1., 2. Milline on teekond Filippist Tessaloonikasse ja mis võib Pauluse reisiseltskonnal mõttes mõlkuda?

 PAULUS, Siilas ja Timoteos on teel Filippist Tessaloonikasse. Rännak on pikk, neil tuleb läbida umbes 130 kilomeetrit läbi mägise maastiku. Õnneks saavad nad minna mööda maanteed, mille roomlased on oskuslikult ehitanud. Sama teed liigub ka hulk teisi rändureid: sõdureid, kaupmehi ja käsitöölisi. Kostab jutuvada, rataste kriginat ja eeslite kisa. Teekond pole kaugeltki kerge, eriti Paulusele ja Siilasele, kelle ihu peksmisest ikka veel tulitab. (Ap. t. 16:22, 23.)

² Kuidas reisiseltskond sel pikal teekonnal oma tuju ülal hoiab? Nad ajavad juttu, pealegi vaimustab neid ikka veel Filippis juhtunu – see, kuidas vangivalvur ja tema pere olid usklikuks saanud. Sellele mõtlemine annab neile otsustavust kuulutustööd jätkata. Tessaloonikale lähenedes sugeneb neisse aga mõningaid kartusi. Kuidas juudid neisse seal suhtuvad? Kas nad saavad jälle peksa nagu Filippis?

3. Miks tasub Pauluse eeskuju uurida?

³ Pauluse tunnetest saame aimu selle põhjal, mida ta hiljem ise tessalooniklastele kirjutas: „Kuigi me olime kogenud kannatusi ja teotavat kohtlemist Filippis, nagu te teate, võtsime siiski oma Jumala abiga julguse kokku, et rääkida teile Jumala head sõnumit hoolimata suurest vastupanust.” (1. Tess. 2:2.) Näib, et pärast Filippis juhtunut tundis Paulus Tessaloonikas kuulutamise ees ärevust. Kas ka sina tunned vahel enne kuulutustööd ärevust? Paulus lootis Jehoovale ja suutis tema abiga julguse kokku võtta. Pauluse eeskuju uurimine aitab sinul sedasama teha. (1. Kor. 4:16.)

4. Miks võib arvata, et Paulus viibis Tessaloonikas rohkem kui kolm nädalat?

⁴ Loos öeldakse, et Tessaloonikas kuulutas Paulus sünagoogis kolmel hingamispäeval. Kas see tähendab, et ta viibiski linnas vaid kolm nädalat? Mitte tingimata. Esiteks, me ei tea, millal pärast Tessaloonikasse jõudmist Paulus esimest korda sünagoogi läks. Teiseks, tema kirjadest tuleb välja, et Tessaloonikas tegid tema ja ta kaaslased enda elatamiseks tööd. (1. Tess. 2:9; 2. Tess. 3:7, 8.) Kolmandaks sai ta Tessaloonikas olles kahel korral Filippist abisaadetise. (Filipl. 4:16.) Seega võis ta vabalt viibida seal rohkem kui kolm nädalat.

5. Kuidas Paulus oma kuulajatele lähenes?

⁵ Võtnud julguse kokku, otsustas Paulus sünagoogis kõnelda. Jutustuses öeldakse: „Paulus [läks], nagu tal kombeks oli, sünagoogi ja arutles sealolijatega kolmel hingamispäeval pühakirja põhjal, selgitades ja tõestades selle abil, et messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma. Ta ütles: „See Jeesus, keda ma teile kuulutan, ongi messias.”” (Ap. t. 17:2, 3.) Tasub tähele panna, et Paulus ei rõhunud kuulajate tunnetele – ta püüdis hoopis panna neid mõtlema. Ta teadis, et sünagoogis olijad tunnevad ja austavad pühakirja. Neil tuli veel mõista vaid seda, et Naatsareti Jeesus ongi tõotatud messias. Seepärast arutles Paulus nendega pühakirja põhjal ning selgitas ja tõestas selle abil, kuidas asi on.

