1., 2. Mida andis apostel Johannes teada seoses viimase õhtuga, mil apostlid olid koos Jeesusega?

 EAKAS mees kastab sulge tindi sisse, meel mälestustest tulvil. Tema nimi on Johannes ja ta on Jeesus Kristuse apostlitest viimane, kes veel elus on. Nüüd, olles umbes sada aastat vana, läheb Johannes mõtetes tagasi ligi seitse aastakümmet ja meenutab üht väga tähtsat õhtut — viimast õhtut, mil ta oli koos teiste apostlitega Jeesuse seltsis enne tema surma. Jumala püha vaimu juhatusel suudab Johannes toonased sündmused detailideni meelde tuletada ja kirja panna.

² Tol õhtul ütles Jeesus selgelt, et ta hukatakse peagi. Johannes on ainus, kes avaldab põhjuse, miks oli Jeesus valmis sellist piinarikast surma surema: ”Et maailm saaks teada, et ma armastan Isa, teen ma just nii, nagu Isa mind on käskinud. Tõuske, lähme siit ära!” (Johannese 14:31).

3. Kuidas Jeesus näitas, et ta armastab oma Isa?

³ ”Ma armastan Isa.” Mitte miski polnud Jeesusele tähtsam. Muidugi ei tähenda see, et ta oleks ühtelugu neid sõnu korrutanud. Tegelikult on Johannese 14:31 ainus piiblisalm, kus Jeesus väljendab nii otsesõnu oma armastust Isa vastu. Küll aga elas Jeesus nende sõnade kohaselt. Tema armastust Jehoova vastu oli näha iga päev. Jeesus tõendas nii oma julguse, kuulekuse kui ka vastupidavusega, et ta armastab Jumalat. Kogu tema teenistuse ajendiks oli seesama armastus.

4., 5. Missugust armastust Piibel esile tõstab, ja milline on Jeesuse armastus Jehoova vastu?

⁴ Tänapäeval arvavad mõned, et armastus on omane  vaid nõrkadele. Nad võivad mõelda armastusluulele ja -lauludele, võib-olla isegi kergemeelsusele, mida vahel romantilise armastusega seostatakse. Piibel küll räägib romantilisest armastusest, kuid teeb seda väärikamalt kui praegusajal üldiselt kombeks (Õpetussõnad 5:15—21). Ent palju rohkem tähelepanu pühendab Jumala Sõna ühele teist liiki armastusele. Niisugune armastus ei ole mingi kirg või kiiresti mööduv tundeelamus; ka pole tegu mingi kuiva filosoofilise küsimusega. Sellega on seotud nii süda kui ka mõistus. Selline armastus lähtub inimese sisemusest, tugineb üllastele põhimõtetele ja väljendub positiivses tegutsemises. See on kõike muud kui kergemeelne. ”Armastus ei kao kunagi,” ütleb Jumala Sõna (1. Korintlastele 13:8).

⁵ Ükski inimene, kes on kunagi elanud, pole armastanud Jehoovat rohkem kui Jeesus. Mitte keegi pole Jeesusest paremini järginud sõnu, mida ta tsiteeris kui suurimat kõigist Jumala käskudest: ”Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga” (Markuse 12:30). Kuidas Jeesus endas sellist armastust kasvatas? Mis aitas tal maa peal olles armastuse Jumala vastu tugeva hoida? Ja kuidas saame meie teda jäljendada?

6., 7. Millest me võime järeldada, et tekstis Õpetussõnad 8:22—31 on juttu Jumala Pojast, mitte tarkusest üldiselt?

⁶ Kas oled kunagi töötanud koos sõbraga mingi ülesande kallal ja näinud, kuidas teist on saanud selle tulemusena veelgi paremad ja lähedasemad sõbrad? Niisugune meeldiv kogemus võib aidata meil mõista, kuidas kasvas armastus Jehoova ja tema ainusündinud Poja vahel. Oleme juba rohkem kui korra viidanud kirjakohale Õpetussõnad 8:30,  kuid vaadelgem nüüd lähemalt selle salmi kaasteksti. Salmidest 22 kuni 31 leiame inspireeritud kirjelduse isikustatud tarkuse kohta. Millest me võime järeldada, et need sõnad viitavad Jumala Pojale?

