2. peatükk

Raamat mis annab Jumala tundmise

1., 2. Miks me vajame oma Looja juhatust?

ON TÄIESTI mõistlik arvata, et meie armastav Looja on andnud inimkonnale raamatu, mis sisaldab õpetust ja juhatust. Kas sina ei arva, et inimesed vajavad juhatust?

² Rohkem kui 2500 aastat tagasi kirjutas üks prohvet ja ajaloolane: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23) Tänapäeval on selle ütluse tõesus ilmsem kui kunagi varem. Seega märgib ajaloolane William H. McNeill: „Inimkonna seiklused sellel planeedil pole olnud midagi muud kui vaid üks ühiskondliku korra kriiside ja lõhede katkematu ahel.”

3., 4. a) Kuidas me peaksime Piibli uurimisse suhtuma? b) Kuidas me hakkame Piiblit uurima?

³ Piiblis on kirjas kõik, mida on vaja meie targaks juhtimiseks. Tõsi, paljudele, kes Piiblit esimest korda lugema hakkavad, tundub see üle jõu käivat. See on paks raamat, ja mõningatest selle osadest pole sugugi kerge aru saada. Aga kui sa saaksid ühe juriidilise dokumendi, milles on sätestatud kõik, mida sul tuleb teha, et saada kätte hinnaline pärandus, kas ei võtaks sa siis aega, et seda dokumenti hoolikalt uurida? Kui sa leiaksid sellest dokumendist kohti, millest on raske aru saada, paluksid sa tõenäoliselt abi kelleltki, kes taoliste asjadega kursis on. Miks siis mitte Piiblisse samamoodi suhtuda? (Apostlite teod 17:11) Kaalul on rohkem kui materiaalne pärandus. Nagu me eelmisest peatükist teada saime, võib Jumala tundmine igavesse ellu viia.

 ⁴ Uurigem siis raamatut, mis annab Jumala tundmise. Kõigepealt anname Piiblist lühikese ülevaate. Seejärel vaatleme põhjusi, miks paljud laialdaste teadmistega inimesed usuvad, et see on Jumala inspireeritud Sõna.

MIDA PIIBEL SISALDAB

5. a) Mida sisaldavad Heebrea Kirjad? b) Mida sisaldavad Kreeka Kirjad?

⁵ Piibel koosneb 66 raamatust ning need on jagatud kahte ossa, mida sageli nimetatakse Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks. Piibli raamatutest 39 kirjutati peamiselt heebrea keeles ja 27 kreeka keeles. Heebrea Kirjades, alates 1. Moosese raamatust kuni Malakia raamatuni, räägitakse loomisest ja inimajaloo esimesest 3500 aastast. Piibli seda osa uurides saame teada, kuidas Jumal tegeles iisraellastega — alates nende kui rahva sünnist 16. sajandil e.m.a. kuni 5. sajandini e.m.a. * Kreeka Kirjad, alates Matteuse evangeeliumist kuni Ilmutusraamatuni, koondavad tähelepanu Jeesuse Kristuse ja tema jüngrite õpetustele ning tegevusele esimesel sajandil m.a.j.

6. Miks me peaksime uurima Piiblit tervikuna?

⁶ Mõned väidavad, et „Vana Testament” on kirjutatud juutide, „Uus Testament” aga kristlaste jaoks. Kuid nagu ütleb 2. Timoteosele 3:16, on „kogu Pühakiri .. Jumala inspireeritud ja kasulik” (NW). Seega, et Pühakirja õigesti uurida, tuleb uurida Piiblit tervikuna. Tegelikult täiendavad mõlemad Piibli osad teineteist ning on üldteema arendamisel kooskõlaliselt põimunud.

7. Mis on Piibli põhiteema?

⁷ Sa oled ehk juba aastaid jumalateenistustel käinud ja oled kuulnud, kui Piiblit ette loetakse. Võib-olla oled sa ka ise sellest mõningaid kohti lugenud. Kas sa tead,  et alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni seob Piiblit ühtne mõtteniit? Tõesti, kogu Piiblit läbib kooskõlaline põhiteema. Mis see põhiteema on? See on Jumala kui inimkonna valitseja valitsemisõiguse õigeksmõistmine ja tema armastava eesmärgi teostamine tema Kuningriigi kaudu. Hiljem me näeme, kuidas Jumal oma eesmärgi teostab.

