1.—3. Mis juhtub, kui vanemad oma lapsi Jeesuse juurde toovad, ja mida räägib see vahejuhtum Jeesusest?

 JEESUS teab, et tema maine elu lõpeb väga varsti. Jäänud on vaid mõned loetud nädalad, ja nii palju on veel teha! Ta on koos oma apostlitega kuulutamas Perea piirkonnas, mis asub Jordani jõest ida pool. Nad liiguvad järjest lõuna poole Jeruusalemma suunas, kus Jeesusel seisab ees viimane paasapüha, mis tipneb dramaatiliste sündmustega.

² Pärast Jeesuse jõulist mõttevahetust mõnede usujuhtidega tekib väike segadus. Inimesed toovad tema juurde oma lapsi. Arvatavasti on need lapsed eri vanuses, sest Markus viitab neile sama sõnaga, mida ta on varem kasutanud 12-aastase lapse kohta, samal ajal kui Luukas kasutab sõna, mida võib tõlkida ”imikud” (Luuka 18:15; Markuse 5:41, 42; 10:13). Muidugi kipuvad lapsed ikka natuke kisa ja kära tegema. Jeesuse jüngrid tõrelevad vanematega, mõeldes ehk, et nende Isand on lastega tegelemiseks liiga hõivatud. Mida Jeesus teeb?

³ Toimuvat nähes on Jeesus nördinud. Kelle pärast? Kas laste või nende vanemate pärast? Ei, hoopis oma jüngrite pärast! Ta ütleb: ”Las väiksed lapsed tulevad minu juurde, ärge püüdke neid peatada, sest nendesugustele kuulub Jumala kuningriik. Ma ütlen teile, ja see on tõsi: kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, ei pääse sinna mingil juhul.” Seejärel ’embab ta lapsi’ ja õnnistab neid (Markuse 10:13—16). Markuse sõnavalik laseb mõista, et Jeesus kallistab lapsi hellalt ja võib-olla isegi kiigutab mõnda imikut ”kätel”, nagu ühes tõlkes öeldakse. On selge, et Jeesus armastab lapsi. Ent see vahejuhtum  näitab tema kohta midagi enamat — temaga on lihtne suhelda.

4., 5. a) Mis kinnitab meile, et Jeesusega oli lihtne suhelda? b) Milliseid küsimusi me selles peatükis arutame?

⁴ Kui Jeesus oleks olnud karm, külm ja uhke, poleks lapsi ilmselt tema poole tõmmanud; ka poleks nende vanemad julgenud sel juhul tema juurde tulla. Püüa seda olukorda ette kujutada. Kas sa näed, kuidas vanemate näod särama löövad, kui see lahke mees nende lapsi õnnistab ja neile kiindumust osutab, näidates sellega, kui kallid on nad Jumala silmis? Kuigi Jeesuse õlul lasus erakordselt suur vastutus, oli inimestel sellegipoolest ääretult lihtne temaga suhelda.

⁵ Kes veel tundsid, et neil on Jeesusega lihtne suhelda? Mis tegi temaga suhtlemise nii lihtsaks? Ja kuidas me võime õppida olema sellised nagu Jeesus? Seda järgnevalt vaatamegi.

6.—8. Kellega Jeesus sageli koos oli, ja kuidas erines tema suhtumine inimestesse usujuhtide omast?

⁶ Evangeeliumijutustusi lugedes võid olla hämmastunud, kuivõrd paljud inimesed ilma vähemagi kõhkluseta Jeesuse juurde tulid. Näiteks räägitakse temaga seoses tihti ”suurtest rahvahulkadest”. ”Talle [järgnesid] suured rahvahulgad Galileast.” ”Suured rahvahulgad kogunesid tema juurde.” ”Tema juurde tulid suured rahvahulgad.” ”Suured rahvahulgad rändasid nüüd koos temaga.” (Matteuse 4:25; 13:2; 15:30; Luuka 14:25.) Jah, Jeesust ümbritses sageli väga palju inimesi.

