Mida ütlevad paljud teadlased? Paljud väljendavad arvamust, et fossiilsed ladestikud toetavad elusorganismide ühtse põlvnemise teooriat. Samuti väidavad nad, et kuna kõik elusorganismid kasutavad ühesugust „arvutikeelt” ehk DNA-d, peab elu olema arenenud ühisest eellasest.

Mida ütleb piibel? Nagu räägib piibli loomislugu, loodi taimed, mere- ja maismaaloomad ning linnud „nende liikide järgi”. (1. Moosese 1:12, 20–25, P 1997.) Nendes salmides on „liik” laiemas tähenduses kui tänapäeva teaduslik termin, kuid siiski on selge, et neid liike lahutavad kindlad barjäärid. Piibli loomisloo põhjal võib eeldada, et fossiilsete ladestike uued elusorganismide vormid ilmuvad äkitselt ja täiesti väljakujunenuna.

Millest räägivad tõendid? Kas tõendid toetavad piiblis kirjeldatut või Darwini teooriat? Millele osutavad viimase 150 aasta leiud?

Viimastel aastatel on teadlased saanud võrrelda kümnete erinevate ainuraksete organismide, samuti taimede ja loomade genoome. Nad oletasid, et need võrdlused kinnitavad Darwini „elupuu” hargnemise paikapidavust. Kuid nii see ei läinud.

Mida on uuringud paljastanud? Aastal 1999 kirjutas bioloog Malcolm Gordon: „Paistab, et elusorganismidel on palju alglätteid. Universaalne elupuu ei tundu olevat kasvanud välja vaid ühestainsast juurest.” Kas on olemas tõendeid, et kõik suuremad elusorganismide harud on seotud üheainsa tüvega, nagu uskus Darwin? Gordon jätkab: „Praeguse arusaama järgi ei paista traditsiooniline ühise eellase teooria versioon looma- ja taimeriigi  kohta kehtivat. Tõenäoliselt ei kehti see päris mitme – võib-olla mitte ühegi – hõimkonna kohta ning võimalik et ka paljude hõimkonnasiseste klasside kohta.”²⁹ a

Viimase aja uuringutest on selgunud uusi vastuolusid Darwini ühise eellase teoorias. Näiteks aastal 2009 tsiteeriti ajakirja New Scientist artiklis evolutsiooniteadlase Eric Bapteste’i sõnu: „Elupuu paikapidavuse kohta pole meil mitte ühtegi tõendit.”³⁰ Samas artiklis tsiteeriti evolutsioonibioloog Michael Rose’i: „Elupuu mudel on viisakalt maha maetud. Me kõik teame seda. Raskem on nõustuda aga sellega, et peame oma arusaama bioloogiast täielikult ümber hindama.”³¹ b

Paljude teadlaste sõnul osutavad fossiilsed ladestikud sellele, et elu on saanud alguse ühisest eellasest. Näiteks väidavad nad, et need ladestikud tõendavad, et kaladest said kahepaiksed ja roomajatest imetajad. Kuid mida kivistised tegelikult näitavad?

Paleontoloog David Raup ütleb: „Andmed, mida geoloogid on alates Darwini ajast kogunud, on lünklikud. Need ei kinnita mitte elu järkjärgulist arengut, vaid seda, et liigid ilmusid ladestikesse väga äkitselt, muutusid oma eksisteerimisperioodil vähe või üldse mitte ning kadusid seejärel ootamatult.”³²

Tegelikult osutab enamik fossiile sellele, et ka väga pikkade ajajärkude jooksul jäid organismide põhivormid muutumatuks. Tõendid ei näita ühe vormi arenemist teiseks. Anatoomilised iseärasused ilmuvad järsku. Uued tunnused ilmuvad järsku. Näiteks pole nahkhiirte puhul, kel on ainulaadne kajalokatsioon, näha mingit selget seost primitiivsema eellasega.

Paistab, et rohkem kui pooled peamistest loomarühmadest ilmusid suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuna ühes fossiilses ladestikus ilmub hulgaliselt uusi ja erisuguseid eluvorme sedavõrd äkki, viitavad paleontoloogid sellele perioodile kui kambriumi plahvatusele. Millal oli kambriumi ajastu?

Oletagem, et teadlaste arvestused on õiged. Sel juhul võiks Maa ajalugu kujutada ajajoonega, mis on jalgpalliväljaku pikkune (1). Meil tuleks läbi kõndida seitse kaheksandikku väljaku pikkusest, enne kui jõuaksime paleontoloogide nimetatud kambriumi ajastusse (2). Väiksel lõigul selles ajastus ilmuvad fossiilsesse ladestusse peamised loomarühmad. Kui äkitselt nad ilmuvad? Kõik need erisugused organismid tekkisid vaid vähem kui sammu pikkusel lõigul.

