1.–3. a) Kus Stefanos on ja kas ta kardab? b) Mida me selles peatükis arutame?

 STEFANOS on sanhedrini ees. Tema ümber istuvad poolkaares 71 kohtunikku, kes teda oma pilguga puurivad. Nad on mõjuvõimsad mehed ja enamik neist suhtub Stefanosesse ilmse halvakspanuga. Sanhedrini on kokku kutsunud ülempreester Kaifas, sama mees, kes oli kohtu eesistuja ka mõni kuu varem, kui Jeesus surma mõisteti.

² Kas Stefanos kardab? Tema näoilme räägib iseenda eest. Sanhedriniliikmed, kes teda üksisilmi vaatavad, näevad, et ta pale on otsekui ingli pale. (Ap. t. 6:15.) Inglid toovad sõnumeid Jehoovalt, seepärast on nad kartmatud ja täis rahu. Ka Stefanose näost kumab sügavat sisemist rahu, mis paneb imestama isegi tema vastaseid. Kuidas saab ta olla nii rahulik?

³ Vastus sellele küsimusele õpetab meile nii mõndagi. Samuti on oluline teada, kuidas Stefanos sellesse olukorda üldse sattus. Kuidas oli ta oma usku varem kaitsnud? Ja mismoodi me saame temast eeskuju võtta?

4., 5. a) Miks oli Stefanos koguduses väga hinnatud? b) Mida tähendab see, et Stefanos oli „täis armu ja väge”?

⁴ Stefanos oli koguduses väga hinnatud. Nagu eelmisest peatükist selgus, oli ta alandlik mees – üks neist seitsmest, kes olid varmalt valmis apostleid abistama. Stefanose alandlikkus on eriti märkimisväärne sellepärast, et ta tegi suuri imesid ja tunnustähti just nagu apostlid. Peale selle oli ta „täis armu ja väge”. (Ap. t. 6:8, õppepiibli allmärkus.) Mida see tähendab?

⁵ Ilmselt oli Stefanos lahke ja meeldiva olekuga ning see köitis inimesi. Ta kõneles südamest ja veenis paljusid kristlike õpetuste  väärtuses. Stefanos oli ka täis väge, kuna laskis Jehoova vaimul end juhtida. Ta ei läinud oma võimete ja vaimuandide tõttu ennast täis, vaid andis kogu au Jehoovale ning tõesti hoolis inimestest. Kõike seda silmas pidades pole ime, et vastased nägid temas ohtu.

6.–8. a) Milles vastased Stefanost süüdistasid ja kuidas nad neid süüdistusi põhjendasid? b) Miks tasub Stefanose lugu lähemalt uurida?

⁶ Nii mõnedki püüdsid Stefanosega vaielda, kuid „nad ei suutnud seista vastu tarkusele ja pühale vaimule, millega ta rääkis”. a (Ap. t. 6:9, 10, õppepiibli allmärkus.) Niisiis veensid vastased salaja mehi tema kohta laimu rääkima. Nad kihutasid rahva, vanemad ja kirjatundjad tema vastu üles ning viisid ta väevõimuga sanhedrini ette, süüdistades teda Jumala ja Moosese teotamises. (Ap. t. 6:11, 12.)

⁷ Valetunnistajate sõnul teotas Stefanos Jumalat sellega, et rääkis püha paiga, Jeruusalemma templi vastu. (Ap. t. 6:13.) Nad väitsid, et ta teotab ka Moosest, kuna räägib Moosese seaduse vastu ja muudab ära kombed, mis viimane on neile pärandanud. Need olid tõsised süüdistused, sest tempel ning Moosese seadus ja sellele lisatud suuline pärimus olid juutidele pühad. Seega tembeldasid nad Stefanose ohtlikuks kurjategijaks, kes väärib surma.

⁸ Tänapäeval kasutavad usutegelased Jehoova teenijate vastu tihtipeale samasugust taktikat. Mõnikord püüavad nad võime meie vastu üles ässitada. Mida teha, kui kuuleme Jehoova tunnistajate kohta kas moonutatud infot või koguni lausvalesid? Me võime Stefanoselt palju õppida.

