1.—3. Milline on olukord, kui Jeesus peab 31. aasta kevadel mäejutluse, ja miks on tema kuulajad hämmastunud?

 ON KEVAD aastal 31 m.a.j. Jeesus Kristus on Kapernauma lähistel — see on tegevusest kihav linn Galilea mere looderannikul. Jeesus on kogu öö ühel lähedalasuval mäel üksinduses palvetanud. Hommiku saabudes kutsub ta oma jüngrid ja valib nende hulgast 12 meest, kelle ta nimetab apostliteks. Vahepeal on Jeesuse juurde tulnud rohkesti inimesi — mõned neist päris kaugelt — ja nad kogunevad mäe peal ühte tasasesse paika. Nad on innukad kuulama, mida tal on öelda, ja nad tahavad oma haigustest terveks saada. Neil ei tule Jeesuses pettuda (Luuka 6:12—19).

² Jeesus läheb rahva sekka ja teeb kõik haiged terveks. Kui ükski neist ei tunne enam vaeva, mida põhjustasid tõsised haigused, istub ta lõpuks maha ja hakkab õpetama. * Sõnad, mis ta sel kevadpäeval räägib, üllatavad tema kuulajaid. Tegelikult pole nad kunagi kuulnud kedagi õpetamas nii, nagu tema seda teeb. Ta ei tsiteeri suulisi pärimusi ega tuntud juudi rabisid, et oma õpetustele kaalu anda. Ta toob hoopis korduvalt esile mõtteid inspireeritud heebrea pühakirjast. Tema sõnum on otsekohene, ta räägib lihtsalt ja tema sõnade mõte on selge. Kui ta lõpetab, on rahvahulgad hämmastunud. Ja seda  õigustatult. Nad ju kuulsid äsja kõnelemas kõige targemat meest, kes kunagi on elanud! (Matteuse 7:28, 29.)

³ See kõne, samuti paljud muud Jeesuse ütlused ja teod on kirja pandud Jumala Sõnasse. Meil oleks hea süveneda sellesse, mida on öeldud inspireeritud ülestähenduses Jeesuse kohta, sest temas on ”kõik tarkuse ... aarded” (Koloslastele 2:3). Kust ta sai sellise tarkuse — oskuse teadmisi ja arusaamist praktilisel viisil kasutada? Kuidas ta ilmutas tarkust, ja kuidas saame meie tema eeskuju järgida?

4. Millise küsimuse tõstatasid Jeesuse kuulajad Naatsaretis ja miks?

⁴ Ühel kuulutustööretkel läks Jeesus Naatsareti linna, kus ta oli üles kasvanud, ja hakkas sealses sünagoogis õpetama. Paljud tema kuulajad olid hämmingus ja imestasid: ”Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse?” Nad tundsid tema vanemaid ja õdesid-vendi ning teadsid, et ta on pärit lihtsast perekonnast (Matteuse 13:54—56; Markuse 6:1—3). Kahtlemata teadsid nad sedagi, et see kõneosav puusepp pole käinud mõnes kuulsas rabide koolis (Johannese 7:15). Seega näis nende küsimus loogiline.

5. Mida ütles Jeesus selle kohta, kust tema tarkus on pärit?

⁵ Jeesuse tarkus ei lähtunud pelgalt tema täiuslikust mõistusest. Kui Jeesus hiljem templis avalikult õpetas, tegi ta teatavaks, et tema tarkus on pärit palju ülevamast allikast. ”See, mida ma õpetan, pole minu oma,” ütles ta, ”vaid kuulub sellele, kes on mu saatnud” (Johannese 7:16). Tõepoolest, Jeesuse tarkuse tegelik allikas oli Isa, kes Poja saatis (Johannese 12:49). Ent kuidas sai Jeesus Jehoovalt tarkust?

6., 7. Millistel viisidel sai Jeesus oma Isalt tarkust?

⁶ Jeesuse südant ja mõistust mõjutas Jehoova püha vaim. Jesaja ennustas Jeesuse kui tõotatud Messia kohta: ”Tema  peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim!” (Jesaja 11:2). Võttes arvesse seda, et Jeesuse peal oli Jehoova vaim ning see juhtis tema mõtteid ja tegevust, siis kas on midagi imestada, et tema sõnades ja tegudes peegeldus ülim tarkus?