Nende erinevate eluvormide suhteliselt järsu ilmumise tõttu on mõned evolutsiooniteadlased hakanud Darwini teooria traditsioonilist versiooni küsitavaks pidama. Näiteks rääkis evolutsioonibioloog Stuart Newman aastal 2008 antud intervjuus vajadusest luua uus  evolutsiooniteooria, mis selgitaks uute eluvormide järsku teket. Ta ütles: „Usun, et Darwini evolutsioonimehhanism, mille abil varem kõiki evolutsioonilisi muutusi selgitati, jääb edaspidi vaid üheks paljudest evolutsioonimehhanismidest – ja sugugi mitte kõige olulisemaks, kui asi puudutab makroevolutsiooni ehk eluvormide suuri muutusi hõlmavat evolutsiooni.”³³

Mida aga öelda niisuguste fossiilide kohta, mis väidetavalt osutavad sellele, et kalad muutusid kahepaikseteks ja roomajad imetajateks? Kas need on usaldusväärsed tõendid evolutsiooniprotsessi kohta? Lähemal uurimisel ilmneb hulk probleeme.

Esiteks, elusorganismide suurussuhted roomajast-imetajani-järjestuses on mõnikord õpikutes valesti kujutatud. Sageli kujutatakse neid fossiile ühesuurustena, kuid tegelikult on mõned neist hiigelsuured ja teised tillukesed.

Teine ja palju tõsisem probleem on see, et puuduvad tõendid, et need loomad oleksid kuidagi omavahel suguluses. Jadades toodud organisme lahutavad teadlaste hinnanguil tihtilugu miljonid aastad. Nende ajavahemike kohta ütleb zooloog Henry Gee: „Neid fossiile lahutavad ajalised vahemaad on nii tohutud, et me ei saa öelda midagi kindlat nende võimaliku seose kohta eellaste ja järglastega.”³⁴ c

Kalade ja kahepaiksete fossiilide kohta ütleb bioloog Malcolm Gordon, et leitud fossiilid kujutavad endast vaid väikest, „ilmselt üsna ebatüüpilist valimikku bioloogilisest mitmekesisusest, mis neis rühmades noil aegadel valitses”. Edasi mainib ta: „Pole  mingit moodust teada saada, mil määral, kui üldse, on need konkreetsed organismid seotud hilisemate organismidega või millised sugulussuhted nende vahel võivad olla.”³⁵ d

2004. aastal ajakirjas National Geographic avaldatud artiklis võrreldi fossiilseid ladestikke „filmiga, kus igast tuhandest kaadrist 999 on montaažiruumi põrandal kaotsi läinud”.³⁶ Mõelgem, mida see võrdlus näitab.

Kujutlegem, et leiame 100 000 kaadriga mängufilmist 100 kaadrit. Kuidas saada teada, milline on filmi süžee? Meil võib selle kohta küll mingi ettekujutus olla, aga mis siis, kui meie oletatud süžeed toetab vaid viis kaadrit sajast, kuid ülejäänud 95 kaadrit räägivad hoopis millestki muust? Kas oleks mõistlik arvata, et need viis kaadrit, mille me ise teatud järjestusse seadsime, kinnitavad, et meie ettekujutus filmist on õige? Kas ehk ei järjestanud me neid viit kaadrit nii just seepärast, et see sobis meie teooriaga? Kas poleks mõistlikum võtta arvesse ka ülejäänud 95 kaadrit?

Mis seos on sel näitel sellega, kuidas evolutsiooniteadlased fossiilsetest ladestikest saadavat infot tõlgendavad? Aastaid ei tunnistanud teadlased, et enamik fossiile – filmi 95 kaadrit – osutab sellele, et aja jooksul muutuvad liigid üsna vähe. Miks nii oluline tõendusmaterjal maha vaikiti? Richard Morris kirjutab: „Ilmselt olid paleontoloogid võtnud omaks traditsioonilise seisukoha järkjärgulistest evolutsioonilistest muutustest ega taganenud sellest ka siis, kui leidsid tõendeid vastupidise kohta. Nad püüdsid fossiilset tõendusmaterjali tõlgendada  juba omaks võetud seisukohast lähtudes.”³⁷

Kuidas on lugu nüüdisaja evolutsiooniteadlastega? Kas on võimalik, et nad seavad fossiilid teatud järjestusse seetõttu, et see on kooskõlas praeguste evolutsiooniideedega, aga mitte seetõttu, et sellist järjestust toetab enamik fossiilseid ja geneetilisi tõendeid? e

Mida sina arvad? Milline järeldus sobib tõenditega paremini kokku? Mõtle seni käsitletud faktidele.

• Esimesed eluavaldused Maal polnud sugugi lihtsad.

• Juba ainuüksi raku komponentide juhusliku tekke tõenäosus on kaduvväike.

• DNA, rakku juhtiv „arvutiprogramm” ehk kood, on uskumatult keerukas ja annab tunnistust geniaalsusest, mis ületab kaugelt inimeste loodud programmid ja infotalletussüsteemid.

• Geneetikauuringud osutavad, et elu ei põlvne ühestainsast eellasest. Lisaks näitavad fossiilsed ladestikud, et peamised loomarühmad ilmusid järsku.

Mida oleks siis mõistlik järeldada? Kas ei lähe tõendid kokku sellega, mida ütleb elu tekke kohta piibel? Paljud aga väidavad, et piibli loomislugu on suures osas teadusega vastuolus. Kas see on tõsi? Mida piibel siis ütleb?