1., 2. Milline mõju oli tagakiusamisel?

 LAHVATAB äge tagakiusamislaine. Saulus hakkab koguduse kallal raevutsema ning jüngrid põgenevad Jeruusalemmast. (Ap. t. 8:3.) Näib, nagu õnnestukski Saulusel kristlus lämmatada. Kuid tagakiusamine toob kaasa midagi, millega vastased pole osanud arvestada.

² Jüngrid hakkavad kuulutama head sõnumit kõikjal, kuhu nad on põgenenud. (Ap. t. 8:4.) Võime vaid kujutleda vastaste pettumust, kui nad mõistavad, et oma tegevusega pole nad kuulutustööd mitte peatanud, vaid sellele hoopis hoogu juurde andnud. Nagu kohe näeme, on midagi sarnast toimunud ka tänapäeval.

3. a) Kes oli Filippus? b) Miks polnud suurem osa inimesi Samaarias head sõnumit kuulnud ja mida Jeesus oli ennustanud?

³ Üks neist, kes olid tagakiusamise tõttu laiali hajunud, oli Filippus. a (Ap. t. 8:4; vaata kasti „ Hea sõnumi kuulutaja Filippus”.) Ta läks Samaaria linna. Suurem osa sealseid elanikke polnud veel head sõnumit kuulnud, kuna Jeesus oli apostlitele öelnud: „Ärge . . . minge ühtegi samaarlaste linna, vaid minge Iisraeli soo eksinud lammaste juurde.” (Matt. 10:5, 6.) Samas oli Jeesus ennustanud, et saabub aeg, kui Samaarias tehakse põhjalikku kuulutustööd. Vahetult enne taevaminekut ütles ta: „Te olete . . . minu tunnistajad Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani.” (Ap. t. 1:8.)

4. Kuidas hea sõnum samaarlastele mõjus ja miks nad Filippust meeleldi kuulasid?

 ⁴ Filippus tõdes, et Samaaria on valmis lõikuseks. (Joh. 4:35.) Tema sõnum oli sealsetele elanikele kui sõõm värsket õhku. Kui juudid ei teinud samaarlastega mingit tegemist ja isegi põlgasid neid, siis Filippus kuulutas head sõnumit kõigile. Samaarlased nägid, et ta pole erapoolik ega kitsarinnaline nagu variserid. Seega pole üllatav, et nad kuulasid hoolega, mida Filippusel on öelda. (Ap. t. 8:6.)

5.–7. Too näide, kuidas tagakiusamine pole suutnud Jehoova teenijate kuulutustööd peatada.

⁵ Ka tänapäeval pole tagakiusamine suutnud Jehoova teenijate kuulutustööd peatada. Kuhu iganes on nad olnud sunnitud minema – kas siis teisele maale või usu pärast vangi –, on nad hea sõnumi endaga kaasa võtnud. Näiteks teise maailmasõja ajal tegid Jehoova tunnistajad tarmukalt kuulutustööd natslikes koonduslaagrites, kuhu neid saadeti. Üks juudi vang, kes seal  nendega kohtus, ütles: „Jehoova tunnistajate meelekindlus veenis mind, et nende usk toetub pühakirjale, ning ka minust sai Jehoova tunnistaja.”

⁶ Meie vennad-õed püüdsid kuulutada ka oma tagakiusajatele, kellest nii mõnigi võttis head sõnumit kuulda. Näiteks Franz Desch uuris Austrias Guseni koonduslaagris piiblit ühe SS-lasega. Aastaid hiljem kohtusid nad uuesti Jehoova tunnistajate kokkutulekul. Neist olid saanud usuvennad. Kujutle emotsioone, mida see taaskohtumine tõi!

⁷ Me ei lõpeta kuulutustööd ka siis, kui oleme sunnitud tagakiusamise tõttu teise riiki põgenema. Näiteks kui Jehoova tunnistajaid 1970-ndatel Malawis taga kiusati, põgenesid nad Mosambiiki. Seal tegid nad kuulutustööd innukalt edasi. Ja hiljem, kui ka Mosambiigis hakati meie usukaaslasi taga kiusama, ei peatanud see kuulutustööd. Francisco Coana ütleb: „Osa meist tabati ja arreteeriti kuulutamise pärast mitmeid kordi. Siiski võtsid paljud inimesed kuningriigisõnumi vastu ja me oleme kindlad, et Jumal aitas meid, just nagu ta oli aidanud kristlasi 1. sajandil.”