8. Mida näitab Piibel Jumala isiksuse kohta?

⁸ Lisaks sellele, et Piibel annab ülevaate Jumala eesmärgist, heidab see valgust ka tema isiksusele. Me saame Piiblist teada näiteks seda, et Jumalal on tunded ja et talle on tähtis see, milliseid otsuseid me teeme. (Laul 78:40, 41; Õpetussõnad 27:11; Hesekiel 33:11) Laul 103:8—14 ütleb, et Jumal on „halastaja ja armuline .., pika meelega ja rikas heldusest”. Ta on meie vastu kaastundlik, kuna tal ’on meeles, et me oleme tehtud vaid põrmust’ ja saame surres jälle põrmuks. (1. Moosese 2:7; 3:19) Milliseid imelisi  omadusi ta küll ilmutab! Kas sa ei tahaks just sellist Jumalat kummardada?

9. Kuidas annab Piibel meile selge ettekujutuse Jumala mõõdupuudest, ja kuidas me võime nende tundmisest kasu saada?

⁹ Piibel annab meile selge ettekujutuse Jumala mõõdupuudest. Mõnikord on need esitatud seadustena. Kuid sagedamini avalduvad need siiski põhimõtetes, mida selgitatakse näitlike õppetundide kaudu. Jumal lasi muistse Iisraeli ajaloost teatud sündmused meie kasuks kirja panna. Need ausad ülestähendused näitavad, mis kaasneb sellega, kui inimesed tegutsevad kooskõlas Jumala eesmärgiga, ja ka seda, millised kurvad tagajärjed on sellel, kui nad oma teed lähevad. (1. Kuningate 5:18; 11:4—6; 2. Ajaraamat 15:8—15) Taoliste tõsieluliste jutustuste lugemine puudutab kahtlemata meie südant. Kui me püüame neid kirjapandud sündmusi endale ette kujutada, võime ennast nende kõne all olevate inimeste olukorda panna. Seega me saame kasu headest eeskujudest ja võime hoiduda lõksudest, kuhu langesid patustajad. Kuid siinjuures ootab vastust väga oluline küsimus: kuidas me võime kindlad olla, et see, mida me Piiblist loeme, on tegelikult Jumala inspireeritud?

KAS SA VÕID PIIBLIT USALDADA?

10. a) Miks arvavad mõned, et Piibel ei ole ajakohane? b) Mida 2. Timoteosele 3:16, 17 meile Piibli kohta ütleb?

¹⁰ Sa oled ehk märganud, et paljud raamatud, mis pakuvad nõuandeid, iganevad juba mõne aastaga. Aga kuidas on lugu Piibliga? See on väga vana raamat — ajast, mil pandi kirja selle viimased sõnad, on möödunud peaaegu 2000 aastat. Sellepärast arvavad mõned, et nüüdisajal pole selle õpetusi enam võimalik ellu rakendada. Aga kui Piibel on Jumala inspireeritud, peaksid selle nõuanded vanusest hoolimata alati ajakohased olema. Pühakiri peaks olema ikka veel „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et  Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud”. — 2. Timoteosele 3:16, 17.

11.—13. Miks me võime öelda, et Piibel on meie päevil praktiline?

¹¹ Piibli hoolas uurimine näitab, et selle põhimõtted peavad tänapäeval täpselt sama hästi paika kui ajal, mil need kunagi kirja pandi. Näiteks see, kuidas Piibel käsitab inimloomust, on pidanud paika kõigi inimpõlvkondade puhul. Me võime seda kergesti näha Jeesuse mäejutlusest, mis on kirjas Matteuse raamatus peatükkides 5 kuni 7. See jutlus avaldas India kadunud juhile Mohandas K. Gandhile nii sügavat muljet, et ta olevat ühele Briti ametnikule öelnud: „Kui sinu ja minu riik jõuaksid kokkuleppele, lähtudes õpetustest, mis Kristus jagas mäejutluses, siis ei lahendaks me mitte ainult meie riikide, vaid ka terve maailma probleemid.”

¹² Pole midagi imestada, et Jeesuse õpetused inimestele muljet avaldavad! Ta näitas meile mäejutluses, milline on tõelise õnne tee. Ta selgitas, kuidas lahendada tülisid. Jeesus andis nõu, kuidas palvetada. Ta näitas, milline on kõige targem suhtumine materiaalsetesse vajadustesse, ja andis kuldse reegli, mille järgi teistega õigel viisil suhelda. Ta puudutas selles jutluses ka seda, kuidas teha kindlaks, millised on religioossed petised, ja kuidas tagada endale kindel tulevik.