⁷ Salmis 22 ütleb tarkus: ”Jehoova lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal!” Siin peab olema mõeldud midagi enamat kui vaid tarkust, sest seda omadust ei ole kunagi ’loodud’. Sellel pole algust, sest Jehoova on alati olemas olnud ja alati tark olnud (Laul 90:2). Jumala Poeg aga oli ”kogu loodu esmasündinu”. Tema loodi, ta oli esimene kõigist Jehoova töödest (Koloslastele 1:15). Nagu näitab Õpetussõnade raamat, oli Poeg olemas juba enne maad ja taevaid. Ja tema kui Sõna ehk Jumala enda Eesträäkija puhul väljendus Jehoova tarkus täiuslikult (Johannese 1:1).

8. Millega Poeg enne inimesena sündimist tegeles, ja millele võiksime loomistööd imetledes mõelda?

⁸ Millega tegeles Poeg kogu selle määratu aja kestel, enne kui ta maa peale tuli? Salm 30 ütleb, et ta oli Jumala kõrval kui ”meistertööline” (UM). Mida see tähendab? Koloslastele 1:16 selgitab: ”Tema kaudu loodi kõik muu taevas ja maa peal ... Kõik muu on loodud tema läbi ja tema jaoks.” Seega tõi Looja Jehoova oma Poja kui Meistertöölise kaudu olemasollu kõik muu: sealhulgas nii taevased vaimolendid kui ka mõõtmatu füüsilise universumi, samuti maa koos selle imepäraselt mitmekesise taimestiku ja loomastikuga ning ka maise loodu tippsaavutuse — inimesed. Nii mõneski mõttes võib sellist koostööd Isa ja Poja vahel võrrelda koostööga arhitekti ja ehitaja vahel, kes kui töövõtja arhitekti leidlikud ideed oskuslikult teoks teeb. Kui mis tahes loomistöö külg tekitab meis aukartust, anname tegelikult au Suurele Arhitektile (Laul 19:2). Kuid samal ajal võiksime meenutada ka Looja ja tema ”meistertöölise” pikaajalist rõõmsat koostööd.

9., 10. a) Mis tugevdas Jehoova ja tema Poja vahelist sidet? b) Mis võib tugevdada sinu sidet taevase Isaga?

 ⁹ Kui kaks ebatäiuslikku inimest töötavad tihedalt koos, on neil mõnikord raske omavahel läbi saada. Ent Jehoova ja tema Poja kohta seda küll öelda ei saa! Poeg töötas Isaga koos tohutult pika aja vältel ja oli ”kogu aeg rõõmus tema ees” (Õpetussõnad 8:30, UM). Jah, ta tundis Isaga koosolemisest rõõmu ning see tunne oli vastastikune. Loomulikult muutus Poeg üha rohkem Isa sarnaseks ja õppis jäljendama Jumala omadusi. Pole siis ime, et Isa ja Poja vahel tekkis sedavõrd tugev side! Võib õigustatult öelda, et neid ühendab universumi kõige kauaaegsem ja tugevam armastusside.

¹⁰ Aga mis tähendus on sel meile? Sulle võib tunduda, et sinu ja Jehoova vahel ei saaks küll kunagi sellist sidet tekkida. Tõsi, kellelgi meist ei ole nii ülevat positsiooni kui Pojal. Ometi on meil kõigil tähelepanuväärne võimalus. Tuleta meelde, et Jeesus sai Isaga lähedasemaks, kui ta temaga koos töötas. Jehoova pakub meile armastavalt võimalust olla tema ”kaastöölised” (1. Korintlastele 3:9). Jeesuse eeskujul teenistuses osaledes peaksime alati meeles pidama, et me oleme Jumala kaastöölised. Niiviisi muutub armastusside meie ja Jehoova vahel järjest tugevamaks. Kas võib olla veel suuremat eesõigust?