8. Kuidas on pagulaste arvu kasv mõjutanud hea sõnumi levikut?

⁸ Viimastel aastakümnetel on pagulaste arv maailmas kõvasti kasvanud. Osa neist on lahkunud oma kodumaalt poliitilistel põhjustel, näiteks sõja tõttu, teised jällegi majanduslikel põhjustel. Paljud pagulased on kuulnud uues elukohas head sõnumit ja hakanud piiblit uurima. Seoses sisserännanute tulvaga on paljudes riikides avanenud võõrkeelsed kuulutustööpõllud. Kas sinagi püüad kuulutada head sõnumit kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest pärit inimestele? (Ilm. 7:9.)

9. Kes oli Siimon ja mis talle muljet avaldas?

⁹ Filippus tegi Samaarias suuri imesid, näiteks tervendas haigeid ja ajas kurje vaime välja. (Ap. t. 8:6–8.) Rahva hulgas oli üks mees, kellele tema imeteod eriti sügavat muljet avaldasid. See oli Siimon, kes tegeles maagiaga ja keda kutsuti „Jumala väeks, suureks väeks”. Nüüd nägi Siimon Filippuse imede varal tõelist Jumala väge ning ta sai Jeesuse jüngriks. (Ap. t. 8:9–13.) Kuid nagu peagi selgus, tuli tal oma motiive korrigeerida.

10. a) Miks läksid Peetrus ja Johannes Samaariasse? b) Mida Siimon tegi, kui ta nägi, et apostlite käte pealepanemise kaudu antakse püha vaimu?

 ¹⁰ Kui apostlid kuulsid, et Samaarias on hulk uusi jüngreid, saatsid nad sinna Peetruse ja Johannese. (Vaata kasti „ Millal kasutas Peetrus taeva kuningriigi võtmeid?”.) Need kaks apostlit panid käed uute jüngrite peale ning need said püha vaimu. b Seda nähes läksid Siimoni silmad põlema. Ta pakkus neile raha, öeldes: „Andke ka mulle see võime, et igaüks, kelle peale ma käed panen, saaks püha vaimu.” Siimon mõtles, et võib Jumala püha andi lihtsalt osta. (Ap. t. 8:14–19.)

11. Mida Peetrus Siimonile ütles ja mida see vastas?

¹¹ Peetrus ütles Siimonile: „Hävigu su hõbe koos sinuga, sest sa tahad saada raha eest kinki, mida Jumal annab tasuta! Sul ei ole mingit osa selles asjas, sest su süda pole siiras Jumala ees.” Ta õhutas Siimonit meelt parandama: „Kahetse oma kurjust ja anu Jehoovat, et kui võimalik, su südame kuri kavatsus sulle andeks antaks.” Näib, et Siimon ei olnud halb inimene. Ta tahtis teha, mis on õige, kuid seekord lihtsalt vääratas. Ta palus apostleid: „Anuge minu pärast Jehoovat, et mu peale ei tuleks midagi sellist, mida te olete öelnud.” (Ap. t. 8:20–24.)

12. Mis on simoonia ja millest kõneleb kirikuajalugu?

 ¹² Peetruse noomitus Siimonile on hoiatuseks kõigile kristlastele. Sellest loost on tulnud keelde koguni mõiste „simoonia”, mis tähendab vaimuliku ameti ostu või müüki. Kirikuajalugu kubiseb simooniajuhtudest. „Encyclopædia Britannica” 9. väljaandes (1878) öeldakse: „Kui uurida, kuidas aegade jooksul on paavste valitud, selgub, et alati on olnud mängus simoonia, kusjuures enamasti on seda praktiseeritud häbitult, täiesti varjamatult.”

13. Kuidas hoiduda simoonia lõksu langemast?

¹³ Kuidas saame meie hoiduda simoonia lõksu langemast? Näiteks ei peaks me kedagi kingituste või kiidusõnadega üle puistama lootuses saada koguduses lisaülesandeid. Need jällegi, kellel on voli selliseid ülesandeid anda, peaksid jälgima, et nad ei eelistaks jõukaid. Mõlemal juhul oleks tegu simooniaga. Tegelikult tuleks kõigil Jehoova teenijatel olla alandlik ja oodata kuni Jehoova vaim kellegi ametisse määrab. (Luuka 9:48.) Neile, kes otsivad austust endale, pole Jumala organisatsioonis kohta. (Õpet. 25:27.)

