18. peatükk

Sea endale eesmärgiks teenida Jumalat igavesti

1., 2. Mida on vaja lisaks sellele, et inimesel on teadmisi Jumalast?

KUJUTLE, et sinu ees on lukustatud uks, mis viib kalleid aardeid täis ruumi. Ütleme, et keegi autoriteetne isik on sulle võtme andnud ja öelnud, et sa võid need väärtasjad endale võtta. Kuid sul ei ole sellest võtmest mitte mingisugust abi, kui sa seda ei kasuta. Samuti on ka teadmistega — et sul neist abi oleks, pead sa neid kasutama.

² Eriti hästi peab see paika seoses Jumala tundmisega. Tõepoolest, Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse täpne tundmine tähendab igavest elu. (Johannese 17:3) Kuid üksnes teadmiste omamine ei tee seda veel võimalikuks. Nii nagu sa kasutaksid hinnalist võtit, tuleb sul ka elada kooskõlas Jumala tundmisega. Jeesus ütles, et need, kes täidavad Jumala tahet, ’saavad kuningriiki’. Sellistele inimestele antakse eesõigus teenida Jumalat igavesti! — Matteuse 7:21, NW; 1. Johannese 2:17.

3. Mis on Jumala tahe meie suhtes?

³ Pärast seda, kui sa oled saanud teada, mis on Jumala tahe, on sul äärmiselt tähtis seda ka täita. Mis on sinu arvates Jumala tahe sinu suhtes? Selle võiks kokku võtta järgmiste sõnadega: jäljenda Jeesust. Tekstis 1. Peetruse 2:21 öeldakse meile: „Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite [„täpselt”, NW] tema jälgedes.” Niisiis, et täita Jumala tahet, tuleb sul järgida Jeesuse eeskuju nii täpselt  kui võimalik. Just sel kombel kasutadki sa teadmisi Jumalast.

KUIDAS JEESUS KASUTAS TEADMISI JUMALAST

4. Miks teab Jeesus Jehoovast nii palju, ja kuidas ta on neid teadmisi kasutanud?

⁴ Jeesus Kristus tunneb Jumalat lähemalt kui keegi teine. Enne maa peale tulemist elas ja töötas ta taevas väga pikka aega koos Jehoova Jumalaga. (Koloslastele 1:15, 16) Aga kuidas Jeesus kõiki neid teadmisi kasutas? Teda ei rahuldanud vaid see, et ta tundis Jumalat. Jeesus elas sellega kooskõlas. Just sellepärast oligi ta kaasinimestega suheldes niivõrd lahke, kannatlik ja armastav. Sel kombel jäljendas Jeesus oma taevast Isa ning tegutses kooskõlas Jehoova teede ja isiksuse tundmisega. — Johannese 8:23, 28, 29, 38; 1. Johannese 4:8.

5. Miks lasi Jeesus ennast ristida, ja kuidas ta elas oma ristimise tähenduse kohaselt?

⁵ Jumala tundmisest ajendatuna astus Jeesus ka ühe otsustava tähtsusega sammu. Ta tuli Galileast Jordani jõe äärde, kus Johannes ta ristis. (Matteuse 3:13—15) Mida Jeesuse ristimine sümboliseeris? Kuna ta sündis juudina, kuulus ta Jumalale pühendunud rahva hulka. Järelikult oli Jeesus juba sünnist saati pühendunud. (2. Moosese 19:5, 6) Lastes end ristida, esitas Jeesus ennast Jehoovale, et teha seda, mis oli Jumala tahe tema suhtes tol ajal. (Heebrealastele 10:5, 7) Ja Jeesus elas oma ristimise tähenduse kohaselt. Pingutades end Jehoova teenistuses, jagas ta inimestele igal võimalusel teadmisi Jumalast. Jumala tahte täitmine valmistas Jeesusele heameelt, ja ta ütles koguni, et see on talle otsekui roog. — Johannese 4:34.

6. Kuidas Jeesus ennast salgas?

⁶ Jeesus mõistis täielikult, et Jehoova tahte täitmine läheb talle kalliks maksma — see maksab talle koguni tema elu. Sellele vaatamata salgas Jeesus ennast, jättes oma isiklikud vajadused teisejärgulisele kohale. Alati täitis ta  eelkõige Jumala tahet. Kuidas meie saame selles suhtes Jeesuse täiuslikku eeskuju jäljendada?

