1., 2. Miks on armastaval isal hea meel näha oma poja kuulekust, ja kuidas peegeldavad tema tunded Jehoova tundeid?

 ISA vaatab aknast välja ja silmitseb oma väikest poega, kes mängib õues sõpradega. Järsku lendab nende pall hoovist tänavale. Poiss vaatab kurvalt sellele järele. Üks tema sõber ütleb talle, et ta jookseks tänavale ja tooks palli ära, kuid poiss raputab pead. ”Ma ei tohi,” sõnab ta. Isa naeratab endamisi.

² Miks on isal nii hea meel? Sest ta on oma pojale õpetanud, et see ei läheks üksi tänavale. Nüüd näeb ta, et poiss on sõnakuulelik — kuigi ta ei tea, et isa teda jälgib. Isa mõistab, et poeg õpib sel viisil kuulekust ja see on talle kaitseks. Poisi isa tunneb sama, mida meie taevane Isa Jehoova. Jumal teab, et kui me tahame jääda ustavaks ja elada nii, et näeksime seda imelist tulevikku, mida ta meile on tõotanud, siis tuleb meil õppida teda usaldama ja talle kuuletuma (Õpetussõnad 3:5, 6). Selleks saatis ta meile parima võimaliku õpetaja.

3., 4. Kuidas Jeesus ’õppis kuulekust’ ja kuidas ta ’tehti täiuslikuks’? Too näide.

³ Piibel ütleb Jeesuse kohta midagi hämmastavat: ”Ehkki ta oli Poeg, õppis ta kuulekust sellest, mida ta kannatas; ja kui ta oli tehtud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes talle kuuletuvad” (Heebrealastele 5:8, 9). See Poeg oli olnud lugematu hulga ajastute jooksul taevas. Ainusündinud Poeg nägi Saatana ja tema mässuliste kaasinglite sõnakuulmatust, kuid ta ei ühinenud nendega kunagi. Inspireeritud prohvetikuulutuse järgi ütles ta: ”Ma ei ole vastu pannud” (Jesaja 50:5). Kuidas aga said sõnad ’ta õppis kuulekust’  käia täiuslikult kuuleka Poja kohta? Kuidas see täiuslik olend ’tehti täiuslikuks’?

⁴ Mõtle ühele näitele. Sõduril on raudmõõk. Ehkki seda pole kunagi lahingus kasutatud, on see täiusliku kujuga ja meisterlikult valmistatud. Ent ta vahetab selle mõõga teise vastu, mis on tehtud tugevamast metallist — karastatud terasest. See uus mõõk on end lahingutes juba tõestanud. Kas pole see mitte tark vahetus? Niisamuti oli ka Jeesuse kuulekus enne maa peale tulekut veatu. Kuid pärast siinviibimist oli tema kuulekus hoopis teise kvaliteediga. Nüüd oli see otsekui karastatud, läbi proovitud sellistes katsumustes, mida Jeesusel poleks kunagi ette tulnud taevas.

5. Miks oli Jeesuse kuulekus nii tähtis, ja mida me selles peatükis arutame?

⁵ Kuulekusel oli tähtis koht missioonis, mida Jeesus maa peale täitma tuli. ”Viimase Aadamana” tuli Jeesus siia, et teha seda, mis meie esiisal ei õnnestunud — jääda kuulekaks Jehoova Jumalale, ja seda isegi katsumustes (1. Korintlastele 15:45). Ent Jeesuse kuulekus polnud mehaaniline. Jeesus kuuletus kogu oma mõistuse, südame ja hingega. Ja ta tegi seda rõõmsal meelel. Isa tahte täitmine oli talle tähtsam kui söömine! (Johannese 4:34.) Mis aitab meil jäljendada Jeesuse kuulekust? Vaadelgem kõigepealt tema motiive. Samasuguste motiivide arendamine aitab meil nii ahvatlustele vastu seista kui ka Jumala tahet täita. Seejärel vaatame, milline tasu meid ootab, kui oleme Kristuse sarnaselt kuulekad.

6., 7. Mis olid Jeesuse kuulekuse mõned motiivid?