6. Kuidas aitas Jeesus jüngritel pühakirja paremini mõista ja milline oli tulemus?

⁶ Paulus võttis õpetamisel eeskuju Jeesusest, kes samuti oli rajanud oma õpetuse pühakirjale. Jeesus oli maa peal olles jüngritele korduvalt öelnud, et ta peab kannatama, surema ja surnuist üles tõusma, just nagu messia kohta oli ennustatud. (Matt. 16:21.) Pärast surnuist ülestõusmist ilmutas Jeesus end jüngritele. Ainuüksi sellest piisanuks, et veenda neid, et ta oli rääkinud tõtt. Kuid Jeesus ei piirdunud sellega. Piiblis räägitakse juhtumist, kus ülestõusnud Jeesus kõneles kahe jüngriga, ning öeldakse: „Alustades Moosese seadusest ja kõigist prohvetiraamatutest, seletas ta neile ära kõik, mis pühakirjas tema kohta on kirjutatud.” Kuidas see jüngritele mõjus? Nad ütlesid: „Eks meie süda ju põlenud, kui ta meiega teel olles rääkis ja meile pühakirja selgitas?” (Luuka 24:13, 27, 32.)

7. Miks on tähtis tugineda kuulutustööd tehes piiblile?

 ⁷ Jumala sõna on mõjuvõimas. (Heebr. 4:12.) Seepärast tugineme meiegi kuulutustööd tehes pühakirjale, just nagu tegid Jeesus, Paulus ja teised apostlid. Me arutleme inimestega kirjakohtade põhjal, selgitame neid ja näitame otse piiblist, mida seal öeldakse. Kui kasutame piiblit, näevad inimesed, et me ei kuuluta mitte enda, vaid Jumala sõnumit. Ja veel, kui peame meeles, et meie sõnum põhineb kõige usaldusväärsemal allikal üleüldse, Jumala sõnal, annab see meile enesekindlust ja aitab teha kuulutustööd julgelt.

8.–10. a) Kuidas Tessaloonika elanikud heasse sõnumisse suhtusid? b) Miks muutus osa juute Pauluse peale kadedaks? c) Mida vastased ette võtsid?

⁸ Paulus oli omal nahal tunda saanud, kui tõesed on Jeesuse sõnad „Ori ei ole suurem oma isandast. Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki, ja kui nad on võtnud kuulda minu sõnu, siis võtavad nad kuulda teiegi sõnu”. (Joh. 15:20.) Tessaloonika elanikud olid just sellised: ühed võtsid head sõnumit kuulda, teised mitte. Luukas kirjutab nende kohta, kes võtsid sõnumit kuulda: „Mõned neist [said] Jeesuse jüngriteks ning liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti liitus nendega palju jumalakartlikke kreeklasi ja mõjukaid naisi.” (Ap. t. 17:4.) Kahtlemata olid uued jüngrid väga rõõmsad, et olid pühakirjast paremini aru saanud.

⁹ Osa Tessaloonika juute olid aga Pauluse peale kadedad, et temaga liitus palju jumalakartlikke kreeklasi. Nad olid kõvasti vaeva näinud, et kreeklasi oma usku pöörata. Nad olid õpetanud neile heebrea pühakirja ja pidasid neid nüüd enda omaks. Ühtäkki aga tuli Paulus ja napsas nad endale – ja veel otse nende nina alt! Mõni ime siis, et juudid olid marus.

¹⁰ Luukas jutustab, mis sai edasi: „Juudid . . . võtsid endaga kaasa mõned nurjatud mehed turul logelejate hulgast, kihutasid rahva üles ja korraldasid linnas möllu. Nad tungisid Jaasoni majja, otsides Paulust ja Siilast, et tuua nad rahva ette. Kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ja karjusid: „Need mehed, kes on pööranud pea peale kogu maailma, on nüüd ka siin ning Jaason on nad külalislahkelt vastu võtnud. Kõik need mehed hakkavad vastu keisri määrustele ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse.”” (Ap. t. 17:5–7.)