⁷ Üldjuhul olid nendeks tavalised inimesed, keda usujuhid põlgusega ”maarahvaks” kutsusid. Variserid ja preestrid ütlesid avalikult: ”See rahvahulk, kes ei tunne Seadust,  on neetud” (Johannese 7:49). Hilisemad rabide kirjutised kinnitavad, et nad olid sellise hoiakuga. Paljud usujuhid pidasid tavainimesi põlastusväärseks ning keeldusid nendega koos söömast, neilt midagi ostmast ja nendega läbi käimast. Mõned koguni väitsid, et neil, kes ei tunne suulist seadust, pole ülestõusmislootust! Loomulikult peletasid usujuhid sellise suhtumisega paljud lihtsad inimesed endast eemale ja vaevalt et nende käest mindi abi või nõu otsima. Jeesus aga oli teistsugune.

⁸ Jeesus viibis sageli tavaliste inimeste seltsis. Ta sõi koos nendega, tervendas neid, õpetas neid ja andis neile lootuse. Muidugi oli Jeesus realistlik ja mõistis, et enamik heidab võimaluse Jehoovat teenida kõrvale (Matteuse 7:13, 14). Sellegipoolest suhtus ta igasse üksikisikusse lootusrikkalt ja nägi, et paljud neist suudaksid teha seda, mis on õige. Milliseks kontrastiks oli see küll kõvasüdameliste preestrite ja variseride käitumisele! Üllataval kombel aga tuli Jeesuse juurde ka preestreid ja varisere, kellest nii mitmedki muutsid ennast ja hakkasid teda järgima (Apostlite teod 6:7; 15:5). Samuti tundsid mõned rikkad ja positsioonikad inimesed, et neil on Jeesusega lihtne suhelda (Markuse 10:17, 22).

9. Miks oli naiste arvates Jeesusega lihtne suhelda?

⁹ Naisedki ei kõhelnud Jeesuse juurde tulla. Usujuhtide poolt sai neile tihti osaks ülim põlgus. Rabid vaatasid naiste õpetamisele üldiselt halvakspanuga. Tegelikult ei lubatud naistel kohtuasjades tunnistajaks olla, sest nende ütlusi ei peetud usaldusväärseks. Rabid isegi tänasid palves Jumalat selle eest, et nad naised ei ole! Kuid Jeesuse suhtumises naistesse polnud sellisest põlgusest jälgegi. Tema juurde tulid paljud naised, soovides õpetust saada. Näiteks võime lugeda sellest, kuidas Laatsaruse õde Maarja istub Issanda jalgade juures, kus ta süvenenult Jeesuse sõnu kuulab, samal ajal kui tema õde Marta muudkui askeldab ja muretseb, et  toit valmis saaks. Jeesus kiitis Maarjat, et see õigeid asju tähtsaks pidas (Luuka 10:39—42).

10. Kuidas kohtles Jeesus haigeid võrreldes usujuhtidega?

¹⁰ Jeesuse juurde kogunesid suurte hulkadena ka haiged, keda usujuhid kohtlesid sageli kui heidikuid. Moosese Seaduses oli küll öeldud, et pidalitõbised peavad tervislikel põhjustel karantiinis olema, kuid seal polnud öeldud midagi, mis oleks õigustanud nende halba kohtlemist (3. Moosese 13. peatükk). Hilisemad rabide reeglid väitsid aga, et pidalitõbised on sama eemaletõukavad kui väljaheited. Mõned usujuhid läksid isegi nii kaugele, et loopisid pidalitõbiseid kividega, et nad liiga lähedale ei tuleks! Võib ette kujutada, kui raske oli sellist kohtlemist kogenud inimestel julgust kokku võtta, et millise tahes õpetaja juurde minna; ometi läksid pidalitõbised Jeesuse juurde. Üks neist väljendas oma usku tuntud sõnadega: ”Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha” (Luuka 5:12). Järgmises peatükis arutame Jeesuse vastust. Praegu aga piisab, kui öelda, et see on üks värvikamaid näiteid sellest, et Jeesusega oli tõesti lihtne suhelda.

