. — 2. Korintlastele 7:1.

ÕNN ABIELUS

11. Mis on nõutav, et abielu oleks seaduslik ja püsiks alati au sees?

¹¹ Need, kes elavad koos kui abielumees ja -naine, peaksid hoolitsema selle eest, et nende abielu oleks kohalike ametivõimude poolt nõuetekohaselt registreeritud. (Markuse 12:17) Samuti tuleb neil suhtuda abielusse kui tõsisesse vastutusse. Tõsi küll, mõnikord tuleb inimesel ehk eraldi elama asuda, kui teda sihilikult ülalpidamisest ilma jäetakse, äärmiselt halvasti koheldakse või tema vaimsus täielikku ohtu seatakse. (1. Timoteosele 5:8; Galaatlastele 5:19—21) Kuid apostel Pauluse sõnad 1. Korintlastele 7:10—17 innustavad abikaasasid kokku jääma. Et nad võiksid tõeliselt õnnelikud olla, peavad nad muidugi mõista teineteisele truud olema. Paulus kirjutas: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid.” (Heebrealastele 13:4) Väljend „abieluvoodi” viitab seksuaalvahekordadele mehe ja naise vahel, kes on teineteisega seaduslikult abielus. Mitte mingisuguste muude seksuaalsuhete kohta, nagu näiteks abielu puhul rohkem kui ühe naisega, ei saa öelda, et need on „igapidi au sees”. Lisaks mõistab Piibel hukka abielueelsed seksuaalvahekorrad ja homoseksualismi. — Roomlastele 1:26, 27; 1. Korintlastele 6:18.

12. Millised on mõningad hooruse halvad viljad?

¹² Hoorus võib mõneks hetkeks küll füüsilist naudingut pakkuda, kuid see ei too tõelist õnne. See ei meeldi Jumalale  ja võib inimese südametunnistusele haavu tekitada. (1. Tessalooniklastele 4:3—5) Lubamatu seksi kurbadeks tagajärgedeks võivad olla nii AIDS kui ka teised seksuaalsel teel levivad haigused. „Igal aastal nakatub kogu maailmas arvestuste kohaselt rohkem kui 250 miljonit inimest gonorröasse ja umbes 50 miljonit süüfilisse,” öeldakse ühes meditsiinialases teadaandes. Probleemiks on ka soovimatu rasedus. Rahvusvaheline Pereplaneerimise Liit teatab, et igal aastal rasestub kogu maailmas rohkem kui 15 miljonit 15- kuni 19-aastast tütarlast ja üks kolmandik neist laseb abordi teha. Üks uurimus näitas, et ühel Aafrika maal põhjustavad abordiga seotud tüsistused 72 protsenti kõigist teismeliste tütarlaste surmajuhtumitest. Mõned hoorajad võivad küll pääseda haigustest ja rasestumisest, kuid nad ei saa vältida emotsionaalset kahju. Paljud kaotavad enesest lugupidamise ja hakkavad ennast koguni vihkama.

13. Milliseid teisi probleeme põhjustab abielurikkumine, ning mis on ootamas neid, kes jäävadki hoorajateks ja abielurikkujateks?

¹³ Kuigi abielurikkumine võidakse andestada, annab see süütule abikaasale täieliku Pühakirjal põhineva õiguse abielu lahutada. (Matteuse 5:32; võrdle Hoosea 3:1—5.) Kui taoline ebamoraalsus abielu purunemisega lõpeb, võib see süütu abikaasa ja laste hinge sügavaid haavu jätta. Toomaks inimperele kasu, näitab Jumal oma Sõnas, et kahetsematutele hoorajatele ja abielurikkujatele saab osaks tema hukkamõistev kohtuotsus. Lisaks sellele näitab Jumala Sõna selgelt, et need, kes tegelevad seksuaalse ebamoraalsusega, „ei päri Jumala riiki”. — Galaatlastele 5:19, 21.

„EI OLE MAAILMA OSA”

14. a) Millised on mõningad ebajumalakummardamise vormid, millest jumalakartlik inimene hoidub? b) Milliseid juhendeid antakse tekstides Johannese 17:14 ja Jesaja 2:4?