⁶ Jeesuse kuulekus lähtus sellest, mis oli tema südames. Nagu nägime 3. peatükist, oli Kristus südamelt alandlik. Ülbe uhkus paneb inimesed kuulekust põlgama, kuid alandlikkus aitab meil Jehoovale heal meelel kuuletuda (2. Moosese 5:1, 2; 1. Peetruse 5:5, 6). Lisaks motiveeris  Jeesust kuuletuma see, mida ta armastas, ja see, mida ta vihkas.

⁷ Eelkõige armastas Jeesus oma taevast Isa Jehoovat. Selle armastuse üle arutletakse pikemalt 13. peatükis. Niisugune armastus ajendas Jeesust arendama jumalakartust. Tema armastus Jehoova vastu oli nii tugev ja austus nii sügav, et ta kartis Isale meelepaha valmistada. Jumalakartus oli üks põhjus, miks Jeesuse palveid kuulda võeti (Heebrealastele 5:7). Jehoova kartus on Jeesuse üks tähelepanuväärne joon ka Messias-Kuningana (Jesaja 11:3).

8., 9. Mida Jeesus õiguse ja kurjuse suhtes tundis, nagu oli ette kuulutatud, ja kuidas ta oma tundeid väljendas?

⁸ Armastus Jehoova vastu tähendab ka seda, et vihatakse kõike, mida vihkab Jehoova. Pane näiteks tähele prohvetikuulutust, mis ütleb Messias-Kuningale: ”Sa armastad  õigust ja vihkad õelust; sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmu õliga enam kui su kaaslasi!” (Laul 45:8). Jeesuse ”kaaslased” olid teised Taaveti soost kuningad. Jeesusel on rohkem kui ühelgi neist põhjust rõõmustada oma võidmise üle. Miks? Tema tasu on palju suurem kui nende oma ja ta saavutab oma kuningaametis palju rohkem. Ta saab tasu, kuna armastus õiguse vastu ja kurja vihkamine ajendasid teda kuuletuma Jumalale kõiges.

⁹ Kuidas Jeesus seda välja näitas, mida ta seoses õiguse ja kurjusega tunneb? Kui näiteks Jeesuse järelkäijad tegid tema juhiste järgi kuulutustööd ja kogesid selle tulemusena õnnistusi, siis kuidas ta reageeris? Ta oli ülirõõmus (Luuka 10:1, 17, 21). Ent mida tundis Jeesus siis, kui Jeruusalemma rahvas ilmutas korduvalt sõnakuulmatuse vaimu ega lasknud Jeesusel end armastavalt aidata? Ta nuttis selle linna mässumeelsuse pärast (Luuka 19:41, 42). Jeesusel olid väga tugevad tunded nii hea kui ka halva käitumise suhtes.

10. Milliseid tundeid tuleb meil arendada õigete ja valede tegude suhtes, ja mis meid seejuures aitab?

¹⁰ Kui mõtiskleme Jeesuse tunnete üle, aitab see meil uurida, mis motiividel meie Jehoovale kuuletume. Me oleme küll ebatäiuslikud, kuid me võime arendada tulist armastust heade tegude vastu ja tugevat vihkamist halva käitumise vastu. Meil tuleb palvetada Jehoova poole ning paluda, et ta aitaks meil arendada samasuguseid tundeid, nagu on temal ja ta Pojal (Laul 51:12). Samal ajal tuleb meil vältida mõjutusi, mis selliseid tundeid nõrgendavad. Tähtis on hoolikalt valida meelelahutust ja kaaslasi (Õpetussõnad 13:20; Filiplastele 4:8). Kui arendame endas selliseid motiive, nagu on Kristusel, pole meie kuulekus vaid formaalsus. Me teeme, mis on õige, sest me armastame nii teha. Me hoidume halbadest tegudest mitte seetõttu, et kardame vahele jääda, vaid seepärast, et vihkame sellist käitumist.

11., 12. a) Mis juhtus Jeesusega tema teenistuse alguses? b) Kuidas Saatan Jeesust kõigepealt ahvatles, ja millist kavalat taktikat ta kasutas?

¹¹ See, kas Jeesus vihkab pattu, prooviti järele juba tema teenistuse alguses. Pärast ristimist oli ta 40 ööd ja päeva kõrbes söömata. Selle perioodi lõpus tuli Saatan teda ahvatlema. Pane tähele, kui kaval ta oli (Matteuse 4:1—11).