¹³ Nii mäejutluses kui ka kõikjal mujal räägib Piibel selgelt, mida meil tuleb oma elujärje parandamiseks teha ja millest hoiduda. Selle nõuanded on niivõrd praktilised, et üks pedagoog oli sunnitud ütlema: „Kuigi ma olen keskkoolipsühholoog ja mul on nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad ning ma olen lugenud läbi suure hulga vaimset tervist ja psühholoogiat käsitlevaid raamatuid, avastasin ma, et Piibli nõuanded taoliste asjade kohta nagu näiteks see, kuidas abielu edukaks muuta, noorte kuritegevust tõkestada ning sõpru leida ja hoida, ületavad kaugelt kõik, mida ma kolledžis lugenud või õppinud  olen.” Lisaks sellele, et Piibel on praktiline ja ajakohane, võib sellele ka kindlalt loota.

TÄPNE JA USALDUSVÄÄRNE

14. Mis näitab, et Piibel on teadust puudutavates küsimustes täpne?

¹⁴ Kuigi Piibel ei ole teaduslik õpperaamat, on see teadust puudutavates küsimustes täpne. Ajal, mil enamik inimesi uskus, et maa on lapik, viitas näiteks prohvet Jesaja sellele kui „sõõrile” (heebrea keeles ḥug, mis siin tähendab „kera”). (Jesaja 40:22) Ettekujutus kerakujulisest maast ei leidnud üldist tunnustust enne kui alles tuhandeid aastaid pärast Jesajat. Lisaks ütleb Iiobi 26:7 — tekst, mis on kirja pandud rohkem kui 3000 aastat tagasi —, et Jumal „riputab maa eimillegi kohale”. Üks piibliõpetlane ütleb: „Neil, kes eitavad Pühakirja inspireeritust, ei ole kerge leida vastust küsimusele, kust teadis Iiob astronoomia abil kindlaks tehtud tõde, et maa ripub tühjas ruumis ilma mingi nähtava toeta.”

15. Kuidas suurendab Piibli vastu usaldust viis, kuidas see informatsiooni edastab?

¹⁵ Samuti suurendab meie usaldust Piibli vastu viis, kuidas see iidne raamat informatsiooni edastab. Erinevalt müütidest on Piiblis toodud sündmused seotud konkreetsete inimeste ja daatumitega. (1. Kuningate 14:25; Jesaja 36:1; Luuka 3:1, 2) Vastupidiselt muistsetele ajaloolastele, kes peaaegu alati oma valitsejate võitudega liialdasid, nende kaotusi ja vigu aga varjasid, on Piibli kirjutajad olnud siirad ja ausad — ja seda isegi omaenda tõsistest pattudest rääkides. — 4. Moosese 20:7—13; 2. Saamueli 12:7—14; 24:10.

PROHVETIENNUSTUSTE RAAMAT

16. Milline on veenvaim tõend, et Piibel on Jumala inspireeritud?

¹⁶ Täitunud prohvetiennustused on otsustav tõend selle kohta, et Piibel on Jumala inspireeritud. Piiblis on palju prohvetiennustusi, mis on üksikasjadeni täide läinud. On  ilmselge, et inimesed ise poleks suutnud seda korraldada. Aga kuidas see siis võimalik oli? Piibel ise ütleb, et „inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust [ehk Jumala tegevast jõust] kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest”. (2. Peetruse 1:21) Mõtle mõningatele näidetele.

17. Millised prohvetiennustused kuulutasid Babüloni langemist, ja kuidas need täitusid?

¹⁷ Babüloni langemine. Nii Jesaja kui ka Jeremija ennustasid, et Babülon langeb meedlaste ja pärslaste kätte. On tähelepanuväärne, et Jesaja pani seda sündmust käsitleva prohvetiennustuse kirja umbes 200 aastat enne Babüloni vallutamist! Selle prohvetiennustuse järgnevaid üksikasju tuntakse praegu ajalooliste faktidena: Eufrati jõgi kuivas sel kombel, et selle veed suunati tehisjärve (Jesaja 44:27; Jeremija 50:38); Babüloni jõeväravaid valvati hooletult (Jesaja 45:1); vallutaja nimi oli Kyros ehk Koores. — Jesaja 44:28.

18. Kuidas täitus Piibli prohvetiennustus seoses „Kreeka kuninga” tõusu ja langusega?

¹⁸ „Kreeka kuninga” tõus ja langus. Taaniel nägi nägemuses, kuidas üks sikk lõi ühe jäära pikali ja murdis selle kaks sarve. Seejärel murdus siku suur sarv ja selle asemele tuli neli sarve. (Taaniel 8:1—8) Taanielile selgitati: „Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meeda ja Pärsia kuningad. Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade vahel on esimene kuningas. Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad kui tema.” (Taaniel 8:20—22) Kooskõlas selle prohvetiennustusega alistas „Kreeka kuningas” Aleksander Suur umbes kaks sajandit hiljem kahe sarvega Meedia-Pärsia impeeriumi. Aleksander suri aastal 323 e.m.a. ja neli tema väepealikku asusid tema asemel valitsema. Kuid ükski neist hilisematest kuningriikidest ei olnud nii võimas kui Aleksandri impeerium.

