Miks me vananeme ja sureme?
6. peatükk
Miks me vananeme ja sureme?
1. Mida ei ole teadlased seoses inimeluga suutnud selgitada?
TEADLASED ei oska öelda, miks inimesed vananevad ja surevad. Näib, et meie keha rakud peaksid pidevalt asenduma uutega ja et me peaksime elama igavesti. Raamatus Hyojun Soshikigaku („Üldhistoloogia”) öeldakse: „Jääb suureks saladuseks, mil kombel on rakkude vananemine seotud inimese vananemise ja surmaga.” Paljud teadlased usuvad, et tegemist on „loomupärase, kaasasündinud” eluea piiranguga. Kas sa arvad, et neil on õigus?
2. Mida on mõned teinud, kuna elu on niivõrd üürike?
2 Pikk eluiga on alati inimeste igatsuseks olnud, ja nad on püüdnud koguni surematust saavutada. Juba neljandal sajandil e.m.a. hakkasid Hiina ülikute tähelepanu köitma ravimid, mis pidid inimese surematuks muutma. Mõningad hilisemad Hiina keisrid proovisid niinimetatud elueliksiire, mis olid valmistatud elavhõbedast, ja surid! Kogu maakeral usuvad inimesed, et surm ei lõpeta nende olemasolu. Budistid, hindud, muhameedlased ja teisedki loodavad pärast surma edasi elada. Paljud ristiusumaailma kuuluvad inimesed unistavad hauatagusest elust taevases õndsuses.
3. a) Miks igatsevad inimesed igavesti elada? b) Millistele surmaga seotud küsimustele tuleb saada vastus?
3 Kujutlused õnnelikust elust pärast surma peegeldavad inimese igatsust elada igavesti. „Ta on nende südamesse pannud ka igaviku,” ütleb Piibel selle kohta, et Jumal on istutanud meisse igaviku mõiste. (Koguja 3:11) Ta lõi esimesed inimesed väljavaatega elada igavesti maa peal. (1. Moosese 2:16, 17) Aga miks inimesed siis surevad? Kuidas toodi maailma surm? Teadmised, mida annab Jumal, heidavad neile küsimustele valgust. — Laul 119:105.
ÕEL SALASEPITSUS
4. Kuidas näitas Jeesus, kes on see inimeste surmas süüdiolev kurjategija?
4 Kurjategija püüab oma jälgi varjata. Samamoodi on tegutsenud ka see olend, kes sooritas kuriteo, mille tagajärjel on surnud miljardid inimesed. Kavalalt tegutsedes on ta inimese surma püüdnud salapäraga ümbritseda. Jeesus Kristus näitas, kes on see kurjategija, kui ta ütles neile, kes teda tappa tahtsid: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees.” — Johannese 8:31, 40, 44.
5. a) Milline on selle isiku päritolu, kellest sai Kurat-Saatan? b) Mida tähendavad sõnad „Saatan” ja „Kurat”?
5 Tõepoolest, Kurat on õel „inimese tapja”. Piibel näitab, et ta on reaalne isik, mitte inimese südame kurjus. (Matteuse 4:1—11) Kuigi ta loodi õiglase inglina, ei „jäänud [ta] püsima tõesse”. Kui tabavalt küll nimetatakse teda Kurat-Saatanaks! (Ilmutuse 12:9) Teda nimetatakse „Saatanaks” ehk „vastupanijaks” sellepärast, et ta osutab Jehoovale vastupanu. Seda kurjategijat nimetatakse ka „Kuradiks”, mis tähendab „laimajat”, sest ta on Jumalat teotanud ja temast väära kujutluspildi maalinud.
6. Miks Saatan Jumalale vastu hakkas?
6 Mis ajendas Saatanat Jumalale vastu hakkama? Ahnus. Ahnus pani teda ihaldama seda, et inimesed kummardaksid Jehoova asemel hoopis teda. Kurat ei tõrjunud endast himu kummardamise järele, mis õiguspäraselt kuulub ainult Loojale. (Võrdle Hesekieli 28:12—19.) Selle asemel kasvatas see Saatanaks saanud ingel ahnusest seda himu niikaua, kuni see rasestus ja patu sünnitas. — Jakoobuse 1:14, 15.