9., 10. Mida on kriitikud Stefanose kõne kohta öelnud ja mida meil tuleks tema kõnet uurides meeles pidada?

⁹ Kui Stefanos kuulis talle esitatud süüdistusi, peegeldus ta näost lausa ingellikku rahu. Nüüd nõudis Kaifas Stefanoselt nende süüdistuste kohta aru, küsides: „Kas see vastab tõele?” (Ap. t. 7:1.) Stefanosel oli aeg rääkida. Ta rääkiski, ja kuidas veel!

 ¹⁰ Kriitikud on Stefanose kõnet arvustanud ja väitnud, et kuigi ta rääkis pikalt, ei vastanud ta süüdistustele, mis tema vastu esitati. Tegelikult aga on Stefanose kõne suurepärane näide selle kohta, kuidas oma usku kaitsta. (1. Peetr. 3:15.) Pidagem meeles, et Stefanost süüdistati templi ja Moosese seaduse vastu rääkimises ehk teisisõnu Jumala ja Moosese teotamises. Oma kõnes käsitles Stefanos kolme järku Iisraeli rahva ajaloos ja on näha, et ta mõtles hoolega, milliseid seiku rõhutada. Uurime nüüd tema kõnet lähemalt.

11., 12. a) Miks oli Stefanosest tark alustada Aabrahamist? b) Miks rääkis Stefanos ka Joosepist?

¹¹ Patriarhide aeg. (Ap. t. 7:1–16.) Stefanos tegi kõigepealt juttu Aabrahamist, keda juudid sügavalt austasid. Ta ütles, et Jehoova, auhiilguse Jumal, ilmutas end Aabrahamile Mesopotaamias. (Ap. t. 7:2.) Samuti ütles ta, et tõotatud maal elas Aabraham kui võõramaalane. Tol ajal polnud olemas ei templit ega Moosese seadust. Kuidas võib siis väita, et tempel ja seaduskogu on Jumala teenimiseks vältimatult vajalikud?

¹² Stefanos rääkis ka Aabrahami järeltulijast Joosepist, keda tema kuulajaskond samuti au sees hoidis. Ta tõi välja, et Joosepi vennad, patriarhid, kellest põlvnesid Iisraeli suguharud, ei sallinud teda ja müüsid ta orjaks. Ometi päästis Jumal iisraellased näljahädast just tema kaudu. Arvatavasti nägi Stefanos selgeid paralleele Joosepi ja Jeesuse vahel, kuid hoidis end targu tagasi, et tal oleks võimalik edasi rääkida.

13. Kuidas kummutas Stefanos süüdistuse, et ta teotab Moosest, ja mida sai ta tänu sellele rõhutada?

¹³ Moosese aeg. (Ap. t. 7:17–43.) Stefanos kõneles palju ka Moosesest. See oli tark tegu, sest paljud sanhedriniliikmed olid saduserid, kes tunnistasid pühakirja raamatute hulgast üksnes Moosese omi. Rääkides Moosesest  ja seadusest lugupidavalt, kummutas Stefanos süüdistuse, et ta teotab Moosest. (Ap. t. 7:38.) Ta märkis, et iisraellased põlgasid Moosese ära, kuigi ta tahtis neid aidata. Kõigepealt tegid nad seda siis, kui ta oli 40-aastane, ja rohkem kui 40 aastat hiljem nurisesid nad mitut puhku tema kui oma juhi üle. b Kõige sellega rõhutas Stefanos ühte oma peamist mõtet, nimelt, et iisraellased on ikka ja jälle põlanud ära neid, kelle Jehoova on neile juhiks seadnud.

14. Milliseid mõtteid Stefanos Moosese näite varal veel rõhutas?

¹⁴ Stefanos mainis ka, et Mooses oli ennustanud endasarnase prohveti tulemist. Seda, kes see prohvet oli ja kuidas iisraellased ta vastu võtsid, ütles ta hiljem. Siinkohal rõhutas ta ühte teist olulist mõtet: Jehoova võib mistahes maa-ala pühaks teha, nagu Mooses põleva põõsa juures koges. Kas on siis võimalik, et teda saab teenida vaid ühesainsas hoones, Jeruusalemma templis?

