Aastaks 1960 oli Trujillo režiim saanud üha enam rahvusvahelise kriitika osaliseks ja ka riigisisene opositsioon oli tugevnenud. Kõigi nende poliitiliste pingete keskel külastas jaanuaris 1961 riiki Milton Henschel peakorterist ja toimus kolmepäevane kokkutulek. Avalikku kõnet oli kuulamas 957 inimest ja 27 käis ristimisel. Vend Henschel aitas oma külastuse ajal teha vendadel algust töö ümberkorraldamise ja territooriumi kaardistamisega.

Kogudusi määrati külastama kaks ringkonnaülevaatajat, Enrique Glass ja Julián López. Julián meenutab: „Minu ringkonda kuulusid kaks kogudust riigi idaosast ja kõik põhja pool asuvad kogudused. Enrique ringkond hõlmas ülejäänud idaosa kogudusi ja tervet lõunaosa.” Tänu ringkonnaülevaatajate külastustele taastati side koguduste ja organisatsiooni vahel ning vennaskond sai taas vaimset kosutust.

Aastal 1961 saabusid riiki Gileadi kooli teise lennu lõpetanud Salvino ja Helen Ferrari. Nende kogemusest misjonäridena Kuubas oli palju abi suures vaimses lõikustöös Dominikaani Vabariigis. Salvino teenis hiljem harubüroo komitees kuni oma surmani aastal 1997. Helen on olnud täisajalises teenistuses juba 79 aastat, millest enamiku on ta saanud veeta misjoniteenistuses.

30. mail 1961, peagi pärast Salvino ja Helen Ferrari saabumist, jõudis Trujillo hirmuvalitsus vägivaldse  lõpuni, kui mõrvarid lasid tema auto sõelapõhjaks. Trujillo mõrvamine ei toonud aga kaasa poliitilist stabiilsust; veel aastaid oli olukord riigis kaootiline.

Misjonäre tuli aina juurde. Kõigest kaks päeva pärast Trujillo mõrvamist suunati Puerto Ricost Dominikaani Vabariiki Gileadi kooli esimese lennu lõpetanud William Dingman ja tema abikaasa Estelle ning samuti Thelma Critz ja Flossie Coroneos. William meenutab: „Kui me saabusime, oli toimumas poliitiline pööre ja kõikjal oli sõjaväelasi. Kardeti revolutsiooni ja seepärast otsisid sõdurid läbi kõik maanteedel liikujad. Meid peeti kinni mitmes kontrollpunktis ja igaühes neist otsiti meie pagas läbi. Kohvritest võeti kõik välja, isegi kõige pisemad asjad.” Niisugusel poliitiliselt äreval ajal polnud üldsegi lihtne kuulutustööd teha.

William jätkab: „Trujillo diktatuuri ajal oli inimestele räägitud, et Jehoova tunnistajad on kommunistid ja väga hirmsad inimesed. ... Kuid vähehaaval õnnestus meil eelarvamusi kummutada.” Meie töö oli taas hoo sisse saanud ja üha rohkem siiraid inimesi võttis rõõmuga kuulda kuningriigisõnumit. 1961. teenistusaasta lõpus oli Dominikaanis 33 eripioneeri.