11. Milles Paulust ja ta kaaslasi süüdistati ning millist määrust võisid nende süüdistajad silmas pidada? (Vaata allmärkust.)

 ¹¹ Vihane jõuk on nagu üle kallaste tormav jõgi – raevukas ja taltsutamatu. Juudid teadsid seda ning kihutasid rahva Pauluse ja Siilase vastu üles. Seejärel esitasid nad nende kohta karmid süüdistused. Esiteks ütlesid nad, et misjonärid „on pööranud pea peale kogu maailma”, ehkki nad ise olid linnas möllu korraldanud. Teine süüdistus oli veelgi rängem. Juudid väitsid, et Paulus ja Siilas „ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse” ja rikuvad sellega keisri määrusi. a

12. Miks olid kristlaste vastu esitatud süüdistused väga tõsised?

¹² Aastaid varem olid juudid esitanud sarnase süüdistuse Jeesuse vastu. Nad ütlesid Pilatusele: „Me oleme leidnud, et see mees eksitab meie rahvast . . . ja ütleb, et tema on kuningas.” (Luuka 23:2.) Tõenäoliselt just kartusest jätta keisrile muljet, nagu pigistaks ta temavastase vandenõu ees silma kinni, lasi Pilatus Jeesuse hukata. Seega võisid ka Tessaloonika kristlastele esitatud süüdistustel olla tõsised tagajärjed. Nagu ühes Apostlite tegude raamatut selgitavas väljaandes öeldakse, olid kristlased suures ohus, sest „kui oli isegi väike kahtlus, et keegi sepitseb keisrivastast vandenõu, võis see talle elu maksma minna”.

13., 14. a) Miks ei suutnud jõugu rünnak kuulutustööle lõppu teha? b) Kuidas me saame tegutseda nagu Paulus ja Siilas?

¹³ Ülesköetud jõuk ei suutnud kuulutustööle Tessaloonikas lõppu teha. Esiteks ei leidnud nad Paulust ja Siilast üles. Pealegi näib, et linna ülemad kahtlesid, kas kristlaste vastu esitatud süüdistustel on ikka alust. „Võtnud Jaasonilt ja teistelt tagatise [võib-olla kautsjoni], lasid nad neil minna.” (Ap. t. 17:8, 9.) Paulus ja Siilas järgisid Jeesuse juhist „Olge siis ettevaatlikud nagu maod ja süütud nagu tuvid”. (Matt. 10:16.) Nad ei tormanud hädaohtu, vaid lahkusid linnast, et nad saaksid mujal kuulutustööd edasi teha. Julgus ei tähenda seega hulljulgust. Kuidas saame meie nende eeskuju järgida?

¹⁴ Tänapäeval on vaimulikud tihtipeale rahvahulki Jehoova tunnistajate vastu üles kihutanud. Samuti on nad püüdnud võime  meie vastu meelestada, süüdistades meid valitsusvastases tegevuses. Tagakiusajaid tõukab ka meie päevil tagant kadedus. Kuidas me sellele kõigele reageerime? Me ei torma pea ees tulle. Kui vähegi võimalik, hoidume vastasseisust vihaste vastastega. Meie eesmärk on rahus oma tööd jätkata. Mõnikord tähendab see seda, et lahkume ja naaseme hiljem, kui olukord on rahunenud.