¹⁴ Need, kes tahavad Jehoovale meeldida ja Kuningriigi õnnistustest rõõmu tunda, hoiduvad kõigist ebajumalakummardamise vormidest. Piibel näitab, et on vale  valmistada ja kummardada kujusid, kaasa arvatud nii Kristuse kui ka tema ema Maarja kujud. (2. Moosese 20:4, 5; 1. Johannese 5:21) Seega ei austa tõelised kristlased ei ikoone, riste ega kujusid. Nad hoiduvad ka palju salakavalamatest ebajumalakummardamise vormidest, näiteks lippude hardast austamisest ja rahvaid ülistavate laulude laulmisest. Kui neid sunnitakse seda tegema, on neil meeles see, mida Jeesus ütles Saatanale: „Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” (Matteuse 4:8—10) Jeesus ütles, et tema järelkäijad „ei ole maailma osa”. (Johannese 17:14, NW) See tähendab, et nad on poliitilistes asjades neutraalsed ja elavad rahulikult kooskõlas tekstiga Jesaja 2:4, mis ütleb: „Tema [Jehoova Jumal] mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!”

15. Mis on Suur Baabülon, ja mida teevad paljud uued piibliõpilased, et temast välja minna?

 ¹⁵ See, et nad „ei ole maailma osa”, tähendab ka igasuguse läbikäimise katkestamist „Suure Baabüloniga”, ülemaailmse valereligiooni impeeriumiga. Ebapuhas kummardamine hakkas levima muistsest Babülonist ja haaras enda kahjuliku vaimse mõju alla kõik maailma rahvad. „Suur Baabülon” hõlmab kõiki religioone, mille õpetused ja tavad ei ole kooskõlas Jumala antud teadmistega. (Ilmutuse 17:1, 5, 15) Mitte ükski ustav Jehoova kummardaja ei võta osa uskudevahelisest tegevusest, see tähendab, et ta ei osale teiste religioonide jumalateenistustel ega ole vaimses vendluses mitte ühegi Suure Baabüloni osaga. (4. Moosese 25:1—9; 2. Korintlastele 6:14) Sellepärast saadavad paljud uued piibliõpilased lahkumisavalduse religioossele organisatsioonile, millesse nad kuuluvad. See toob neid tõelisele Jumalale lähemale, nagu ta on tõotanud: „’Minge ära nende  keskelt ja eralduge neist,’ ütleb Issand, ’ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu.’ ” (2. Korintlastele 6:17; Ilmutuse 18:4, 5) Kas ei ihka sa just seda, et meie taevane Isa sulle sellist tunnustust avaldaks?

MIDA ARVATA IGA-AASTASTEST TÄHTPÄEVADEST

16. Miks tõelised kristlased jõule ei pea?

¹⁶ Jumalakartlik elu vabastab meid ilmalikest pühadest, mille pidamine on sageli koormav. Näiteks ei avalda Piibel täpset kuupäeva, mil Jeesus sündis. „Mina arvasin, et Jeesus sündis 25. detsembril!” võivad mõned hüüatada. See pole aga võimalik, sest ta suri meie ajaarvamise 33. aasta kevadel, olles 33 ja pool aastat vana. Pealegi olid tema sündimise ajal karjased „väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures”. (Luuka 2:8) Iisraelis on detsembri lõpp külm vihmane aeg, mil lambaid hoitakse öösiti varju all, et neid talveilmade eest kaitsta. Tegelikult pidasid roomlased 25. detsembril oma päikesejumala sünnipäeva. Sajandeid pärast seda, kui Jeesus maa peal oli, võtsid ärataganenud kristlased selle kuupäeva üle, et tähistada Kristuse sündi. Sellepärast ei pea tõelised kristlased ei jõule ega mitte mingisuguseid muid pühi, mis põhinevad valedel religioossetel uskumustel. Kuna nad on Jehoovale jagamatult andunud, ei pea nad ka pühi, millega tehakse ebajumalaks kas patused inimesed või rahvad.