15., 16. Miks rääkis Stefanos a) telkpühamust? b) templist?

¹⁵ Telkpühamu ja templi aeg. (Ap. t. 7:44–50.) Stefanos juhtis kohtu tähelepanu ka tõsiasjale, et kaua enne, kui ehitati Jeruusalemma tempel, käskis Jumal Moosesel ehitada tema teenimiseks telkpühamu. Kes söandaks väita, et telkpühamu oli vähem tähtis kui tempel? Oli see ju koht, kus Mooses ise Jumalat kummardas.

¹⁶ Hiljem, kui Saalomon ehitas templi, mainis ta Jumala vaimu mõjutusel palves üht olulist tõsiasja. Stefanos tsiteeris teda, öeldes: „Siiski ei ela Kõigekõrgem kätega tehtud hoonetes.” (Ap. t. 7:48; 2. Ajar. 6:18.) Jehoova võib küll kasutada oma eesmärkide elluviimiseks templit, kuid ta ei pea seda tegema. Miks peaksid siis tema teenijad arvama, et Jumala teenimiseks on tingimata vaja mingit inimkätega valmistatud hoonet? Oma mõttearenduse lõpetuseks tsiteeris Stefanos Jesaja raamatut: „„Taevas on mu troon ja maa mu jalajäri. Mis koja te mulle siis ehitate?” lausub Jehoova. „Või kus on mu puhkepaik? Eks ole kõik selle teinud mu oma käsi?”” (Ap. t. 7:49, 50; Jes. 66:1, 2.)

17. a) Kuidas paljastas Stefanos oma süüdistajate vale mõtteviisi? b) Miks võib öelda, et Stefanose sõnad kummutasid talle esitatud süüdistused?

¹⁷ Kas pole muljetavaldav, kui oskuslikult Stefanos oma süüdistajate vale mõtteviisi paljastas? Ta näitas, et Jehoova pole kinni  traditsioonides, vaid on oma eesmärkide elluviimisel paindlik. Need, keda pimestas Jeruusalemma templi ilu või kes olid Moosese seadusele lisatud kommete ja pärimuste lummuses, ei saanud seaduse ja templi eesmärgist aru. Stefanose kõnest kumas läbi tähtis küsimus: „Kas pole Jumalale kuuletumine parim viis seadust ja templit austada?” Ühtlasi kummutasid tema sõnad talle esitatud süüdistused, kuna ta ise oli alati Jehoovale kuuletunud.

18. Mida me võime Stefanoselt õppida?

¹⁸ Mida me võime Stefanoselt õppida? Ta tundis väga hästi pühakirja. Meilgi tuleks olla usinad piibliuurijad, et võiksime käsitleda tõe sõna õigesti. (2. Tim. 2:15.) Stefanos oli ka taktitundeline. Tal oli kõige vaenulikum kuulajaskond, kes üldse olla võib. Ometi püüdis ta leida nendega ühist keelt ja kõneles asjust, millega nad nõus olid. Ta oli ka lugupidav, nimetades vanemaid mehi isadeks. (Ap. t. 7:2.) Meilgi tuleks rääkida piibli tõdedest „tasaduse ja sügava lugupidamisega”. (1. Peetr. 3:15.)

19. Milles ilmnes Stefanose kartmatus?

¹⁹ Samas ei jäta me midagi olulist rääkimata kartusest kedagi pahandada, samuti ei lahjenda me Jehoova kohtusõnumeid. Kui Stefanos nägi, et tõenditel, mis ta oli toonud, polnud kalgi südamega kohtunikele mingit mõju, ütles ta neile püha vaimu juhtimisel kartmatult välja, et nad on täpselt nagu nende esiisad, kes kiusasid taga Joosepit, Moosest ja teisi prohveteid. (Ap. t. 7:51–53.) Olid nad ju tapnud messia, kelle tulemist Mooses ja prohvetid olid ennustanud, ning sellega Moosese seadust räigelt rikkunud.