11.—13. a) Miks on hea võrrelda armastust millegi elavaga, ja kuidas Jeesus noorena oma armastuse Jehoova vastu tugeva hoidis? b) Kuidas ilmutas Jumala Poeg huvi Jehoova õpetuse vastu nii enne maa peale tulekut kui ka hiljem inimesena?

¹¹ Meie südames olevat armastust võib mitmes mõttes võrrelda millegi elavaga. Just nagu kaunis toataim, vajab ka armastus kasvamiseks ja õitsemiseks toitaineid ja hoolt. Hooletusse jäetuna ja toitmata jääb see nõrgaks ja  sureb. Jeesus ei pidanud armastust Jehoova vastu endastmõistetavaks. Kogu oma maise elu jooksul hoolitses ta selle eest, et see oleks tugev ja õitseks. Vaatame, kuidas ta seda tegi.

¹² Mõtle veel kord juhtumile, mil noor Jeesus jäi Jeruusalemma templisse. Ta ütles oma murelikele vanematele: ”Miks teil oli vaja mind otsida? Kas te ei teadnud, et küllap ma olen oma Isa kojas?” (Luuka 2:49). Poisieas ei mäletanud Jeesus ilmselt midagi oma elust enne inimeseks saamist. Sellegipoolest armastas ta oma Isa Jehoovat väga. Ta teadis, et sellist armastust on loomulik väljendada Jumalat kummardades. Seepärast ei leidunud Jeesuse silmis maa peal meeldivamat paika kui tema Isa puhta kummardamise koda. Ta igatses seal olla ega tahtnud kuidagi sealt lahkuda. Lisaks sellele ei jäänud ta passiivseks kõrvaltvaatajaks. Ta oli innukas Jehoova kohta teadmisi omandama ja oma teadmisi teistega jagama. Muidugi ei tekkinud tal sellised tunded alles 12-aastaselt ega kadunud ka vanemaks saades.

¹³ Enne inimeseks saamist oli Poeg olnud innukas Isalt õppima. Prohvetikuulutusest, mis on kirjas Jesaja 50:4—6, saame teada, et Jehoova andis oma Pojale seoses tema Messia-rolliga erilise väljaõppe. Olgugi et Poeg kuulis selle väljaõppe käigus ka mitmetest raskustest, mis pidid Jehoova Võitut tabama, oli ta siiski innukas õpilane. Kui Jeesus hiljem maa peale tuli ja täiskasvanuks sai, käis ta samasuguse innuga oma Isa kojas ning osales jumalakummardamises ja Jehoova tahte kohases õpetustöös. Piiblis on kirjas, et Jeesus käis ustavalt templis ja sünagoogis (Luuka 4:16; 19:47). Kui tahame, et meie armastus Jehoova vastu oleks elav ja õitseks, peame käima usinalt kristlikel koosolekutel, kus saame kummardada Jehoovat, omandada lisateadmisi ja kasvatada hindamist tema vastu.

14., 15. a) Miks otsis Jeesus üksindust? b) Kuidas näitasid Jeesuse palved, et ta on Isaga lähedane ja peab temast lugu?

 ¹⁴ Jeesusel aitasid hoida tugevat armastust Jehoova vastu ka korrapärased palved. Kuigi ta oli sõbralik ja seltsiv inimene, on huvitav tähele panna, et samas väärtustas ta üksiolemist. Näiteks Luuka 5:16 ütleb: ”Tema läks ja viibis üksinda kõrbes ning palvetas.” Samasugune mõte on kirjas Matteuse 14:23: ”Kui ta oli lõpuks rahvahulgad ära saatnud, läks ta üles mäele omaette palvetama ning jäi sinna üksi hilisõhtuni.” Jeesus ei otsinud neil ja muudel puhkudel üksindust mitte seetõttu, et ta oleks erak olnud või poleks talle meeldinud teistega koos olla, vaid ta tahtis olla Jehoovaga omaette, et vabalt oma Isaga palves rääkida.