11. Millisest näitest ilmneb, et süütundest koormatud inimesed võisid vabalt Jeesuse juurde minna, ja miks see on tähtis?

¹¹ Jeesuse juurde tulles tundsid end vabalt needki, keda koormas süütunne. Mõtle näiteks, mis juhtus kord, kui Jeesus oli ühe variseri pool söömas. Üks naine, kelle kohta teati, et ta on patune, tuli sisse, põlvitas Jeesuse jalgade juurde ja nuttis oma süü pärast. Ta pesi oma pisaratega tema jalgu ning kuivatas neid siis oma juustega. Samal ajal kui Jeesuse võõrustaja vastikusest tagasi tõmbus ja sisimas Jeesuse karmilt hukka mõistis, kuna see oli lubanud naisel enda lähedale tulla, kiitis Jeesus naist lahkelt, et ta oli siiralt oma patte kahetsenud, ning kinnitas, et Jehoova on talle andestanud (Luuka 7:36—50). Tänapäeval on vaja süükoorma all  kannatavatel inimestel tunda rohkem kui kunagi varem, et nad võivad vabalt minna ja rääkida nendega, kes saavad aidata neil suhted Jumalaga korda seada. Miks oli Jeesusega nii lihtne suhelda?

12. Miks pole üllatav, et Jeesusega oli lihtne suhelda?

¹² Meenuta, et Jeesus jäljendas täiuslikult oma taevast Isa, keda ta armastas (Johannese 14:9). Piibel tuletab meile meelde, et Jehoova ”ei ole tegelikult kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Jehoova, kes ’kuuleb palvet’, on igal ajal valmis kuulama oma ustavaid teenijaid ja teisi, kes soovivad siiralt teda leida ja teenida (Laul 65:3). Kujutle vaid, universumi kõige vägevam ja tähtsam isik on teinud kõik selleks, et meil oleks temaga lihtne suhelda! Nii nagu Isa, armastab ka Jeesus inimesi. Järgmistes peatükkides arutleme selle üle, kui sügavat armastust Jeesus oma südames tundis. Ent temaga oli lihtne suhelda suuresti seetõttu, et tema armastus inimeste vastu paistis välja. Vaatame nüüd lähemalt, millistes Jeesuse iseloomujoontes selline armastus väljendus.

13. Kuidas saavad lapsevanemad Jeesust jäljendada?

¹³ Inimesed tajusid kohe, et Jeesus tunneb nende vastu isiklikku huvi. Selline isiklik huvi ei kadunud, kui Jeesus oli pingelises olukorras. Nagu me juba nägime tol korral, kui vanemad tema juurde oma lapsi tõid, oli Jeesusega lihtne suhelda ka siis, kui tal oli kiire ja tema õlul lasus suur vastutus. Kui head eeskuju ta küll lapsevanematele andis! Laste kasvatamine on tänapäeva maailmas paras väljakutse. Ometi on lastel väga vaja tunda, et neil on oma vanematega lihtne suhelda. Muidugi teab iga lapsevanem, et tuleb ette olukordi, kus on tõesti nii palju teha, et ei saa oma lapsele vajalikul määral tähelepanu osutada. Kuid kas saaksid oma lapsele kinnitada, et võtad tema jaoks aega niipea  kui võimalik? Kui sa pead oma sõna, õpib laps, et hea on olla kannatlik. Samuti õpib ta seda, et ta võib igal ajal mis tahes mure või probleemiga sinu juurde tulla.

14.—16. a) Milliste asjaolude tõttu tegi Jeesus oma esimese imeteo, ja miks oli see nii imeline? b) Mida Kaana ime Jeesuse kohta näitab, ja mida saavad lapsevanemad sellest õppida?