19. Millised prohvetiennustused täitusid Jeesuses Kristuses?

 ¹⁹ Jeesuse Kristuse elu. Heebrea Kirjades on kümneid prohvetiennustusi, mis täitusid Jeesuse sünni, teenistuse, surma ja ülestõusmisega. Näiteks Miika kuulutas rohkem kui 700 aastat ette, et Messias ehk Kristus sünnib Petlemmas. (Miika 5:1; Luuka 2:4—7) Jesaja, kes elas samal ajal kui Miika, ennustas, et Messiat pekstakse ja tema peale sülitatakse. (Jesaja 50:6; Matteuse 26:67) Sakarja kuulutas 500 aastat ette, et Messias reedetakse 30 hõbetüki eest. (Sakarja 11:12; Matteuse 26:15) Taavet kirjeldas rohkem kui tuhat aastat ette Messias Jeesuse surmaga seotud asjaolusid. (Laul 22:8, 9, 19; Matteuse 27:35, 39—43) Ja Taanieli prohvetiennustus andis umbes viis sajandit ette teada aja, millal Messias ilmub, kui kaua ta teenib ja millal sureb. (Taaniel 9:24—27) Need on vaid mõned näited prohvetiennustustest, mis täitusid  Jeesuses Kristuses. Kindlasti on sul hea meel tema kohta hiljem veel rohkem lugeda.

20. Millise veendumuse peaks meile andma see, et kõik Piibli täideläinud prohvetiennustused on täitunud täielikult?

²⁰ Paljud teisedki pika aja pärast täituma pidanud Piibli prohvetiennustused on juba täide läinud. „Aga,” võid sa küsida, „kuidas see minu elu mõjutab?” Kui keegi on sulle juba palju aastaid tõtt rääkinud, kas sa hakkaksid temas äkki kahtlema, kui ta midagi uut ütleb? Muidugi mitte! Jumal on rääkinud tõtt läbi kogu Piibli. Kas see ei peaks tekitama sinus usaldust Piibli tõotuste vastu, nagu seda on näiteks prohvetiennustused, mis räägivad tulevasest maisest paradiisist? Tõesti, me võime olla sama veendunud kui Paulus, üks esimesel sajandil elanud Jeesuse jüngreid, kes kirjutas, et ’Jumal ei valeta’. (Tiitusele 1:2) Pealegi, kui me loeme Pühakirja ning rakendame ellu selle nõuandeid, siis ilmutame tarkust, milleni inimesed iseseisvalt jõuda ei suudaks, sest Piibel on raamat, mis annab Jumala tundmise, mis viib igavesse ellu.

’ARENDA IGATSUST’ JUMALA TUNDMISE JÄRELE

21. Mida sa peaksid tegema, kui sulle tundub, et seda, mida sa Piiblist teada oled saanud, on sinu jaoks liiga palju?

²¹ Kui sa uurid Piiblit, saad tõenäoliselt teada asju, mis erinevad sellest, mida sulle varem on õpetatud. Sa võid koguni leida, et Jumalale ei meeldi mõned religioossed tavad, mis sulle on südamelähedased. Sa saad teada, et Jumala mõõdupuud õige ja vale kohta on rangemad kui selles kõikelubavas maailmas üldiselt. Esialgu võib sulle tunduda, et seda on sinu jaoks liiga palju. Kuid ole kannatlik! Uuri hoolega Pühakirja, et Jumalat tundma õppida. Ole valmis selleks, et Piibli nõuanded võivad näidata, et sul tuleb oma mõtte- ja teguviisis ehk muudatusi teha.