⁷ Jeesus sai oma Isalt tarkust veel ühel märkimisväärsel viisil. Nagu nägime 2. peatükist, oli Jeesusel võimalik enne inimeseks saamist loendamatute ajastute jooksul endasse Isa mõtteid ammutada. Me ei suuda isegi ette kujutada, kui sügava tarkuse Poeg Isa kõrval omandas, töötades Jumala ”meistertöölisena” (UM) ja luues koos temaga kõik muu, nii elava kui ka elutu. On täiesti põhjendatud, et Poega on enne inimeseks saamist kirjeldatud kui isikustatud tarkust (Õpetussõnad 8:22—31; Koloslastele 1:15, 16). Kogu oma teenistuse jooksul sai Jeesus kasutada seda tarkust, mille ta oli omandanud Isa kõrval taevas (Johannese 8:26, 28, 38). * Seepärast ei üllata meid Jeesuse laialdased teadmised ja sügav arusaamine, mis peegeldusid tema sõnades, ega hea otsustusvõime, mis väljendus igas tema teos.

8. Kuidas võime meie kui Jeesuse järelkäijad saada tarkust?

⁸ Jeesuse järelkäijatena tuleb meilgi pidada Jehoovat tarkuse allikaks (Õpetussõnad 2:6). Muidugi ei anna Jehoova meile mingit üleloomulikku tarkust. Aga ta vastab meie tungivatele palvetele, kui palume vajalikku tarkust, et eluraskustega edukalt toime tulla (Jaakobuse 1:5). Et seda tarkust saada, tuleb meil omalt poolt kõvasti pingutada. Meil on vaja seda otsida ”nagu peidetud varandust” (Õpetussõnad 2:1—6). Jah, meil on vaja edaspidigi süüvida Jumala Sõnasse, kus ilmneb tema tarkus, ja seada oma  elu kooskõlla sellega, mida me sealt õpime. Jehoova Poja eeskuju on meile tarkuse omandamisel eriti suureks abiks. Uurigem mõnda valdkonda, milles Jeesus tarkust ilmutas, ja õppigem, kuidas teda jäljendada.

9. Miks olid Jeesuse õpetused nii targad?

⁹ Jeesuse juurde voolas suurel hulgal inimesi, et vaid kuulda teda rääkimas (Markuse 6:31—34; Luuka 5:1—3). Ja pole ka ime, sest kui Jeesus oma suu avas, tulid kuuldavale erakordselt targad sõnad! Tema õpetustes peegeldusid sügavad teadmised Jumala Sõna kohta ja võrreldamatu oskus jõuda probleemide juurteni. Tema õpetused köidavad inimesi kõikjal maailmas ja need kehtivad igal ajal. Vaadelgem mõningaid näiteid tarkadest sõnadest, mida rääkis Jeesus — ennustatud ”Imeline Nõuandja” (Jesaja 9:5).

10. Milliseid positiivseid omadusi innustab Jeesus meid arendama ja miks?

¹⁰ Peatüki alguses mainitud mäejutlus on pikim Jeesuse õpetuste kogu, mida ei katkesta jutustaja või kellegi teise ütlused. Selles kõnes ei anna Jeesus meile lihtsalt nõu, kuidas õigesti rääkida ja käituda, vaid tema nõuanded lähevad palju sügavamale. Kuna Jeesus on täiesti  teadlik sellest, et mõtted ja tunded viivad sõnade ja tegudeni, innustab ta meid arendama endas positiivseid mõistuse ja südame omadusi, et meid iseloomustaks tasane meel, nälg õiguse järele, valmidus halastada, rahumeelsus ja armastus teiste vastu (Matteuse 5:5—9, 43—48). Kui kasvatame oma südames selliseid omadusi, on tulemuseks ülesehitav kõne ja käitumine, mis meeldib Jehoovale ja edendab häid suhteid kaasinimestega (Matteuse 5:16).

11. Kuidas jõuab Jeesus asja juurteni, kui ta annab nõu seoses patuse käitumisega?

¹¹ Kui Jeesus annab nõu seoses patuse käitumisega, jõuab ta asja juurteni. Ta mitte lihtsalt ei käsi meil hoiduda vägivaldsetest tegudest, vaid hoiatab, et me ei laseks oma südames hõõguda vihal (Matteuse 5:21, 22; 1. Johannese 3:15). Ta mitte ainult ei keela abielurikkumist, vaid hoiatab kire eest, mis algab südamest ja viib truudusemurdmiseni. Ta manitseb meid, et me ei lubaks oma silmadel midagi kohatult ihaldada ega laseks himul kasvada (Matteuse 5:27—30). Jeesus osutab põhjustele, mitte ainult sümptomitele. Ta pöörab tähelepanu hoiakutele ja soovidele, millest sünnivad patused teod (Laul 7:15).