17. Miks jumalakartlikud inimesed sünnipäevi ei pea, ja miks on kristlikud lapsed sellele vaatamata õnnelikud?

¹⁷ Piibel räägib konkreetselt vaid kahe sünnipäeva pidamisest, kusjuures mõlema puhul oli tegu meestega, kes Jumalat ei teeninud. (1. Moosese 40:20—22; Matteuse 14:6—11) Kuna Pühakiri ei avalda täiusliku inimese Jeesuse Kristuse sünnikuupäeva, miks me peaksime siis pöörama erilist tähelepanu ebatäiuslike inimeste sünnipäevadele? (Koguja 7:1) Muidugi ei oota jumalakartlikud lapsevanemad mingit erilist päeva, et oma lastele armastust osutada. Üks 13-aastane kristlik tüdruk märkis: „Meil on väga palju asju, millest perega rõõmu tunda. [——] Mu vanemad  on mulle väga lähedased, ja kui teised lapsed küsivad, miks ma pühi ei pea, ütlen ma neile, et minu jaoks on kõik päevad pidupäevad.” Üks 17-aastane kristlik noor ütles: „Meie kodus tehakse kingitusi aastaringselt.” Kui kingitusi tehakse sundimatult, valmistab see palju suuremat rõõmu.

18. Millist ühte, iga-aastast tähtpäeva käskis Jeesus oma järelkäijatel pidada, ja mida see meile meelde tuletab?

¹⁸ Neil, kes elavad jumalakartlikult, on igal aastal üks päev, mida tuleb eriliselt tähistada. See on Issanda õhtusöömaaeg, mida sageli nimetatakse ka Kristuse surma mälestusõhtuks. Selle kohta andis Jeesus oma järelkäijatele korralduse: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19, 20; 1. Korintlastele 11:23—25) Kui Jeesus selle söömaaja meie ajaarvamise 33. aasta 14. niisani õhtul sisse seadis, kasutas ta hapnemata leiba ja punast veini, mis kujutasid tema patuta inimihu ja täiuslikku verd. (Matteuse 26:26—29) Neist sümbolitest võtavad osa kristlased, kes on võitud Jumala püha vaimuga. Nad on nii uue lepingu kui ka Kuningriigi lepingu osalised ja neil on taevane lootus. (Luuka 12:32; 22:20, 28—30; Roomlastele 8:16, 17; Ilmutuse 14:1—5) Kuid kasu saavad sellest kõik, kes viibivad koos õhtul, mis vastab 14. niisanile muistse juudi kalendri järgi. Neile tuletatakse meelde, millist armastust Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus on ilmutanud pattelepitava lunastusohvri kaudu, mis võimaldab elada igavesti neil, kellel on Jumala heakskiit. — Matteuse 20:28; Johannese 3:16.

TÖÖ JA MEELELAHUTUS

19. Millise raskusega kristlased seoses elatise teenimisega silmitsi seisavad?

¹⁹ Tõelistel kristlastel on kohustus hoolsalt tööd teha ja ise oma vajaduste eest hoolitseda. Kui perekonnapea seda teeb, annab see talle rahuldustunde. (1. Tessalooniklastele 4:11, 12) Ent kui kristlase töö on Piibliga vastuolus, röövib see mõistagi tema õnne. Kuid mõnikord on kristlasel raske leida tööd, mis on kooskõlas Piibli normidega. Näiteks peavad mõningad töötajad kliente petma. Teisest küljest aga  teevad paljud tööandjad mööndusi, arvestades ausa töötaja südametunnistusega, et usaldusväärset töötajat mitte kaotada. Ükskõik mis ka ei juhtuks, võid sa kindel olla, et Jumal õnnistab sinu pingutusi leida töö, mis võimaldab sul oma südametunnistust puhtana hoida. — 2. Korintlastele 4:2.

20. Miks me peaksime meelelahutuse suhtes valivad olema?

²⁰ Kuna Jumal tahab, et tema sulased oleksid õnnelikud, tuleb meil hoolsa töö ning värskendavate lõõgastus- ja puhkeperioodide vahel tasakaal leida. (Markuse 6:31; Koguja 3:12, 13) Saatana maailm propageerib jumalakartmatut meelelahutust. Aga et Jumalale meeldida, tuleb meil valida, milliseid raamatuid me loeme, milliseid raadiosaateid, muusikat ja kontserte me kuulame ning milliseid filme, etendusi, telesaateid ja videoid me vaatame. Kui meie senine meelelahutus on olnud vastuolus hoiatustega, mis antakse taolistes kirjakohtades nagu näiteks 5. Moosese 18:10—12, Laul 11:5 ja Efeslastele 5:3—5, teeme heameelt Jehoovale ja oleme ka ise õnnelikumad, kui selles suhtes muudatusi ette võtame.