¹² Kõigepealt ütles Saatan: ”Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle neile kividele, et need saaksid leibadeks” (Matteuse 4:3). Kuidas Jeesus end pärast pikka paastumist tundis? Piibel ütleb otse, et ’ta tundis nälga’ (Matteuse 4:2). Seega kasutas Saatan ära selle, et Jeesusel oli loomulik soov toidu järele ning kahtlemata ootas ta teadlikult selle ajani, mil Jeesus on füüsiliselt nõrk. Pane ka tähele Saatana pilget: ”Kui sa oled Jumala poeg.” Saatan teadis, et Jeesus on ”kogu loodu esmasündinu” (Koloslastele 1:15). Siiski ei lasknud Jeesus Saatanal end provotseerida sõnakuulmatult käituma. Jeesus teadis, et see pole Jumala tahe, et ta kasutaks oma väge isekatel eesmärkidel. Ta keeldus seda tegemast, näidates, et ta loodab alandlikult Jehoovale ja on kindel tema hoolitsuses ja suunamises (Matteuse 4:4).

13.—15. a) Kuidas Saatan teisel ja kolmandal korral Jeesust ahvatles, ja kuidas Jeesus reageeris? b) Kust me teame, et Jeesus ei tohtinud Saatana suhtes kunagi valvsust kaotada?

¹³ Teise ahvatluse ajal võttis Saatan Jeesuse kaasa kõrgele templimüürile. Osavalt Jumala Sõna väänates ahvatles Saatan Jeesust, et see vaatemänguliselt end sealt kõrgelt alla kukutaks, nii et inglid peaksid tulema teda päästma. Kui rahvahulgad templis sellist imet näeks, siis kas kellelgi tuleks veel pähe kahelda, et Jeesus on tõotatud Messias? Ja kui rahvahulgad võtaksid sellise tõmbenumbri pärast Jeesuse Messiana vastu, siis kas ei hoiaks ta sellega ära palju häda ja raskusi? Võib-olla tõesti. Aga Jeesus teadis, et Jehoova tahe Messia suhtes on see, et ta teeks oma töö ära alandlikult,  mitte mõjutades inimesi temasse uskuma suurejooneliste etenduste abil (Jesaja 42:1, 2). Jällegi keeldus Jeesus olemast Jehoovale sõnakuulmatu. Ta ei ihaldanud kuulsust.

¹⁴ Ent kas teda köitis võim? Kolmandal katsel pakkus Saatan Jeesusele kõiki maailma kuningriike selle eest, kui ta vaid ühe korra Saatanat kummardab. Kas Jeesus üldse kaalus Saatana pakkumist? Tema vastus oli: ”Mine minema, Saatan!” Ja ta lisas: ”Sest on kirjutatud: ”Sa pead kummardama Jehoovat, oma Jumalat, ja osalema üksnes tema pühas teenistuses”” (Matteuse 4:10). Mitte miski ei ajendaks Jeesust mõnda teist jumalat kummardama. Mitte mingi võimu või mõjujõu pakkumine selles maailmas ei paneks teda tegema mitte ühtegi sõnakuulmatut tegu.

¹⁵ Kas Saatan andis alla? Jeesuse käsu peale ta läks küll minema. Ent Luuka evangeelium ütleb, et Kurat ’tõmbus temast eemale kuni järgmise sobiva hetkeni’ (Luuka 4:13). Tõepoolest, Saatan leidis Jeesuse proovilepanemiseks ja ahvatlemiseks teisigi võimalusi, ja seda kuni lõpuni välja. Piibel ütleb, et Jeesus ”on kõigiti proovile pandud” (Heebrealastele 4:15). Seega ei tohtinud Jeesus kunagi valvsust kaotada, ja seda ei tohi ka meie.