SAMMUD, MIS VIIVAD IGAVESSE ELLU

7. Milliseid samme tuleb astuda sellel, kes tahab ristimiseks kõlblik olla?

⁷ Erinevalt Jeesusest oleme meie ebatäiuslikud ja võime ristimise verstapostini jõuda alles pärast seda, kui oleme astunud mõningad eluliselt tähtsad sammud. Kõigepealt tuleb meil Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse tundmisel lasta oma südant mõjutada. Kui me seda teeme, ajendab see meid usku üles näitama ja me hakkame Jumalat sügavalt armastama. (Matteuse 22:37—40; Roomlastele 10:17; Heebrealastele 11:6) Kui tahame elada Jumala seaduste, põhimõtete ja mõõdupuude järgi, peaks see panema meid kahetsema, väljendama jumalakartlikku kurbust oma varasemate pattude pärast. See viib pöördumisele, mis tähendab, et me pöördume mis tahes valelt teelt, mida me käisime siis, kui me Jumalat veel ei tundnud, ja hülgame selle. (Apostlite teod 3:19) On selge, et kui me salaja ikka veel mingisuguse patu tegemist jätkame ega tee seda, mis on õige, ei ole me tegelikult veel pöördunud, kuid meil pole võimalik selles asjas ka Jumalat petta. Jehoova märkab igasugust silmakirjalikkust. — Luuka 12:2, 3.

8. Mida sa peaksid tegema, kui sa soovid Kuningriigi kuulutamise töös osaleda?

⁸ Kas ei ole mitte nüüd, kui sa oled Jumalat tundma õppinud, kohane vaimseid asju seoses iseendaga kaaluda? Arvatavasti on sul suur soov rääkida oma sugulastele, sõpradele ja teistelegi sellest, mida sa oled teada saanud. Ehk oled sa seda juba teinudki sarnaselt Jeesusega, kes teistele eraviisiliselt head sõnumit jagas. (Luuka 10:38, 39; Johannese 4:6—15) Nüüd soovid sa ehk veelgi rohkem teha. Kristlikel kogudusevanematel on hea meel, kui nad saavad sinuga vestelda, et otsustada, kas sa oled kõlblik ja võimeline osalema Jehoova tunnistajate tavapärases Kuningriigi kuulutamise töös. Kui sa seda  oled, korraldavad vanemad nii, et sa saaksid koos mõne tunnistajaga teenistusse minna. Jüngrid järgisid Jeesuse juhtnööre, et osaleda teenistuses organiseeritult. (Markuse 6:7, 30; Luuka 10:1) Et osaleda Kuningriigi sõnumi levitamises nii majast majja kui ka muul viisil, pakutakse ka sulle samasugust abi. — Apostlite teod 20:20, 21.

9. Kuidas inimene Jumalale pühendub, ja kuidas mõjutab pühendumine tema elu?

⁹ Hea sõnumi kuulutamine kõigile koguduse territooriumil elavatele inimestele on üks viis leida üles need, kes on õiglaselt meelestatud, ja see on ka üks nendest headest tegudest, mis tõendavad sinu usku. (Apostlite teod 10:34, 35; Jakoobuse 2:17, 18, 26) Kui sa käid regulaarselt kristlikel koosolekutel ja osaled tublilt kuulutustöös, on sul võimalus näidata, et sa oled kahetsenud ja pöördunud ning oled nüüd otsustanud elada kooskõlas Jumala tundmisega. Milline on järgmine loogiline samm? Selleks on otsus pühenduda Jehoova Jumalale. See tähendab, et sa räägid siiras palves Jumalale oma soovist anda meeleldi ja kogu südamest oma elu talle, täitmaks tema tahet. Sel viisil pühendud sa Jehoovale ja võtad vastu Jeesuse Kristuse hea ikke. — Matteuse 11:29, 30.