7. a) Mis põhjustab inimese surma? b) Mis on patt?
7 Me oleme nüüd kindlaks teinud, kes on süüdi kuriteos, mis tõi inimestele surma. Kuid mis on siis inimese surma tegelik põhjus? Piibel ütleb: „Surma astel on patt.” (1. Korintlastele 15:56) Aga mis on patt? Et seda sõna mõista, vaadelgem, mida see Piibli algkeeltes tähendas. Nii heebrea- kui ka kreekakeelne verb, mida tavaliselt tõlgitakse sõnaga „patustama”, tähendab „mitte tabama” märgi mittetabamise või eesmärgile mittejõudmise mõttes. Millisele eesmärgile mitte keegi meist ei jõua? Eesmärgile Jumalale täiuslikult kuuletuda. Aga kuidas patt maailma toodi?
KUIDAS SEE SALASEPITSUS TEOKS TEHTI
8. Kuidas püüdis Saatan inimesi ennast kummardama panna?
8 Saatan töötas hoolikalt välja oma salasepitsuse, mille abil ta lootis kõik inimesed oma võimule allutada ja ennast kummardama panna. Ta otsustas ahvatleda esimest inimpaari, Aadamat ja Eevat, Jumala vastu patustama. Jehoova andis meie esivanematele teadmised, mis oleksid neid igavesse ellu viinud. Nad teadsid, et nende Looja on hea, kuna ta oli nad elama pannud kaunisse Eedeni aeda. Aadam koges oma taevase Isa headust eriti selgesti siis, kui Jumal talle kauni ja abivalmi naise andis. (1. Moosese 1:26, 29; 2:7—9, 18—23) Esimese inimpaari elu kestvus sõltus Jumalale kuuletumisest.
9. Mida keelas Jumal esimesel inimesel teha, ja miks see oli mõistlik?
9 Jumal keelas Aadamat: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17) Kuna Jehoova Jumal on Looja, oli tal ka õigus moraalinorme kehtestada ning määrata kindlaks, mis on tema loodutele hea ja mis on halb. Tema keeld oli mõistlik, sest Aadam ja Eeva võisid selles aias vabalt kõigi teiste puude vilju süüa. Sellele seadusele kuuletudes võisid nad näidata, et nad hindavad Jehoova õiglast valitsust ega hakka endale ise ülbelt käitumisnorme kehtestama.
10. a) Kuidas lähenes Saatan inimestele, et neid enda poole meelitada? b) Millistes ajendites süüdistas Saatan Jehoovat? c) Mida sina arvad Saatana rünnakust Jumala vastu?
10 Kurat plaanitses esimesed inimesed Jumalast ära pöörata. Et neid enda poole meelitada, valetas Saatan neile. Kasutades madu üsna sarnaselt sellega, kuidas kõhurääkija kasutab nukku, küsis Kurat Eevalt: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” Kui Eeva viitas Jumala keelule, kuulutas Saatan: „Te ei sure kummatigi mitte.” Seejärel süüdistas ta Jehoovat halbades ajendites ja ütles: „Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:1—5) Sellega andis Kurat mõista, et Jumal varjab inimeste eest midagi head. Milline laimav rünnak see küll oli ausa ja armastava taevase Isa Jehoova vastu!
11. Kuidas said Aadamast ja Eevast Saatana kaasosalised?
11 Kui Eeva seda puud nüüd uuesti vaatas, tundusid selle viljad talle juba eriti ihaldusväärsed. Niisiis võttis ta selle vilja ning sõi seda. Hiljem tegi selle patu ka tema mees, ühinedes temaga tahtlikult sõnakuulmatuses Jumala vastu. (1. Moosese 3:6) Kuigi petta lasi ennast Eeva, toetasid nad mõlemad, nii tema kui ka Aadam, Saatana salakavalat plaani valitseda inimsoo üle. Tegelikult said neist tema kaasosalised. — Roomlastele 6:16; 1. Timoteosele 2:14.