16. Kuidas Saatan tänapäeval Jumala teenijaid ahvatleb, ja kuidas me saame tema püüetele vastu seista?

¹⁶ Saatan ahvatleb Jumala teenijaid kuni tänase päevani. Kahjuks teevad meie puudused meist talle tihti kerge saagi. Saatan kasutab kavalalt ära meie kalduvust olla isekad, uhked ja võimuahned. Materialismipüünise abil võib Saatan kasutada ära kõiki neid nõrkusi ühekorraga! On tähtis, et me aeg-ajalt peatuksime ja ennast ausalt uuriksime. Hea oleks mõtiskleda sõnade üle, mis on kirjas 1. Johannese 2:15—17. Seda tehes võiksime endalt küsida, kas selle maailma lihalikud himud, igatsus materiaalse vara järele ja soov teistele muljet avaldada on mingil määral kahandanud meie armastust taevase Isa vastu. Meil on vaja meeles pidada, et see  maailm on kadumas, nagu on kadumas ka selle valitseja Saatan. Seiskem vastu tema kavalatele püüetele meelitada meid pattu tegema! Innustagu meid meie Isanda eeskuju, sest tema ”ei teinud pattu” (1. Peetruse 2:22).

17. Mida Jeesus oma Isale kuuletudes tundis, ent milline vastuväide võidakse esitada?

¹⁷ Sõnakuulelikkus hõlmab midagi palju rohkemat kui vaid patust hoidumist. Kristus täitis innukalt igat oma Isa käsku. Ta ütles: ”Ma teen alati seda, mis talle meeldib” (Johannese 8:29). Selline kuulekus tõi Jeesusele suurt rõõmu. Muidugi võib mõni vastu väita, et Jeesusel oli palju lihtsam kuuletuda. Nad võivad arvata, et tal tuli alluda vaid Jehoovale, kes on täiuslik, samas kui meil tuleb tihtipeale alluda ebatäiuslikele inimestele, kel on oma positsiooni tõttu meie üle autoriteeti. Fakt on aga see, et Jeesus siiski kuuletus ebatäiuslikele inimestele, kellel oli oma positsiooni tõttu autoriteeti.

18. Millist eeskuju andis Jeesus noorena sõnakuulelikkuses?

¹⁸ Kui Jeesus kasvas, tuli tal alluda oma ebatäiuslike inimvanemate, Joosepi ja Maarja autoriteedile. Ilmselt nägi ta paremini kui enamik teisi lapsi, et tema vanemad teevad vigu. Kas ta mässas ja astus üle piiridest, mille Jumal on perekonnas lapsele seadnud, ning kas ta hakkas vanematele seletama, kuidas pere eest tuleks hoolitseda? Pane tähele, mida Luuka 2:51 ütleb 12-aastase Jeesuse kohta: ”[Ta] allus neile edaspidigi.” Sellise kuulekusega andis ta suurepärast eeskuju kristlikele noortele, kes püüavad oma vanemate sõna kuulata ja neile kohast lugupidamist osutada (Efeslastele 6:1, 2).

19., 20. a) Milliseid ainulaadseid raskusi kohtas Jeesus seoses ebatäiuslikele inimestele allumisega? b) Miks peaksid tõelised kristlased tänapäeval kuuletuma neile, kes on koguduses eestvedajad?

¹⁹ Mis puutub ebatäiuslikele inimestele kuuletumisse, siis Jeesusel tuli ette nii raskeid olukordi, milliseid tõelised  kristlased tänapäeval kunagi ei kohta. Mõtle, kui erakordsel ajal ta elas. Juutide religioosne süsteem koos Jeruusalemma templi ja preesterkonnaga oli olnud pikka aega Jehoova poolt heaks kiidetud, ent see pidi kõrvale heidetama ja asendatama kristliku kogudusega (Matteuse 23:33—38). Jeesuse ajal õpetasid paljud usujuhid valesid, mis pärinesid Kreeka filosoofiast. Templis lokkas selline pahelisus, et Jeesus nimetas seda ”röövlikoopaks” (Markuse 11:17). Kas Jeesus hoidis sellest templist ja sünagoogidest eemale? Ei! Jehoova kasutas ikka veel neid korraldusi. Kuni sinnamaani, mil Jumal sekkus ja muudatuse tegi, käis Jeesus kuulekalt templis pühi pidamas ja oli kohal sünagoogis (Luuka 4:16; Johannese 5:1).