¹⁴ Jeesus käitus nii, et inimesed said aru, et nende mured on ka tema mured. Mõtle näiteks esimesele imele, mille Jeesus tegi. Ta viibis Galilea linnas Kaanas pulmapeol. Seal tekkis aga piinlik olukord — vein lõppes otsa! Jeesuse ema Maarja rääkis juhtunust oma pojale. Mida Jeesus tegi? Ta laskis teenijatel kuus suurt kivianumat veega täita. Kui seda aga pulmavanemale maitsta viidi, selgus, et tegemist oli hea veiniga! Kas see oli mingi hookuspookus? Ei, vesi oli tõepoolest ”veiniks muudetud”. (Johannese 2:1—11.) Inimesed on kaua unistanud, et nad võiksid üht ainet teiseks muuta. Sajandeid püüdsid alkeemikud pliist kulda teha. See ei õnnestunud neil kunagi — ehkki plii ja kuld on tegelikult väga sarnased elemendid. * Mida öelda vee ja veini kohta? Vesi on lihtne aine, mis koosneb kahest põhielemendist. Vein seevastu sisaldab ligi tuhandet komponenti, millest paljud on väga keeruka koostisega! Miks Jeesus tegi sellise ime, et lahendada niivõrd tühine probleem nagu veini puudus pulmapeol?

¹⁵ Pruudi ja peigmehe seisukohalt polnud see sugugi tühine probleem. Muistses Lähis-Idas peeti kutsutud külaliste lahket võõrustamist äärmiselt tähtsaks. Veini otsalõppemine pulmapeol oleks põhjustanud pruudile ja peigmehele suurt häbi ja piinlikkust ning oleks varjutanud nii nende pulmapäeva kui ka hilisemaid mälestusi sellest päevast.  Nende mure oli ka Jeesuse mure. Ta otsustas midagi ette võtta. Seega on mõistetav, miks inimesed oma muredega Jeesuse juurde tulid.

¹⁶ Taas kord on lapsevanematel siit midagi kasulikku õppida. Mida teha, kui laps tuleb sinu juurde mingi murega, mis teda vaevab? Võib-olla kaldud arvama, et tegu on tühise asjaga, mis ei vääri eriti tähelepanu. Võib-olla tuleb sulle isegi naer peale. Sinu suurte murede kõrval võib lapse probleem tõepoolest tähtsusetu näida. Kuid pea meeles, et lapsele pole tema mure mingi tühiasi! Kui sinule nii kallil väiksel inimesel on mingi mure, kas ei peaks see siis olema ka sinu mure? Kui käitud nii, et laps tunneb, et ta mured lähevad sulle korda, teeb see sinust lapsevanema, kellega lapsel on lihtne suhelda.

17. Millist eeskuju andis Jeesus tasaduse osutamises, ja miks võib öelda, et see omadus näitab tugevust?

¹⁷ Jeesus oli tasane ja alandlik, nagu arutasime 3. peatükis  (Matteuse 11:29). Tasadus on ilus omadus ja jõuline tõend alandlikkusest inimese südames. See on Jumala püha vaimu vilja osa ning omane Jumalalt lähtuvale tarkusele (Galaatlastele 5:22, 23; Jaakobuse 3:13). Jeesus säilitas enesevalitsuse ka siis, kui teda väga otseselt provotseeriti. Tema tasadus ei olnud mingil juhul nõrkus. Üks õpetlane on selle omaduse kohta öelnud: ”Leebuse taga on terase tugevus.” Nõuab tõepoolest tugevust, et talitseda oma meelt ja kohelda teisi tasadusega. Ent Jehoova abiga pingutades suudame Jeesust tasaduse osutamises jäljendada ja nii on teistel meiega lihtsam suhelda.