14., 15. a) Miks läks Filippus Gazasse viivale teele ja keda ta seal kohtas? b) Kuidas Filippuse pühakirjaselgitus õukonnaametnikku mõjutas ja miks võib öelda, et ta ei tegutsenud emotsiooni ajel? (Vaata allmärkust.)

¹⁴ Jehoova ingel ütles nüüd Filippusele, et see läheks teele, mis kulgeb Jeruusalemmast alla Gazasse. Kui Filippusel tekkiski küsimus, miks tal tuleb sinna minna, sai ta peagi vastuse. Ta kohtas seal Etioopia õukonnaametnikku, kes istus oma kaarikus ja luges kuuldavalt prohvet Jesaja raamatut. Jehoova vaim suunas Filippuse kaariku juurde. „Kas sa saad aru sellest, mida sa loed?” küsis Filippus etiooplaselt kaariku kõrval joostes. „Kuidas ma  võin aru saada, kui keegi mind ei õpeta?” vastas see. (Ap. t. 8:26–31; vaata kasti „ Kas Etioopia õukonnaametnik oli kastraat?”.)

¹⁵ Etiooplane palus Filippusel kaarikusse istuda. Järgnes põnev jutuajamine. Filippus avaldas etiooplasele midagi, mis oli olnud pikka aega saladus, nimelt, et Jesaja ennustuses mainitud „lammas” ja „teenija” on Jeesus Kristus, ning selgitas, kuidas see ennustus täitus. (Jes. 53:1–12.) Õukonnaametnik oli juba proselüüt ja ta mõistis kohe, mida tal tuleb teha, just nagu seda olid mõistnud ka need, kes ristiti nädalatepühal. Kui nad jõudsid ühe veekogu juurde, ütles ta: „Näe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Filippus ristiski ta otsekohe. c (Vaata kasti „ Kuidas tuleks Kristuse jüngreid ristida?”.) Seejärel juhtis püha vaim Filippuse Asdodisse ja ta jätkas seal hea sõnumi kuulutamist. (Ap. t. 8:32–40.)

16., 17. Millist osa etendavad inglid kuulutustöös tänapäeval?

¹⁶ Tänapäeval on Jehoova teenijatel au teha sedasama tööd, mida tegi Filippus. Sageli õnnestub meil rääkida head sõnumit neile, kellega me satume kokku juhuslikult, näiteks reisil olles. Paljudel säärastel juhtudel on ilmne, et see kohtumine polnud tegelikult juhus. Piiblis öeldakse, et kuulutustööd juhivad inglid. Nad hoolitsevad selle eest, et head sõnumit räägitaks igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule. (Ilm. 14:6.) Ka Jeesus ütles, et kuulutustööd tehakse inglite juhtimise all. Mõistujutus nisust ja umbrohust rääkis ta lõikusajast ehk maailmaajastu viimsetest  päevadest ning ütles, et lõikajad on inglid. Ta sõnas: „Inglid . . . koguvad tema kuningriigist kokku kõik, kes panevad teisi patustama, ja need, kes rikuvad Jumala seadust.” (Matt. 13:37–41.) Samal ajal pidid nad koguma kokku need, keda Jehoova oma organisatsiooni soovib: esiteks taevase lootusega kuningriigipärijad ja seejärel maise lootusega inimesed. (Joh. 6:44, 65; 10:16; Ilm. 7:9.)

¹⁷ Inglite juhtimist kinnitab see, mida inimesed, kellele oleme kuulutanud, ise on öelnud. Toome ühe näite. Kaks Jehoova tunnistajat tegid koos väikse lapsega ukselt uksele kuulutustööd. Kui oli aeg lõpetada, oli laps ebatavaliselt agar minema järgmise maja juurde. Ta läkski ja koputas uksele. Kui noor naine avama tuli, astusid kuulutajad ligi ja hakkasid temaga vestlema. Nad olid väga üllatunud, kui naine ütles, et ta oli just palvetanud, et keegi tuleks tema juurde ja aitaks tal piiblit mõista. Naisega alustati piibliuurimist.

18. Mida me ei tohiks seoses kuulutustööga unustada?

¹⁸ Praegusajal kuulutavad Jehoova tunnistajad head sõnumit Jeesusest ulatuslikumalt kui kunagi varem. (Ap. t. 8:35.) Seejuures on meil au teha koostööd inglitega. Kui peame seda meeles ja anname selles töös oma parima, toob see meile suurt rõõmu.