20., 21. Kuidas Stefanose sõnad kohtunikele mõjusid ja kuidas Jehoova teda aitas?

²⁰ Stefanose sõnades sisalduv halastamatu tõde ajas kohtunikud marru. Nad kaotasid viimsegi väärikuse ja kiristasid tema peale hambaid. Ilmselt sai Stefanos aru, et mingit armuandmist pole loota ja et teda ootab sama saatus, mis tabas tema isandat Jeesust.

²¹ Stefanos pidi nüüd olema vapper ja Jehoova tuli talle armastavalt appi. Ta andis Stefanosele nägemuse, milles see nägi Jumala auhiilgust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel. Kui Stefanos seda kohtunikele ütles, katsid nad oma kõrvad kätega kinni. Seda kuulda oli neile liig mis liig. Oli ju Jeesus öelnud neile samadele  meestele, et tema on messias ja et ta on peagi oma isa paremal käel. (Mark. 14:62.) Stefanose nägemus kinnitas, et Jeesus oli rääkinud tõtt ja et nad olid tõepoolest mõrvanud messia. Nagu üks mees sööstsid nad Stefanosele kallale, et ta kividega surnuks visata. c

22., 23. a) Miks võib öelda, et Stefanos suri paljuski samamoodi, nagu oli surnud tema isand? b) Miks Stefanosega toimunu meid ei heiduta?

²² Stefanos suri paljuski samamoodi nagu tema isand enne teda: süda täis rahu ja usaldust Jehoova vastu ning hing vimmast prii. Ta lausus: „Isand Jeesus, võta mu vaim vastu.” Miks ta Jeesuse poole pöördus? Ilmselt nägi ta teda ikka veel nägemuses ja tal võisid olla meeles ka tema sõnad „Mina olen ülestõusmine ja elu”. (Joh. 11:25.) Seejärel hüüdis Stefanos palves Jumalale: „Jehoova, ära pane seda pattu neile süüks!” Seda öelnud, suikus ta surmaunne. (Ap. t. 7:59, 60.)

²³ Nõnda sai Stefanosest esimene kristlik märter. (Vaata kasti „ Kust on tulnud sõna „märter”?”.) Paraku ei jäänud ta viimaseks. Läbi ajaloo on Jehoova teenijaid usu pärast vaenatud ja paljud neist on usuliste ja poliitiliste vastaste käe läbi koguni elu kaotanud. See aga ei heiduta meid. Me teame, et Jeesus valitseb taevas kuningana ja et Jumal on andnud talle tohutu suure võimu, sealhulgas väe äratada oma ustavad järelkäijad surnuist üles. (Joh. 5:28, 29.)

24. a) Kuidas oli Saulus seotud Stefanose mõrvaga? b) Milline mõju oli Stefanose surmal?

²⁴ Hukkamist vaatas pealt noor mees nimega Saulus. Ta oli Stefanose tapmise poolt ja valvas tema tapjate riideid. Varsti pärast Stefanose surma hakkas ta Jeesuse järelkäijaid ägedalt taga kiusama. Stefanose eeskuju aga andis kristlastele jõudu jääda Jumalale ustavaks ja see maailm ära võita. Hiljem tundis Saulus (teise nimega Paulus) kibedat kahetsust, et oli olnud kaasosaline Stefanose mõrvas. (Ap. t. 22:20.) Ta tunnistas: „Ma . . . olin teotaja, tagakiusaja ja jultunud mees.” (1. Tim. 1:13.) Paulus ei unustanud Stefanost ega tema võimsat kõnet. Oma sõnavõttudes ja kirjades käsitles ta mitut teemat, mida Stefanoski oli puudutanud. (Ap. t. 7:48; 17:24; Heebr. 9:24.) Aja jooksul sai Paulusest samasugune ususangar, nagu oli olnud Stefanos, mees täis armu ja väge. Andku Stefanose eeskuju meilegi julgust ja tarmu!