¹⁵ Palvetades kasutas Jeesus vahel väljendit ”Abba, Isa” (Markuse 14:36). Jeesuse päevil oli ”abba” sõna, mida kasutati pereringis hellitussõnana isa kohta. Sageli oli see esimesi sõnu, mida laps ütlema õppis. Ent samas oli see lugupidav. Poja selline pöördumisviis osutas seega tema lähedastele suhetele oma armsa Isaga, samuti tema sügavale lugupidamisele Jehoova isaliku autoriteedi vastu. Samasugune lähedus ja lugupidamine iseloomustavad ka teisi Piiblisse üles tähendatud Jeesuse palveid. Näiteks Johannese 17. peatükist leiame apostel Johannese kirja pandud pika ja südamesttuleva palve, mille Jeesus esitas õhtul enne oma surma. Seda palvet on tõesti liigutav uurida ja meil on tähtis seda eeskujuks võtta — muidugi mitte korrates tema sõnu, vaid püüdes rääkida oma taevase Isaga südamest ja nii sageli kui võimalik. Seeläbi hoiame oma armastuse tema vastu elava ja tugeva.

16., 17. a) Kuidas laskis Jeesus oma sõnadest välja paista, et ta armastab Isa? b) Kuidas rääkis Jeesus oma Isa heldekäelisusest?

¹⁶ Nagu varem mainitud, ei korrutanud Jeesus ühtelugu sõnu ”Ma armastan Isa”. Sellegipoolest laskis ta oma  sõnadest sageli välja paista, et ta armastab Isa. Mil moel? Jeesus sõnas: ”Ma kiidan sind avalikult, Isa, taeva ja maa Isand” (Matteuse 11:25). Selle raamatu 2. osa uurides nägime, et Jeesus armastas kiita oma Isa sellega, et aitas inimestel teda tundma õppida. Näiteks võrdles ta Jehoovat isaga, kes soovib nii väga oma isemeelsele pojale andestada, et lausa ootab, millal ometi poeg kahetsedes koju tagasi tuleks, ning nähes teda siis kaugelt tulemas, jookseb talle vastu ja embab teda (Luuka 15:20). Kas võib see lugu, millega Jeesus kujutas Jehoova armastust ja andestust, kedagi ükskõikseks jätta?

¹⁷ Jeesus kiitis sageli oma Isa tema heldekäelisuse eest. Ebatäiuslikke lapsevanemaid näiteks tuues andis ta mõista, kui kindlad me võime olla selles, et meie Isa annab meile püha vaimu nii palju kui vaja (Luuka 11:13). Jeesus kõneles ka lootusest, mida Isa nii heldelt pakub. Igatsusega rääkis ta enda lootusest olla taas taevas oma Isa kõrval (Johannese 14:28; 17:5). Oma järelkäijatele rääkis ta lootusest, mida Jehoova pakub Kristuse ”väiksele karjale” — taevasest elust ja Messias-Kuningaga koos valitsemisest (Luuka 12:32; Johannese 14:2). Ja ta lohutas enda kõrval surevat kurjategijat, rääkides talle lootusest elada paradiisis (Luuka 23:43). Sel kombel Isa suurest heldekäelisusest rääkimine aitas Jeesusel kindlasti armastust Jehoova vastu tugevana hoida. Paljud Kristuse järelkäijad on leidnud, et nende armastust Jehoova vastu ja nende usku ei tugevda miski rohkem kui rääkimine temast ja lootusest, mille ta on andnud neile, kes teda armastavad.

