1. Milline meeleolu valitseb Jeruusalemmas nädalatepühal?

 JERUUSALEMMAS valitseb ülev meeleolu. a Templi altarilt tõuseb suitsu ja leviidid laulavad hallel-laule (Laulud 113–118). b Tänavad kihavad inimestest. Rahvast on kokku tulnud isegi sellistest kaugetest paikadest kui Eelamist, Mesopotaamiast, Kapadookiast, Pontosest, Egiptusest ja Roomast. c Mis toimub? Käes on nädalatepüha, mida nimetatakse ka uudsevilja päevaks. (4. Moos. 28:26.) Selle rõõmuküllase sündmusega lõpeb odralõikus ja algab nisulõikus.

2. Milline imeline sündmus toimub 33. aasta nädalatepühal?

² Sel 33. aasta sulnil kevadhommikul kella üheksa paiku juhtub midagi, mis ei unune niipea. Ühtäkki kostab taevast mühin, nagu puhuks kõva tuul, ja täidab maja, kus on koos umbes 120 Jeesuse jüngrit. Nad näevad otsekui tulekeeli, mis jagunevad laiali, ja igaühe peale laskub üks tulekeel. d Seepeale saavad nad täis püha vaimu ja hakkavad rääkima eri keeltes. Nad lähevad tänavatele ja kõnelevad võõrsilt tulnutega nende emakeeles. Kuulajad on rabatud. (Ap. t. 2:1–6.)

3. a) Mida püha vaimu väljavalamine tähistas? b) Miks võib öelda, et Peetrus kasutas sel päeval esimest taeva kuningriigi võtit?

³ See erakordne sündmus tähistas Jumala Iisraeli sündi. (Gal. 6:16.) Siitpeale oli Jehoova rahvaks võitutest koosnev kristlik kogudus. Peale selle toimus tol päeval veel midagi tähendusrikast, nimelt kasutas Peetrus esimest kolmest taeva kuningriigi võtmest, mille Jeesus oli talle andnud. (Matt. 16:18, 19.) Nüüd oli juutidel ja proselüütidel võimalus hea sõnum vastu võtta, saada võitud püha  vaimuga ja hakata kuuluma Jumala Iisraeli hulka. e See andis neile lootuse minna taevasse ja valitseda kuningate ja preestritena maa üle. (Ilm. 5:9, 10.) Aja möödudes avanes sama võimalus ka samaarlastele ja mittejuutidele. Mida võivad tänapäeva kristlased nädalatepüha sündmustest õppida?

4. Miks võib öelda, et tänapäeva kristlik kogudus jätkab 1. sajandi koguduse tegevust?

⁴ Kristlik kogudus sai alguse, kui umbes 120 jüngrit, kes olid koos ühe maja ülemises toas, võiti püha vaimuga. (Ap. t. 2:1.) Õhtuks oli kogudusel liikmeid juba mitu tuhat. Jumala rahvas kasvab tänini. Just kristlik kogudus on see, kelle kaudu täitub ennustus „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele ja siis tuleb lõpp”. (Matt. 24:14.)

5. Mida head toob kogudusega läbikäimine?

⁵ Samuti pidi kogudus pakkuma oma liikmetele hingekosutust, esmalt võitutele ja hiljem ka maise lootusega kristlastele. (Joh. 10:16.) Paulus oli sellise abi eest väga tänulik ja soovis ka ise kogudusekaaslastele toeks olla. Ta kirjutas Rooma kristlastele: „Ma igatsen teid näha, et jagada teiega vaimset andi teie usu kinnitamiseks, või pigem, et me võiksime üksteist oma usuga vastastikku julgustada, teie mind oma usuga ja mina teid oma usuga.” (Rooml. 1:11, 12.)

6., 7. Kuidas täidab tänapäeva kristlik kogudus Jeesuse antud ülesannet inimesi õpetada?

 ⁶ Tänapäeva kristlikul kogudusel on samad sihid, mis olid selle 1. sajandi eelkäijal. Ülesanne, mille Jeesus oma jüngritele andis, on paras väljakutse, kuid samas toob see ka rõõmu. Jeesus ütles: „Õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid Isa, Poja ja püha vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matt. 28:19, 20.)