12. Milliste tagajärgedeni viis see, et inimesed hakkasid Jumalale vastu?
12 Aadamal ja Eeval tuli seista silmitsi oma tegude tagajärgedega. Nad ei saanud Jumala sarnaseks ega omandanud mingisuguseid erakordseid teadmisi. Neil hakkas selle asemel hoopis häbi ja nad peitsid end ära. Jehoova võttis Aadama vastutusele ja langetas järgmise kohtuotsuse: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:19) „Päeval”, mil meie esivanemad hea ja kurja tundmise puust sõid, tegi Jumal neile teatavaks oma kohtuotsuse, ja tema silmis nad surid. Seejärel aeti nad paradiisist välja ning algas nende mandumine, mis lõppes füüsilise surmaga.
KUIDAS PATT JA SURM LEVISID
13. Kuidas levis patt kõigisse inimestesse?
13 Saatana salaplaan panna inimesed ennast austama oli ilmselt korda läinud. Kuid ta ei suutnud oma kummardajaid elus hoida. Kui esimesed inimesed patu mõju alla sattusid, ei saanud nad oma järglastele enam täiuslikkust edasi anda. Kivisse raiutud kirja sarnaselt jättis patt meie esivanemate geenidesse sügava jälje. Sellepärast võisid nad saada ainult ebatäiuslikke järglasi. Kuna kõik Aadama ja Eeva lapsed eostati alles pärast pattulangemist, pärisid nende järglased patu ja surma. — Laul 51:7; Roomlastele 5:12, UT.
14. a) Kellega me võiksime võrrelda neid, kes eitavad oma patusust? b) Kuidas said iisraellased teadlikuks oma patususest?
14 Kuid tänapäeval paljud ei usu, et nad on patused. Mõnel pool maailmas on päritud patu mõiste üldiselt tundmatu. Kuid see ei tõesta mitte sugugi, et pattu pole olemas. Määrdunud näoga poiss võib küll väita, et ta on puhas, kuid peeglisse vaadates võib ta veenduda vastupidises. Muistsed iisraellased sarnanesid sellise poisiga, kui Jumal neile oma prohveti Moosese kaudu Seaduse andis. See Seadus näitas selgesti, et patt on olemas. „Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu [„Seaduse”, UT] kaudu,” selgitab apostel Paulus. (Roomlastele 7:7—12) Nagu peeglisse vaatav poiss, nii võisid ka Seadust iseenda vaatlemiseks kasutavad iisraellased näha, et nad on Jehoova silmis ebapuhtad.
15. Mis ilmneb siis, kui vaadata Jumala Sõna peeglisse?
15 Vaadates Jumala Sõna peeglisse ja pannes tähele selles toodud norme, võime näha, et me oleme ebatäiuslikud. (Jakoobuse 1:23—25) Mõtle näiteks sellele, mida Jeesus Kristus rääkis oma jüngritele Jumala ja ligimese armastamisest, nagu see on kirjas Matteuse 22:37—40. Kui tihti ei suuda küll inimesed neis asjades eesmärgile jõuda! Paljud ei tunne mitte mingisugust südametunnistuse piina selle pärast, et nad ei osuta armastust ei Jumala ega ligimeste vastu. — Luuka 10:29—37.
OLE VALVAS SAATANA TAKTIKA SUHTES!
16. Mida me võime teha, et hoiduda langemast Saatana sepitsuste ohvriks, ja miks see on raske?
16 Saatan üritab panna meid tahtlikult patustama. (1. Johannese 3:8) Kas on kuidagi võimalik hoiduda tema sepitsuste ohvriks langemast? On küll, kuid selleks tuleb meil võidelda oma kalduvusega tahtlikult patustada. See ei ole kerge, kuna kalduvus patustada on meis juba sünnist saati väga tugev. (Efeslastele 2:3) Pauluski pidi ennast tõsiselt pingutama. Aga miks? Sellepärast, et temas elas patt. Kui me tahame Jumala heakskiitu pälvida, tuleb ka meil võidelda meis pesitsevate patuste kalduvuste vastu. — Roomlastele 7:14—24; 2. Korintlastele 5:10.