12. Kuidas Jeesuse järelkäijad tema nõuannetesse suhtuvad ja miks?

¹² Milline tarkus on küll Jeesuse sõnades! Pole midagi imestada, et ’rahvahulgad olid tema õpetusviisist hämmastunud’ (Matteuse 7:28). Tema järelkäijatena peame tema tarku nõuandeid oma elujuhisteks. Me püüame arendada positiivseid omadusi, mida ta soovitas — kaasa arvatud halastust, rahumeelsust ja armastust —, teades, et sellest algab Jumalale meelepärane käitumine. Me pingutame, et juurida oma südamest välja negatiivsed tunded ja soovid, mille eest ta hoiatas — näiteks kibe viha ja ebamoraalsed ihad —, teades, et see aitab meil hoiduda patustest tegudest (Jaakobuse 1:14, 15).

13., 14. Mis näitab, et Jeesus kasutas head otsustusvõimet oma eluteed valides?

¹³ Jeesuse tarkus ei väljendunud mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kogu tema eluviisis — tema otsustes, tema suhtumises iseendasse ja teiste kohtlemises — oli näha tarkust selle paljudes ilusates tahkudes. Vaadelgem mõningaid näiteid, millest ilmneb, et Jeesust juhtis ”praktiline tarkus ja mõtlemisvõime” (Õpetussõnad 3:21, UM).

¹⁴ Tarkuse juurde kuulub hea otsustusvõime. Jeesus kasutas head otsustusvõimet oma eluteed valides. Kas suudad kujutleda, millist elu ta oleks võinud elada — millise maja ehitada, missuguse äri rajada, kuivõrd kuulsaks saada selles maailmas? Jeesus teadis, et sellistele püüdlustele pühendatud elu on ”tühi töö ja vaimu närimine” (Koguja 4:4; 5:10). Selline eluviis on rumalus, tarkuse vastand. Jeesus otsustas hoida oma elu lihtsana. Ta polnud huvitatud rahategemisest või materiaalse vara kokku ajamisest (Matteuse 8:20). Kooskõlas oma õpetusega hoidis ta silme ees vaid üht eesmärki — Jumala tahte täitmist (Matteuse 6:22). Jeesus pühendas targalt oma aega ja energiat kuningriigi huvidele, mis on palju tähtsamad ja tasutoovamad kui materiaalsed asjad (Matteuse 6:19—21). Nii jättis ta eeskuju, mis on väärt jäljendamist.

15. Kuidas võivad Jeesuse järelkäijad näidata, et nad hoiavad oma elu lihtsa, ja miks on selline eluviis tark?

¹⁵ Jeesuse järelkäijad näevad ka tänapäeval, kui tark on hoida oma elu lihtne. Seepärast hoiduvad nad end koormamast ebavajalike võlgadega ning ilmalike eesmärkidega, mis neelavad liiga palju tähelepanu ja energiat (1. Timoteosele 6:9, 10). Paljud on astunud samme selleks, et lihtsustada oma elustiili ja pühendada rohkem aega kristlikule teenistusele, võib-olla isegi teenida täisajaliste kuningriigi kuulutajatena. Pole targemat viisi oma elu  kasutamiseks, sest kui hoida kuningriigi huve õigel kohal, on tulemuseks suurim õnn ja rahulolu (Matteuse 6:33).

16., 17. a) Kuidas Jeesus näitas, et ta on tagasihoidlik ja realistlik selles suhtes, mida ta endalt ootab? b) Kuidas võime meie näidata, et oleme tagasihoidlikud ja realistlikud selles suhtes, mida me endalt ootame?

¹⁶ Piibel seostab tarkuse tagasihoidlikkusega, mis muu hulgas tähendab teadlikkust oma piiridest (Õpetussõnad 11:2, UM). Jeesus oli tagasihoidlik ja realistlik selles suhtes, mida ta endalt ootas. Ta teadis, et mitte igaüks, kes tema sõnumit kuuleb, ei võta seda vastu (Matteuse 10:32—39). Samuti mõistis ta, et suudab isiklikult jõuda vaid piiratud hulga inimesteni. Seepärast usaldas ta inimeste jüngriteks tegemise töö targalt oma järelkäijate hoolde (Matteuse 28:18—20). Ta tunnistas tagasihoidlikult, et nemad hakkavad tegema ”veel suuremaid tegusid” kui tema, sest nad pidid jõudma rohkemate inimesteni suuremal maa-alal ja pikema aja jooksul (Johannese 14:12). Samuti tunnistas Jeesus, et ka tema ise vajab abi. Ta võttis vastu abi inglitelt, kes tema eest kõrbes hoolitsesid, ja inglilt, kes tuli Ketsemani aeda teda kinnitama. Oma kõige raskemal hetkel Jumala Poeg lausa hüüdis abi. (Matteuse 4:11; Luuka 22:43; Heebrealastele 5:7.)