MIDA RISTIMINE SINULE TÄHENDAB

10. Miks sa peaksid ennast ristida laskma pärast seda, kui oled Jehoovale pühendunud?

¹⁰ Jeesuse ütluse kohaselt tuleb ristida kõik, kes saavad tema jüngriteks. (Matteuse 28:19, 20) Miks on see vajalik pärast seda, kui sa oled juba Jumalale pühendunud? Kuna sa oled Jehoovale pühendunud, teab ta, et sa armastad teda. Kuid kahtlemata tahad sa teha veel midagi, et ka teised saaksid teada sinu armastusest Jumala vastu. Ristimine annab sulle võimaluse avalikult teada anda, et sa oled Jehoova Jumalale pühendunud. — Roomlastele 10:9, 10.

11. Mida ristimine tähendab?

¹¹ Ristimisel on sügav sümboolne tähendus. Sellega, kui sind vee alla kastetakse ehk „maetakse”, sa otsekui  sureksid oma endisele eluviisile. Kui sind jälle veest välja tõstetakse, alustad sa otsekui uut elu, mida ei juhi enam sinu enda, vaid Jumala tahe. Muidugi ei tähenda see seda, et sa siis enam vigu ei tee, sest me kõik oleme ebatäiuslikud ja patustame seetõttu iga päev. Kuid pühendunud ja ristitud Jehoova sulasena oled sa siis Jehoovaga erilistesse suhetesse astunud. Kuna sa oled kahetsenud ja alandlikult ennast ristida lasknud, on Jehoova meeleldi valmis su patud sulle Jeesuse lunastusohvri alusel andestama. Seega annab ristimine sulle Jumala ees puhta südametunnistuse. — 1. Peetruse 3:21.

12. Mida tähendab olla ristitud a) ’Isa nimesse’? b) ’Poja nimesse’? c) „Püha Vaimu nimesse”?

¹² Jeesus käskis oma järelkäijatel ristida uusi jüngreid „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”. (Matteuse 28:19) Mida Jeesus sellega mõtles? Ristimine ’Isa nimesse’ näitab, et inimene, keda ristitakse, tunnustab kogu südamest Jehoova Jumalat kui universumi Loojat ja õiguspärast Suverääni. (Laul 36:10; 83:19; Koguja 12:1) Olla ristitud ’Poja nimesse’ tähendab seda, et inimene tunnistab Jeesust Kristust — ja eriti tema lunastusohvrit — kui ainsat päästevahendit, mille Jumal on andnud. (Apostlite teod 4:12) Ristimine „Püha Vaimu nimesse” tähendab seda, et ristimiskandidaat tunnistab Jehoova püha vaimu ehk tegevat jõudu kui vahendit, mille abil Jumal teostab oma eesmärgid ja annab oma sulastele väe täita tema õiglast tahet ühenduses tema vaimu poolt juhitud organisatsiooniga. — 1. Moosese 1:2, NW; Laul 104:30; Johannese 14:26; 2. Peetruse 1:21.

KAS SA OLED VALMIS LASKMA END RISTIDA?

13., 14. Miks ei peaks me kartma langetada otsust teenida Jehoova Jumalat?

¹³ Kuna ristimine on nii tähendusrikas ja on kõige tähtsam verstapost inimese elus, kas see on siis samm, mida sa peaksid kartma? Sugugi mitte! Kuigi otsust lasta end ristida  ei tohi teha kergekäeliselt, on see kahtlemata kõige targem otsus, mida sa üldse võid teha.

¹⁴ Ristimine tõendab sinu otsust teenida Jehoova Jumalat. Mõtle inimestele, kellega sa kokku puutud. Kas ei teeni igaüks neist ühel või teisel viisil mõnda isandat? Mõningad orjavad mammonat ehk rikkust. (Matteuse 6:24) Teised näevad palju vaeva, et ametiredelil tõusta, või teenivad iseennast ja teevad omaenda soovide rahuldamise elu tähtsaimaks asjaks. Kolmandad teenivad ebajumalaid. Kuid sina oled langetanud otsuse teenida tõelist Jumalat Jehoovat. Mitte keegi teine ei osuta nii suurel määral lahkust, kaastunnet ega armastust. Jumal laseb inimestel end väärikana tunda, andes neile eesmärgikindla töö, mis toob pääste. Ta annab oma sulastele tasuks igavese elu. On kindel, et Jeesuse eeskuju järgimine ja oma elu andmine Jehoovale ei ole teguviis, mida tuleks karta. Tegelikult on see ainus teguviis, mis Jumalale meeldib ja millel on tõeline mõte. — 1. Kuningate 18:21.