22. Miks sa uurid Piiblit, ja kuidas sa võid aidata teistel seda mõista?

²² Parimate kavatsustega sõbrad ja sugulased võivad  olla vastu sellele, et sa Piiblit uurid, kuid Jeesus ütles: „Igaüks nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan minagi oma Isa ees, kes on taevas. Aga kes iganes mind ära salgab inimeste ees, teda salgan minagi oma Isa ees, kes on taevas!” (Matteuse 10:32, 33) Mõned võivad karta, et sa seod ennast mingisuguse sektiga või muutud fanaatikuks. Kuid tegelikult püüad sa Jumala ja tema tõe täpset tundmist omandada. (1. Timoteosele 2:3, 4, NW) Et aidata teistel sellest aru saada, ole mõistlik ja ära vaidle nendega, kui sa räägid neile asjadest, mida oled teada saanud. (Filiplastele 4:5) Pea meeles, et paljud inimesed ’võidetakse ilma sõnata’, kui nad näevad tõendeid, et Piibli tundmine toob inimestele tõesti kasu. — 1. Peetruse 3:1, 2.

23. Kuidas sa saad ’arendada igatsust’ Jumala tundmise järele?

²³ Piibel innustab meid: „Nagu vastsündinud lapsed, arendage igatsust sõnas leiduva täispiima vastu.” (1. Peetruse 2:2, NW) Vastsündinu sõltub toidust, mida ema talle annab, ja ta nõuab, et see tema vajadus rahuldataks. Samamoodi sõltume ka meie teadmistest, mida annab Jumal. ’Arenda igatsust’ tema Sõna järele, jätkates uurimist. Tõepoolest, võta endale eesmärgiks lugeda Piiblit iga päev. (Laul 1:1—3) See toob sulle rikkalikke õnnistusi, sest Laul 19:12 ütleb Jumala seaduste kohta: „Nende pidamine toob suure palga!”

[Allmärkus]

KONTROLLI OMA TEADMISI

Mille poolest on Piibel ainulaadne raamat?

Miks sa võid Piiblit usaldada?

Mis tõestab sulle, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna?

[Küsimused]

[Kast lk 14]

ÕPI OMA PIIBLIT HÄSTI KASUTAMA

Piibli tundmaõppimine ei pruugi sugugi raske olla. Kasuta Piibli sisukorda, et saada selgeks selle raamatute järjekord ja asukoht.

Et Piibli raamatuid oleks kergem üles leida, on need jaotatud peatükkideks ja salmideks. Peatükkideks jaotamine toimus 13. sajandil ja salmideks jaotas Kreeka Kirjad tõenäoliselt üks 16. sajandi prantsuse trükkal, ning sama jaotussüsteem on kasutusel ka praegu. Esimene täielik Piibel, milles olid olemas nii peatüki- kui ka salminumbrid, oli üks prantsuskeelne väljaanne, mis ilmus aastal 1553.

Kui selles raamatus viidatakse piiblikohtadele, näitab esimene number peatükki ja teine salmi. Näiteks viide „Õpetussõnad 2:5” tähendab Õpetussõnade raamatu 2. peatüki 5. salmi. Kui sa püüad viidatud kirjakohad järele vaadata, leiad piiblitekstid peagi hõlpsasti üles.

Parim viis Piibliga tuttavaks saada on seda iga päev lugeda. Alguses võib see ehk raske olla. Aga kui sa loed iga päev kõigest kolm kuni viis peatükki, olenevalt peatükkide pikkusest, jõuad sa ühe aastaga terve Piibli läbi lugeda. Miks siis mitte alustada sellega kohe täna?

[Kast lk 19]

PIIBEL — AINULAADNE RAAMAT

• Piibel on „Jumala inspireeritud”. (2. Timoteosele 3:16, NW) Kuigi Piibli sõnad panid kirja inimesed, juhtis nende mõtteid Jumal, nii et Piibel on tõesti „Jumala sõna”. — 1. Tessalooniklastele 2:13.

• Piiblit kirjutas 16 sajandi jooksul umbes 40 väga mitmesuguse taustaga kaastöölist. Kuid teos, mis lõpuks valmis sai, on kaanest kaaneni kooskõlaline.

• Piibel on vastu pidanud suuremale vaenamisele kui ükski teine raamat. Keskajal põletati palju inimesi tuleriidal üksnes sellepärast, et neil oli Pühakiri.

• Piibel on maailma bestseller number üks. Seda on tõlgitud kas osaliselt või tervikuna rohkem kui 2000 keelde. Seda on trükitud miljardeid eksemplare, ja vaevalt on maa peal kohta, kus seda ei leiduks.

• Piibli vanim osa on kirjutatud 16. sajandil e.m.a. Siis ei olnud veel ei hindu Rigveedat (umbes aasta 1300 e.m.a.) ega budistlikku kaanonit „Tripitaka” (viies sajand e.m.a.) ega islami Koraani (seitsmes sajand m.a.j.) ega šintoismi Nihongi (720 m.a.j.).

 [Lehekülje suurune pilt lk 20]