18. Milles on kõige tähtsam Jeesust järgida ja miks?

¹⁸ On palju valdkondi, kus meil on vaja Jeesust järgida, kuid kõige tähtsam on see: me peame armastama Jehoovat  kogu oma südame, hinge, mõistuse ja jõuga (Luuka 10:27). Sellise armastuse mõõduks pole üksnes tugevad tunded, vaid ka reaalsed teod. Jeesus ei rahuldunud pelgalt sellega, et tundis armastust Isa vastu, ka ei öelnud ta üksnes: ”Ma armastan Isa.” Ta ütles: ”Et maailm saaks teada, et ma armastan Isa, teen ma just nii, nagu Isa mind on käskinud” (Johannese 14:31). Saatan oli esitanud süüdistuse, et ükski inimene ei teeni Jehoovat omakasupüüdmatust armastusest (Iiob 2:4, 5). Et anda Saatana õelale laimule parim võimalik vastus, tegutses Jeesus julgelt ja näitas maailmale, kuivõrd sügavalt ta oma Isa armastab. Ta jäi kuulekaks isegi siis, kui pidi andma oma elu. Kas sina järgid Jeesust? Kas sa näitad maailmale, et sa tõesti armastad Jehoova Jumalat?

19., 20. a) Millistel tähtsatel põhjustel me tahame korrapäraselt kristlikel koosolekutel käia? b) Kuidas oleks hea suhtuda iseseisvasse uurimisse, mõtisklemisse ja palvetamisse?

¹⁹ Sügaval sisimas on meil vaimne vajadus ilmutada sellist armastust. Jehoova on seepärast loonud meile niisuguse võimaluse teda kummardada, et meie armastus oma Isa vastu võiks olla toidetud ja kasvada tugevamaks. Kui viibid kristlikel koosolekutel, püüa alati meeles pidada, et oled seal Jumala kummardamise eesmärgil. Niisuguse kummardamise juurde kuuluvad ühised südamesttulevad palved, kiituslaulude laulmine, tähelepanelik kuulamine ja võimaluse korral osalemine. Samuti on sul sellistel koosolekutel võimalik kaaskristlasi julgustada (Heebrealastele 10:24, 25). Korrapärane osavõtt kristlikest koosolekutest, kus kummardatakse Jehoovat, aitab kaasa sellele, et sinu armastus Jehoova vastu saaks veelgi tugevamaks.

²⁰ Sedasama võib öelda iseseisva piibliuurimise, mõtisklemise ja palvetamise kohta. Suhtu neisse tegevustesse kui võimalusse olla Jehoovaga omaette. Kui sa Jumala  kirjalikku Sõna uurid ja selle üle mõtiskled, saad osa Jehoova mõtetest, mida ta tahab sulle öelda. Kui sa palvetad, avad talle oma südame. Pea meeles, et me ei palu Jumalat üksnes selleks, et midagi saada. Palve on ka võimalus tänada Jehoovat saadud õnnistuste eest ja kiita teda tema imeliste tegude eest (Laul 146:1). Lisaks on rõõmus ja entusiastlik osalemine Jehoova avalikus kiitmises parim viis Jehoovat tänada ja näidata, et sa armastad teda.

21. Kui tähtis on armastus Jehoova vastu, ja mida arutatakse edasistes peatükkides?

²¹ Armastus Jumala vastu on võtmetegur, et olla õnnelik igavesti. See oli kõik, mida Aadam ja Eeva vajasid, et neil oleks võinud hästi minna — ja just sellest jäi neil puudu. See on tähtsaim asi, mida sa vajad, et läbida mis tahes usuproov, et lükata kõrvale mis tahes kiusatus, et pidada vastu mis tahes katsumuses. See on see, mida on vaja, et järgida Jeesust. Muidugi on Jumala armastamisega seotud ka armastus kaasinimeste vastu (1. Johannese 4:20). Edasistes peatükkides uurime, kuidas Jeesus inimeste vastu armastust üles näitas. Järgmises peatükis arutame seda, miks oli paljude arvates Jeesusega lihtne suhelda.