⁷ Jehoova tunnistajad on need, kes praegusel ajal seda tööd teevad. Muidugi pole kerge jõuda hea sõnumiga kõikidest rahvustest inimesteni, kuid me pole selle ülesande ees tagasi kohkunud. Me anname piiblit selgitavat materjali välja rohkem kui tuhandes keeles. Kui sinagi osaled koos kogudusega kuulutus- ja õpetustöös, on sul põhjust rõõmustamiseks. Sa oled nende väheste hulgas, kes tänapäeva maailmas annavad teada Jehoova nime.

8. Mida on Jehoova teinud selleks, et aidata meil rõõmu säilitada?

⁸ Et aidata meil praegustel karmidel aegadel rõõmu säilitada, on Jehoova andnud meile üleilmse usupere. Paulus kirjutas: „Mõelgem üksteise peale, et võiksime õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele, ning ärgem jätkem unarusse koguduse koosolekutel käimist, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist – seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas.” (Heebr. 10:24, 25.) Seega, koguduses on sul võimalik teistele tuge pakkuda ja saada seda ka ise. Hoia siis oma vendade ja õdede ligi ning ära kunagi jäta koosolekutel käimist unarusse.

9., 10. Mida on mõned teinud, et õpetada piibli tõde teisest rahvusest inimestele?

⁹ Enamik nädalatepühaks kokku tulnud juute ja proselüüte oskas tõenäoliselt mõnd ühiskeelt, nagu kreeka või heebrea keelt. Aga kujutle, mida nad võisid tunda, kui kuulsid jüngreid rääkimas nende enda keeles! (Ap. t. 2:6.) Hea sõnumi kuulmine emakeeles kahtlemata puudutas nende südant. Tänapäeval ei ole kristlastel ime läbi saadud võimet võõras keeles rääkida. Kuid paljud on ise mõne keele ära õppinud, et nad saaksid rääkida kuningriigisõnumit teisest rahvusest inimestele. Ühed teenivad võõrkeelses koguduses omal maal, teised koguni välismaal. Tihtipeale on kuulajad üpris hämmastunud, et keegi on võtnud vaevaks nende keelt õppida.

¹⁰ Näiteks Christine ja veel seitse Jehoova tunnistajat läbisid gudžarati keele kursuse. Ühel päeval tervitas Christine gudžarati keelt kõnelevat töökaaslast tolle emakeeles. Naine oli meeldivalt üllatunud ja tundis huvi, miks ta nii rasket keelt õpib. Christine selgitas seda ja sai talle ka kuulutada. Naine sõnas: „Teil peab tõesti olema midagi tähtsat öelda.”

11. Mis aitab meil kuulutada võõrkeelsetele inimestele?

¹¹ Muidugi pole meil kõigil võimalik teist keelt õppida. See aga ei tähenda, et me ei saaks võõrkeelsetele inimestele kuulutada. Näiteks võime rakenduse JW Language^® abil ära õppida tervituse ja paar fraasi mõnes keeles, mida meie kodukandis räägitakse. Võime tutvustada võõrkeelt kõnelevale inimesele veebisaiti  jw.org ja näidata, milliseid videoid ja artikleid on seal tema emakeeles. Nii tehes võime kogeda samasugust rõõmu nagu 1. sajandi vennad-õed, kes jagasid head sõnumit võõrsilt tulnutele.

12. a) Kuidas oli prohvet Joel 33. aasta nädalatepühal toimunut ette kuulutanud? b) Miks oli Joeli ennustuse täitumine 1. sajandil ootuspärane?

¹² Nädalatepühal võttis Peetrus kireva rahvahulga ees sõna. (Ap. t. 2:14.) Ta selgitas, et Jeesuse jüngrite võime rääkida võõraid keeli viib täide Jehoova antud ennustuse: „Ma [valan] välja oma vaimu kõiksuguste inimeste peale.” (Joel 2:28.) Enne taevaminekut oli ka Jeesus jüngritele öelnud: „Ma palun Isa ning ta annab teile veel ühe aitaja, . . . tõe vaimu.” (Joh. 14:16, 17.)

13., 14. Kuidas püüdis Peetrus oma kuulajate südameni jõuda ja mismoodi me saame temalt õppust võtta?