¹⁷ Meiegi peaksime olema tagasihoidlikud ja realistlikud selles suhtes, mida me endalt ootame. Muidugi me tahame teha kogu hingest tööd ja pingutada kõigest jõust, et kuulutada ja inimesi jüngriteks teha (Luuka 13:24; Koloslastele 3:23). Samal ajal tuleb meil meeles pidada, et Jehoova ei võrdle meid kellegi teisega ning seda ei peaks ka me ise tegema (Galaatlastele 6:4). Praktiline tarkus aitab meil seada realistlikke eesmärke, mis vastavad meie võimetele ja oludele. Lisaks juhib tarkus vastutaval positsioonil olevaid vendi tunnistama, et neilgi on  omad piirid ja et nad vajavad aeg-ajalt abi ja toetust. Tagasihoidlikkus võimaldab neil abi tänulikult vastu võtta ning tunnustada, et Jehoova võib kasutada nende tugevdamiseks mõnda usukaaslast (Koloslastele 4:11).

18., 19. a) Mis näitab, et Jeesus oli oma jüngritega tegeledes mõistlik ja positiivne? b) Miks meil on põhjust olla üksteisega suheldes positiivsed ja mõistlikud, ja kuidas me saame seda teha?

¹⁸ ”Ülalt lähtuv tarkus on ... mõistlik,” ütleb Jaakobuse 3:17. Jeesus oli oma jüngritega tegeledes mõistlik ja positiivne. Ta oli vägagi teadlik nende vigadest, ent siiski otsis ta neis head (Johannese 1:47). Ta teadis, et tema arreteerimise ööl jätavad nad ta maha, kuid ta ei kahelnud nende lojaalsuses (Matteuse 26:31—35; Luuka 22:28—30). Peetrus eitas kolm korda, et ta üldse tunneb Jeesust. Ometi palus Jeesus Peetruse eest ja väljendas usku tema ustavusse (Luuka 22:31—34). Oma maise elu viimasel õhtul Isa poole palvetades ei keskendunud Jeesus oma jüngrite vigadele. Ta rääkis hoopis positiivselt sellest, mida nad olid sinnamaani teinud, öeldes: ”Nad on järginud sinu sõna” (Johannese 17:6). Hoolimata nende puudustest, jättis ta nende hoolde kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töö (Matteuse 28:19, 20). Usaldus ja usk, mida ta nende suhtes väljendas, kahtlemata kinnitas neid ja aitas teha tööd, mis ta neile ülesandeks oli teinud.

¹⁹ Jeesuse järelkäijatel on põhjust jäljendada tema eeskuju selles valdkonnas. Kui juba täiuslik Jumala Poeg oli oma ebatäiuslike jüngritega tegeledes kannatlik, siis kui palju enam peaksime olema üksteisega suheldes mõistlikud meie, patused inimesed! (Filiplastele 4:5.) Selle asemel et keskenduda oma kaaskummardajate puudustele, tasuks meil otsida neis head. Tark on meeles pidada, et Jehoova on neid tõmmanud (Johannese 6:44). Seega pidi ta nägema neis kindlasti midagi head, ja seda peaksime  nägema ka meie. Positiivne hoiak aitab meil mitte lihtsalt teiste ”vigadest mööda vaadata”, vaid otsida selliseid asju, mille eest neid kiita (Õpetussõnad 19:11, ”New English Bible”). Kui väljendame usaldust kristlike vendade ja õdede vastu, aitame neil Jehoova teenistuses oma parima teha ja sellest teenistusest rõõmu tunda (1. Tessalooniklastele 5:11).

20. Mida me peaksime peale hakkama tarkuse aardekambriga, mis leidub evangeeliumites, ja miks?

²⁰ Jeesuse elu ja teenistust kirjeldavad evangeeliumid on tõesti tarkuse aardekamber! Mida me peaksime selle hindamatu kingitusega peale hakkama? Mäejutluse lõpuosas innustas Jeesus oma kuulajaskonda mitte lihtsalt kuulama tema tarku sõnu, vaid ka tegutsema, neid õpetusi ellu rakendama (Matteuse 7:24—27). Kui vormime oma mõtteid, motiive ja tegusid, nii et need oleksid kooskõlas Jeesuse tarkade sõnade ja tegudega, aitab see meil elada parimat võimalikku elu praegu ja püsida igavesse ellu viival teel (Matteuse 7:13, 14). Kindlasti pole paremat ega targemat valikut, mis me saaks teha!