17. Mis teeb meie võitluse oma patuste kalduvuste vastu veelgi raskemaks?
17 Kuna Saatan otsib pidevalt võimalusi, et meelitada meid rikkuma Jumala seadusi, ei ole meil patu vastu kerge võidelda. (1. Peetruse 5:8) Tundes muret kaaskristlaste pärast, ütles Paulus: „Mina kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes.” (2. Korintlastele 11:3) Tänapäeval kasutab Saatan samasugust taktikat. Ta püüab meisse külvata kahtluseseemneid seoses sellega, kas Jehoova ikka on hea ja kas Jumala käskudele kuuletumisest on üldse mingit kasu. Kurat püüab kasutada ära meie kaasasündinud patuseid kalduvusi ning panna meid juhinduma uhkusest, ahnusest, vihkamisest ja eelarvamustest.
18. Kuidas kasutab Saatan maailma, et panna inimesi patustama?
18 Üks Kuradi võte on see, et ta kasutab meie vastu oma võimuses olevat maailma. (1. Johannese 5:19) Kui me pole hoolikad, võivad ümbritseva maailma pahelised ja ebaausad inimesed mõjutada meid võtma omaks patust eluviisi, mis on vastuolus Jumala moraalinormidega. (1. Peetruse 4:3—5) Paljud eiravad Jumala seadusi ja suruvad maha isegi oma südametunnistuse, mistõttu see muutub lõpptulemusena tundetuks. (Roomlastele 2:14, 15; 1. Timoteosele 4:1, 2) Mõned võtavad aja jooksul omaks sellise eluviisi, mille isegi nende ebatäiuslik südametunnistus varem hukka mõistis. — Roomlastele 1:24—32; Efeslastele 4:17—19.
19. Miks ei piisa üksnes sellest, kui inimene elab moraalselt puhast elu?
19 Selles maailmas on moraalselt puhta elu elamine tõeline saavutus. Kuid selleks, et meie Loojale meelepärane olla, on vaja midagi enamat. Me peame ka uskuma Jumalasse ja tundma tema ees vastutust. (Heebrealastele 11:6) „Kes siis mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks!” (Jakoobuse 4:17) Tõesti, Jumala ja tema seaduste tahtlik eiramine on juba iseenesest üks patu vorme.
20. Kuidas võib Saatan püüda sind takistada tegemast seda, mis on õige, kuid mis aitab sul taolistele mõjutustele vastu seista?
20 Kui sa püüad Piibli uurimise kaudu Jumalat tundma õppida, hakatakse Saatana õhutusel sulle vägagi tõenäoliselt vastupanu osutama. Me loodame südamest, et sa ei lase taolistel mõjutustel takistada ennast tegemast seda, mis on õige. (Johannese 16:2) Kuigi paljud ülemad hakkasid Jeesusesse tema teenistuse ajal uskuma, ei tunnistanud nad seda, kuna nad kartsid, et ühiskond hakkab neisse tõrjuvalt suhtuma. (Johannese 12:42, 43) Saatan püüab halastamatult hirmutada igaüht, kes tahab Jumalat tundma õppida. Kuid sa peaksid alati meeles pidama ja hindama neid imelisi asju, mis Jehoova on teinud. Võib-olla saad sa aidata koguni vastupanijatel endil samasugust hindamist arendada.
21. Kuidas me võime nii maailma kui ka omaenda patused kalduvused ära võita?
21 Me patustame seni, kuni oleme ebatäiuslikud. (1. Johannese 1:8) Ent me saame selles võitluses abi. Tõepoolest, me võime saavutada võidu võitluses tigeda, Kurat-Saatana vastu. (Roomlastele 5:21) Maise teenistuse lõpus julgustas Jeesus oma järelkäijaid järgmiste sõnadega: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33) Isegi ebatäiuslikud inimesed võivad Jumala abiga maailma ära võita. Saatan ei saa jagu neist, kes seisavad talle vastu ja ’alistuvad Jumalale’. (Jakoobuse 4:7; 1. Johannese 5:18) Nagu me edaspidi näeme, on Jumal kandnud hoolt, et võiksime patu ja surma ahelaist vabaneda.
KONTROLLI OMA TEADMISI
Kes on Kurat-Saatan?
Miks inimesed vananevad ja surevad?
Mis on patt?
Kuidas mõjutab Saatan inimesi tahtlikult Jumala vastu patustama?
[Küsimused]
[Lehekülje suurune pilt lk 54]