¹³ Peetrus lausus lõpetuseks julged ja jõulised sõnad: „Teadku nüüd kogu Iisraeli sugu, et Jumal on teinud ta nii Isandaks kui ka messiaks, selle Jeesuse, kelle te postil hukkasite.” (Ap. t. 2:36.) Mida Peetrus silmas pidas? Polnud ju enamik tema kuulajaid Jeesuse hukkamise juureski. Seda küll, aga rahvana kandsid nad selle teo eest ühisvastutust. Tasub tähele panna, et Peetrus pöördus oma rahvuskaaslaste poole lugupidavalt. Ta ei materdanud neid, vaid soovis neid kahetsusele õhutada. Kuidas rahvas reageeris? Jutustuses öeldakse: „Seda kuuldes torkas see neile südamesse.”  Nad polnud Peetruse otsekoheste sõnade peale solvunud. Nad küsisid: „Mehed, vennad, mida me peame tegema?” (Ap. t. 2:37.) Peetruse lugupidav suhtumine oma kuulajatesse aitas tal nende südameni jõuda ning ajendas paljusid neist kahetsusele.

¹⁴ Meil tuleks Peetruselt õppust võtta. Kui keegi, kellele kuulutame, väljendab seisukohta, mis pole piibli järgi õige, pole vaja sellest suurt numbrit teha. Võiksime lähtuda hoopis sellest, milles oleme sama meelt. Nii oleme taktitundelised ja on märksa tõenäolisem, et inimesed võtavad piibli sõnumit kuulda.

15. a) Mida Peetrus juutidele ja proselüütidele ütles ning mis oli tulemus? b) Kas need, kes samal päeval ristiti, tegutsesid hetkeemotsiooni ajel? Selgita.

¹⁵ Peetrus ütles juutidele ja proselüütidele, kelle südant tema sõnad olid puudutanud: „Kahetsege oma patte ja igaüks teist lasku end . . . ristida.” (Ap. t. 2:38.) Umbes 3000 inimest tegigi seda juba samal päeval. Tõenäoliselt toimus ristimine Jeruusalemmas või selle lähedal asuvates tiikides. f Kas need inimesed tegutsesid hetkeemotsiooni ajel? Kas see lugu õpetab, et piibliõpilased ja Jehoova teenijate lapsed peaksid ristimisele tormama? Üldsegi mitte. Juudid ja proselüüdid,  kes tol päeval end ristida lasid, kuulusid juba Jehoovale pühendunud rahva hulka ja olid pühakirja agarad uurijad. Nende usku oli näha ka sellest, et nad olid nädalatepühal kohal, kusjuures osa neist oli tulnud väga kaugelt. Saanud aru, kui tähtis roll on Jehoova eesmärgis Jeesus Kristusel, olid nad valmis teenima Jehoovat Jeesuse jüngritena.

16. Millest oli näha algkristlaste ohvrimeelsust?

¹⁶ Oli päevselge, et Jehoova õnnistus on nüüd kristliku koguduse peal. Jutustuses öeldakse: „Kõik need, kes said usklikuks, olid üheskoos ja neil oli kõik ühine. Nad müüsid enda omandit ja vara ning jagasid saadud raha sedamööda, kuidas kellelgi vaja oli.” g (Ap. t. 2:44, 45.) Nende siiras armastus ja ohvrimeelsus on jäljendamist väärt.

17. Millised sammud peavad eelnema ristimisele?

¹⁷ Piibel näitab, et kui keegi soovib lasta end ristida, tuleb tal astuda mitu olulist sammu. Ta peab piiblist teadmisi omandama. (Joh. 17:3.) Tal tuleb usku tegudega tõendada ja oma patte kahetseda. (Ap. t. 3:19.) Ta peab end muutma ja hakkama tegema seda, mis on Jumala silmis õige. (Rooml. 12:2; Efesl. 4:23, 24.) Kui need sammud on astutud, on ta valmis esitama Jehoovale pühendumispalve ja laskma end ristida. (Matt. 16:24; 1. Peetr. 3:21.)

18. Milline võimalus on Jehoova teenijatel?

¹⁸ On suur au olla Jehoova teenija. Nagu su vennad ja õed 1. sajandil, kelle peale valati püha vaim, võid sinagi Jehoova abiga saata korda palju head, tehes teatavaks tema püha nime.