18. Millisest näitest ilmneb Jeesuse mõistlikkus, ja kuidas lihtsustab see omadus sinu meelest teistega suhtlemist?

¹⁸ Jeesus oli mõistlik. Kui Jeesus oli Tüüroses, tuli tema juurde üks naine, kelle tütart ’vaevasid hirmsasti deemonid’. Kolmel eri viisil näitas Jeesus, et ta pigem ei teeks seda, mida naine soovib. Esiteks vastas ta vaikimisega; teiseks mainis ta põhjust, miks ei peaks ta naise soovi täitma; kolmandaks tõi ta näite, mis asja veelgi selgitas. Ent kas Jeesus paistis olevat külm või järeleandmatu? Kas ta andis naisele mõista, et kuna see julges nii tähtsa mehe sõnadele midagi vastu öelda, läheb tal jalgealune tuliseks? Ei, naine tundis end kindlalt. Ta mitte ainult ei palunud abi, vaid jätkas pealekäimist isegi hoolimata Jeesuse näilisest soovimatusest teda aidata. Jeesus nägi, et naise visa pealekäimise taga on märkimisväärne usk, ning tegi tema tütre terveks (Matteuse 15:22—28). Jeesuse mõistlikkus, soov kuulata ja olla järeleandlik, kus kohane, tõid tema juurde palju inimesi.

19. Kust me teame, kui lihtne on teistel tegelikult meiega suhelda?

¹⁹ Inimestele meeldib pidada end selliseks, kellega on lihtne suhelda. Näiteks mõned positsioonikad inimesed  armastavad öelda, et nad pooldavad lahtiste uste poliitikat ja et nende alluvad võivad alati vabalt nende juurde tulla. Kuid Piibel hoiatab meid: ”Paljud inimesed kuulutavad omaenese headust, aga kes leiaks ühe ustava mehe?” (Õpetussõnad 20:6). Kerge on öelda, et meie juurde võib alati tulla, aga kas me tõesti jäljendame ustavalt Jeesuse armastuse seda tahku? Sellele küsimusele ei saa me vastata enda arvamuse põhjal, vaid peame teadma, millistena teised meid näevad. Paulus ütles: ”Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile inimestele” (Filiplastele 4:5). Teeme hästi, kui küsime endalt: ”Milline ma paistan teiste silmis? Milline maine mul on?”

20. a) Miks on tähtis, et kogudusevanemad oleksid sellised, kelle juurde on lihtne tulla? b) Miks me peaksime olema mõistlikud selles, mida me kogudusevanematelt ootame?

²⁰ Eriti püüavad kristlikud kogudusevanemad olla niisugused, kelle juurde teistel on lihtne tulla. Nad soovivad siiralt vastata kirjeldusele, mille leiame Jesaja 32:1, 2: ”Siis on igaüks neist otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal!” Vanem võib pakkuda sellist kaitset, kosutust ja kergendust ainult siis, kui teistel on lihtne tema juurde tulla. On tõsi, et seda pole alati kerge saavutada, sest vanemate õlul lasub neil rasketel aegadel  suur vastutus. Siiski ei soovi vanemad jätta kunagi sellist muljet, et nad on Jehoova lammaste vajaduste eest hoolitsemiseks liiga hõivatud (1. Peetruse 5:2). Teised koguduseliikmed püüavad olla mõistlikud selles, mida nad nendelt ustavatelt meestelt ootavad, ning näidata üles alandlikku ja koostöövalmis vaimu (Heebrealastele 13:17).

21. Mida võivad vanemad teha, et lastel oleks lihtne nende juurde tulla, ja mida arutatakse järgmises peatükis?

²¹ Lapsevanemad püüavad alati oma laste jaoks aega võtta. Nii palju on ju kaalul! Nad tahavad, et nende lapsed teaksid, et nad võivad alati julgesti kõik isale või emale ära rääkida. Niisiis jälgivad kristlikud vanemad hoolega, et nad oleksid tasased ja mõistlikud ega reageeriks liiga tormiliselt, kui laps tunnistab üles mõne tehtud vea või väljendab mõnda ekslikku mõtet. Kannatlikult oma lapsi õpetades püüavad vanemad ühtlasi olla avatud suhtlejad. Tõepoolest, me kõik soovime olla Jeesuse sarnased inimesed, kelle juurde on lihtne tulla ja kellega on lihtne suhelda. Järgmises peatükis võtame vaatluse alla Jeesuse osavõtlikkuse — ühe tähtsaimatest omadustest, mis tegi temaga suhtlemise lihtsaks.