15. Millised asjad takistavad inimestel tavaliselt ennast ristida laskmast?

¹⁵ Kuid ristimine ei ole samm, mis tuleks astuda teiste mõjutusel. See on sinu ja Jehoova vaheline isiklik asi. (Galaatlastele 6:4) Kui sa oled vaimseid edusamme teinud, oled sa ehk mõelnud: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” (Apostlite teod 8:35, 36) Sa võiksid endalt küsida: „Kas mind takistab perekonna vastupanu? Kas minu elus on ikka veel midagi, mis on Pühakirjaga vastuolus, või on mul mingisugune patune harjumus? Kas ma kardan ehk ühiskonna soosingu kaotada?” Need on mõningad tegurid, mida tuleb arvesse võtta, kuid kaalu neid realistlikult.

16. Kuidas toob Jehoova teenimine sulle kasu?

¹⁶ Ei ole realistlik kaaluda vaid seda, mida Jehoova teenimine nõuab, võtmata arvesse seda, millist kasu see toob. Mõtle näiteks perekonna vastupanule. Jeesus tõotas, et isegi kui tema jüngrid peaksid tema järgimise  pärast oma sugulased kaotama, saavad nad nende asemele palju suurema vaimse pere. (Markuse 10:29, 30) Need kaasusklikud osutavad sulle vennalikku armastust, aitavad sul tagakiusamise ajal vastu pidada ja toetavad sind teel, mis viib ellu. (1. Peetruse 5:9) Eriti võivad just kogudusevanemad aidata sul probleemidega toime tulla ja muid keerulisi olukordi edukalt lahendada. (Jakoobuse 5:14—16) Mis puutub selle maailma soosingu kaotamisse, siis võiksid sa endalt küsida: „Kas oleks üldse võimalik võrrelda midagi universumi Looja heakskiiduga ja sellega, et minu valitud eluviis rõõmustab teda?” — Õpetussõnad 27:11.

ELA PÜHENDUMISE JA RISTIMISE KOHASELT

17. Miks sa peaksid ristimisse suhtuma kui algusse, mitte kui lõppu?

¹⁷ On tähtis meeles pidada, et ristimine ei ole sinu vaimse edenemise lõpp. Ristimine tähistab seda, et sina kui ametissemääratud teenija ja Jehoova tunnistaja astud kogu eluks Jumala teenistusse. Kuigi ristimine on eluliselt tähtis, ei garanteeri see veel päästet. Jeesus ei öelnud: „Kõik, kes on ristitud, pääsevad.” Ta ütles hoopis: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13) Sellepärast on eluliselt tähtis, et sa otsiksid esmalt Jumala Kuningriiki, tehes selle oma elu tähtsaimaks asjaks. — Matteuse 6:25—34.

18. Millised on mõningad eesmärgid, mille poole pärast ristimist pürgida?

¹⁸ Et Jehoova teenistuses püsima jääda, oleks sul hea endale vaimsed eesmärgid seada. Üks tähtis eesmärk on Jumala Sõna regulaarse isikliku uurimise teel Jumalat paremini tundma õppida. Võta Piibli lugemine oma päevakavva. (Laul 1:1, 2) Käi korrapäraselt kristlikel koosolekutel, sest seltsing, mis sa sealt leiad, aitab sul vaimset jõudu saada. Miks mitte seada endale eesmärgiks koguduse koosolekutel kommentaare teha ning seega Jehoovat  kiita ja püüda teisi üles ehitada. (Roomlastele 1:11, 12) Veel üks eesmärk võiks olla oma palvete sisukamaks muutmine. — Luuka 11:2—4.