LUGUPIDAMINE ELU JA VERE VASTU

21. Kuidas peaks lugupidamine elu vastu mõjutama meie suhtumist nii aborti kui ka oma harjumustesse ja käitumisse?

²¹ Et me võiksime tõeliselt õnnelikud olla, tuleb meil inimelu pühaks pidada, täpselt nii, nagu Jehoova seda pühaks peab. Tema Sõna keelab mõrvamise. (Matteuse 19:16—18) Seadus, mille Jumal Iisraelile andis, näitab, et ta suhtub ka lootesse kui hinnalisse elusse, mida ei tohi hävitada. (2. Moosese 21:22, 23) Sellepärast ei tohi me suhtuda elusse kui millessegi odavasse, tarvitades tubakat, rikkudes oma keha narkootikumide või alkoholiga või asjatult riskides. Ka ei tohiks me osaleda mitte üheski eluohtlikus tegevuses ega eirata ohutuseeskirju, mille tõttu võime enda peale veresüü tõmmata. — 5. Moosese 22:8.

22. a) Milline on jumalakartlik suhtumine veresse ja selle kasutamisse? b) Kelle veri on ainus, mis tõeliselt elu päästab?

²² Jehoova ütles Noale ja tema perele, et veri kujutab hinge ehk elu. Sellepärast ei lubanud Jumal neil mitte mingisugust verd süüa. (1. Moosese 9:3, 4) Kuna me oleme  nende järeltulijad, kehtib see seadus meie kõigi kohta. Jehoova käskis iisraellastel vere maha valada ja seda ei tohtinud inimese enda huvides kasutada. (5. Moosese 12:15, 16) Ning Jumala seadust vere kohta korrati uuesti, kui esimese sajandi kristlastele anti juhtnöör: ’Hoiduge vere eest.’ (Apostlite teod 15:28, 29) Lugupidamisest elu pühaduse vastu ei lase jumalakartlikud inimesed endale vereülekannet teha, seda isegi siis, kui teised kindlalt väidavad, et see võib nende elu päästa. Paljud meditsiinilised alternatiivid, mis on Jehoova tunnistajatele vastuvõetavad, on osutunud väga tõhusaks ega aseta inimest vereülekandega seotud ohtudesse. Kristlased teavad, et ainult Jeesuse valatud veri päästab tõeliselt elu. Usk sellesse toob pattude andekssaamise ja annab igavese elu väljavaate. — Efeslastele 1:7.

23. Millist tasu toob jumalakartlik eluviis?

²³ On selge, et jumalakartlikult elamine nõuab pingutusi. See võib viia selleni, et perekonnaliikmed või tuttavad hakkavad sind naeruvääristama. (Matteuse 10:32—39; 1. Peetruse 4:4) Kuid tasu, mida toob sellisel viisil elamine, kaalub igasugused katsumused kaugelt üles. Tulemuseks on puhas südametunnistus, ja see võimaldab olla nende inimeste ülesehitavas seltskonnas, kes samuti Jehoovat kummardavad. (Matteuse 19:27, 29) Lisaks sellele kujutle igavest elu Jumala uues õiglases maailmas. (Jesaja 65:17, 18) Ja millist rõõmu toob küll see, kui me järgime Piibli nõuandeid ning rõõmustame sellega Jehoova südant! (Õpetussõnad 27:11) Pole midagi imestada, et jumalakartlik elu toob õnne! — Laul 128:1, 2.

KONTROLLI OMA TEADMISI

Millised on mõned põhjused, miks jumalakartlik elu toob õnne?

Milliste muudatuste tegemist võib nõuda jumalakartlik elu?

Miks sa tahad jumalakartlikult elada?

[Küsimused]

[Pilt lk 124, 125]

Vaimne tegevus, mis on tasakaalus lõõgastumisega, aitab kaasa sellele, et need, kes elavad jumalakartlikult, võiksid õnnelikud olla