Maa. Ekvaatoril asuv Indoneesia, mis eraldab Mandri-Aasiat Austraaliast, on maailma suurim saareriik. Enamikul Indoneesia saartel, mida on rohkem kui 17 500, valdavad hambulised mäed ja tihe vihmamets. Seal on enam kui 100 tegevvulkaani, mistõttu see on suurima vulkaanilise aktiivsusega piirkond maailmas.

Rahvastik. Indoneesia on rahvaarvult maailmas neljas riik (pärast Hiinat, Indiat ja USA-d) ning seal elab umbes 300 rahvust ja etnilist rühma. Rohkem kui pool rahvastikust on jaavalased ja sundad.

 Religioon. Umbes 90 protsenti indoneeslastest on muslimid. Ülejäänud on valdavalt hindud, budistid või peavad end kristlasteks. Paljud tunnistavad ka hõimuusundeid.

Keel. Selles saareriigis kõneldakse üle 700 keele. Riigikeel on malai keelest kujunenud indoneesia keel. Enamik indoneeslasi räägib kodus ka mõnd kohalikku keelt.

Elatis. Paljud on väikepõllupidajad või -kaupmehed. Indoneesia on rikas mineraalide, puidu, toornafta ja maagaasi poolest ning see on tähtsamaid kautšuki ja palmiõli eksportijaid.

Toit. Peamine toiduaine on riis. Populaarsed toidud on nasi goréng (praetud riis ja muna köögiviljadega), satay (grilllihavardad) ja gado-gado (salat maapähklikastmega).

Kliima. Soe ja niiske. Mussoontuulte tõttu on Indoneesias kaks aastaaega: vihma- ja kuivaperiood. Äikesetormid on tavalised.