²⁰ Kui Jeesus oli kuulekas sellistes tingimustes, siis kui palju enam peaksid tõelised kristlased olema kuulekad tänapäeval! Pealegi on praegune aeg hoopis teistsugune — käes on ammu ette kuulutatud puhta kummardamise taastamise aeg. Jumal kinnitab meile, et ta ei luba oma taastatud rahvast Saatanal kunagi laostada (Jesaja 2:1, 2; 54:17). Muidugi puutume ka kristlikus koguduses kokku patustamise ja ebatäiusega. Ent kas me peaksime kasutama teiste  puudusi ettekäändena, et Jehoovale mitte kuuletuda, jättes näiteks minemata kristlikele koosolekutele või muutudes kogudusevanemate suhtes kriitiliseks? Mitte kunagi! Me hoopis toetame siiralt neid, kes on määratud koguduses eestvedajateks. Me käime kuulekalt kristlikel koosolekutel ja kokkutulekutel ning rakendame ellu Pühakirjal põhinevaid nõuandeid, mis meile seal antakse (Heebrealastele 10:24, 25; 13:17).

21. Kuidas Jeesus reageeris, kui inimesed avaldasid talle survet Jumalale mitte kuuletuda, ja millist eeskuju ta meile andis?

²¹ Jeesus ei lubanud kellelgi, ka mitte heatahtlikel sõpradel takistada end Jehoovale kuuletumast. Näiteks püüdis apostel Peetrus oma Isandat veenda, et sel pole vaja kannatada ega surra. Jeesus lükkas kindlameelselt tagasi Peetruse heade kavatsustega antud, kuid väära nõuande, et Jeesus säästaks ennast (Matteuse 16:21—23). Tänapäeval püüavad heatahtlikud sugulased tihtipeale veenda Jeesuse järelkäijaid Jumala seadustele ja põhimõtetele mitte kuuletuma. Meil on samasugune seisukoht, nagu oli Jeesuse järelkäijatel esimesel sajandil: ”Me peame kuuletuma pigem Jumalale kui valitsejale, mitte inimestele” (Apostlite teod 5:29).

22. Millisele küsimusele andis Jeesus vastuse ja kuidas?

²² Kui Jeesus seisis surmaga silmitsi, pandi tema kuulekus äärmuslikul viisil proovile. Sel süngel päeval ”õppis ta kuulekust” kõige täielikumas mõttes. Ta tegi Isa, mitte enda tahtmist mööda (Luuka 22:42). Seejuures jäi ta täiuslikult laitmatuks (1. Timoteosele 3:16). Ta andis vastuse küsimusele, mis oli kaua aega olnud lahtine: kas täiuslik inimene saab Jehoovale kuulekaks jääda isegi katsumustes? Aadamal see ei õnnestunud, niisamuti Eeval. Siis tuli Jeesus, kelle elu ja surmaga sai see täiesti selgeks. Kõigist Jehoova loodutest suurim andis parima võimaliku vastuse. Ta kuuletus isegi siis, kui see läks talle väga kalliks maksma.

23.—25. a) Kuidas on kuulekus seotud laitmatusega? Too näide. b) Mida käsitletakse järgmises peatükis?

 ²³ Laitmatust ehk südamest tulevat andumust Jehoovale väljendatakse kuulekusega. Kuna Jeesus oli kuulekas, jäi ta laitmatuks ja tõi kasu kogu inimkonnale (Roomlastele 5:19). Jehoova andis Jeesusele rikkaliku tasu. Kui meie kuuletume oma Isandale Kristusele, annab Jehoova meilegi tasu. Kuulekus Kristusele toob ”igavese pääste”! (Heebrealastele 5:9.)

²⁴ Pealegi on laitmatus juba iseenesest tasu. Õpetussõnad 10:9 ütleb: ”Kes elab laitmatult, elab julgesti.” Kui võrrelda laitmatust suure majaga, mis on tehtud ilusatest tellistest, siis iga kuulekas tegu on otsekui üks telliskivi. Üksainus kivi võib paista küll tähtsusetu, kuid terviku seisukohalt on sel omal kohal kindlasti väärtus. Ja kui neid on müüris rohkesti, on tulemuseks midagi palju väärtuslikumat. Kui kuulekad teod kokku panna ja neid üksteisele järjest lisada, siis päev-päevalt ja aasta-aastalt me ehitame oma kaunist laitmatuse hoonet.

²⁵ Pidev kuulekuse teel käimine toob meile meelde ühe teise omaduse — vastupidavuse. Jeesuse eeskuju seda aspekti käsitleme järgmises peatükis.