19. Milliseid omadusi võib püha vaim sul ilmutada aidata?

¹⁹ Et elada ristimise tähenduse kohaselt, tuleb sul pidevalt oma teguviise jälgida ja lasta Jumala pühal vaimul endas esile tuua taolisi omadusi nagu armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine. (Galaatlastele 5:22, 23, NW; 2. Peetruse 3:11) Pea meeles, et Jehoova annab oma püha vaimu kõigile, kes seda temalt paluvad ja ustavate sulastena talle kuuletuvad. (Luuka 11:13; Apostlite teod 5:32) Palu siis Jumalalt tema vaimu ja seda, et ta aitaks sul ilmutada omadusi, mis talle meeldivad. Kui sa lased end Jumala vaimul mõjutada, saavad need omadused üha ilmsemaks sinu kõnes ja käitumises. Muidugi püüavad kõik kristliku koguduse liikmed „uut isiksust” arendada, et rohkem Kristusega sarnaneda. (Koloslastele 3:9—14, NW) Kuna meie kõigi vaimne kasv on eri järgus, tuleb meil uut isiksust arendades ületada erisuguseid raskusi. Kuna sa oled ebatäiuslik, pead sa kõvasti pingutama, et võiksid sarnaneda Kristuse isiksusega. Kuid ära sellepärast kunagi meelt heida, sest Jumala abiga on see võimalik.

20. Kuidas sa võid Jumalat teenides Jeesust jäljendada?

²⁰ Sinu vaimsete eesmärkide hulgas peaks olema Jeesuse rõõmurohke eeskuju täpsem jäljendamine. (Heebrealastele 12:1—3) Ta armastas Jumalat teenida. Kui sul on eesõigus osaleda Kuningriigi kuulutamise töös, siis ära lase sellel muutuda lihtsalt rutiinseks tegevuseks. Püüa teistele Jumala Kuningriigi kohta õpetuse jagamisest rahuldust tunda, nii nagu Jeesus seda tundis. Kasuta ära juhtnöörid, mis kogudus annab selleks, et aidata sul paremaks õpetajaks saada. Ja ole kindel, et Jehoova võib sulle teenistuses osalemiseks jõudu anda. — 1. Korintlastele 9:19—23.

21. a) Kust me teame, et Jehoova peab ustavaid ristitud inimesi väärtuslikuks? b) Mis näitab, et ristimine on tähtis, et võiksime jääda ellu siis, kui Jumal viib täide oma kohtuotsuse selle kurja asjadesüsteemi üle?

 ²¹ Pühendunud ja ristitud inimene, kes püüab ustavalt Jeesust järgida, on Jumala silmis eriti hinnaline. Jehoova uurib miljardite inimeste südant ja teab, kui haruldased on sellised isikud. Ta peab neid aareteks, „ihaldusväärsusteks”. (Haggai 2:7, NW) Piibli prohvetiennustused näitavad, et Jumal suhtub sellistesse inimestesse kui märgistatutesse, kes jäävad ellu, kui ta varsti viib täide oma kohtuotsuse selle kurja asjadesüsteemi üle. (Hesekiel 9:1—6; Malakia 3:16, 18) Kas sina oled „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”? (Apostlite teod 13:48, NW) Kas sul on kindel soov olla märgistatud kui Jumala teenija? Pühendumine ja ristimine on osa sellest märgist ning need on sinu ellujäämiseks väga olulised.

22. Milliste lootuste täitumist võib ’suur rahvahulk’ igatsusega oodata?

²² Pärast ülemaailmset veeuputust tuli Noa koos oma perega laevast välja puhastatud maale. Sarnane olukord on ka tänapäeval — ’suurel rahvahulgal’, kes elab kooskõlas Jumala tundmisega ja saab Jehoova heakskiidu, on lootus jääda ellu selle kurja asjadesüsteemi lõppedes ja tunda rõõmu igavesest elust alatiseks puhastatud maal. (Ilmutuse 7:9, 14) Milline see elu on?

KONTROLLI OMA TEADMISI

Kuidas sa peaksid kasutama oma teadmisi Jehoovast kooskõlas tema tahtega?

Millised on mõningad sammud, mis viivad ristimiseni?

Miks pole ristimine mitte lõpp, vaid alles algus?

Kuidas me võime elada pühendumise ja ristimise kohaselt?

[Küsimused]

 [Pilt lk 172]

Kas sa oled juba palves Jumalale pühendunud?

 [Pildid lk 174]

Mis takistab, et sind ei peaks ristitama?