15. Kuidas suhtusid beroialased heasse sõnumisse?

¹⁵ Vennad olid mures Pauluse ja Siilase turvalisuse pärast ja saatsid nad umbes 65 kilomeetri kaugusel asuvasse Beroiasse. Kohale jõudes läksid misjonärid sünagoogi ja tõdesid rõõmuga, et neid tahetakse kuulata. Luukas kirjutab: „Sealsetel juutidel oli parem hoiak kui Tessaloonika juutidel, sest nad kuulasid Jumala sõna suure huviga ning uurisid hoolega iga päev pühakirja, et veenduda, kas kuuldu on tõsi.” (Ap. t. 17:10, 11.) Kas see tähendab, et Tessaloonika juutidel, kes olid Jeesuse jüngriteks saanud, polnud hea hoiak? Seda see kindlasti ei tähenda. Paulus kirjutas neile hiljem: „Me täname Jumalat lakkamata ka selle eest, et kui te kuulsite meilt Jumala sõna, ei võtnud te seda vastu inimeste sõnana, vaid sellena, mis see tõepoolest on: Jumala sõnana, mis tegutseb teis, kes te usute.” (1. Tess. 2:13.) Miks aga oli Beroia juutide hoiak nii märkimisväärne?

16. Miks oli Beroia juutide hoiak nii märkimisväärne?

 ¹⁶ Kui beroialased kuulsid midagi uut, ei olnud nad üleliia kahtlustavad ega kriitilised; samas polnud nad ka kergeusklikud. Kõigepealt kuulasid nad tähelepanelikult, mida Paulus räägib. Seejärel kontrollisid nad, kas kuuldu on pühakirjaga kooskõlas. Väärib märkimist, et nad ei uurinud pühakirja mitte ainult hingamispäeviti, vaid iga päev – ja veel suure huviga. Nad tõesti tahtsid mõista, kuidas nende uued teadmised pühakirjas kinnitust leiavad. Nad olid ka piisavalt alandlikud, et teha oma elus muudatusi ja saada Jeesuse jüngriteks. (Ap. t. 17:12.)

17. Kuidas me saame beroialaste eeskuju järgida?

¹⁷ Beroialastel polnud aimugi, et nende eeskuju talletatakse pühakirja. Nad toimisid just nii, nagu Paulus oli lootnud ja nagu Jehoova soovis. Meiegi ergutame inimesi uurima hoolega piiblit ja rajama nii oma usule kindla aluse. Loomulikult tuleb meil järgida beroialaste eeskuju ka pärast ristimist. Õigupoolest, mida aeg edasi, seda tähtsam on piiblisse kaevuda ja olla kärmed õpitut ellu rakendama. Nii laseme Jehooval end vormida ja oleme talle meelepärased. (Jes. 64:8.)

18., 19. Miks Paulus Beroiast lahkus ja mida ta edasi tegi?

¹⁸ Paulus ei jäänud Beroiasse kuigi kauaks. Loos öeldakse: „Kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus kuulutab Jumala sõna ka Beroias, tulid nad sinna, et rahvast üles ässitada ja rahutuks teha. Vennad saatsid Pauluse kohe ära mere äärde, aga nii Siilas kui ka Timoteos jäid sinna. Pauluse saatjad saatsid ta Ateenani ja lahkusid pärast seda, kui Paulus oli öelnud, et Siilas ja Timoteos tuleksid tema juurde nii kiiresti kui võimalik.” (Ap. t. 17:13–15.) Nagu näha, ei jätnud vastased oma jonni. Neile ei piisanud sellest, et nad olid Pauluse Tessaloonikast välja ajanud. Nad ei pidanud paljuks reisida isegi Beroiasse, et ka seal rahvast tema vastu üles ässitada. Nende püüded läksid aga vett vedama. Paulusel oli suur territoorium ja ta lihtsalt kuulutas edasi mujal. Ärgem meiegi laskem vastastel kuulutustööle lõppu teha!

¹⁹ Tessaloonikas ja Beroias veendus Paulus ilmselt veelgi enam, kui tähtis on olla kuulutustööl julge ja tugineda pühakirjale. Ka meie mõistame selle tähtsust. Edasi aga tuli tal kuulutada täiesti teistsuguse taustaga inimestele – Ateena mittejuutidele. Kuidas tal seal linnas läheb? Järgmisest peatükist saame teada.