Jeesus annab oma apostlitele selged juhendid, kuidas teha kuulutustööd, ning saadab nad kahekaupa välja. Peale selle hoiatab ta neid vastupanijate eest: „Ma saadan teid kui lambaid huntide sekka. ... Olge inimeste suhtes valvsad, sest nad annavad teid kohtute kätte ja piitsutavad teid sünagoogides. Teid viiakse minu pärast maavalitsejate ja kuningate ette.” (Matteuse 10:16–18.)

Jeesuse järelkäijad võivad küll sattuda ränga tagakiusamise alla, kuid ta kinnitab neile: „Kui teid nende kätte antakse, ärge olge mures, kuidas või mida rääkida, kuna teile antakse sel tunnil see, mida öelda, sest te ei räägi üksi, vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.” Ta jätkab: „Vend annab surma venna, isa oma lapse, lapsed tõusevad vanemate vastu ning lasevad nad surmata. Kõik vihkavad teid minu nime pärast, aga kes lõpuni vastu peab, see päästetakse.” (Matteuse 10:19–22.)

Kuna kuulutustöö tegemine on ülioluline, õpetab Jeesus oma järelkäijaid olema arukad, et nende tööle takistusi ei seataks. Ta lausub: „Kui nad kiusavad teid taga ühes linnas, põgenege teise, sest ma kinnitan teile, et te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimesepoeg tuleb.” (Matteuse 10:23.)

Need juhendid, hoiatused ja julgustussõnad on Jeesuse 12 apostlile väga vajalikud. Kuid muidugi on need mõeldud ka kõigile neile, kes pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist kuulutustöös kaasa löövad. Seda on näha sellest, kui ta ütleb, et jüngreid vihkavad tema nime pärast kõik inimesed, mitte ainult need, kellele apostlid kuulutavad. Pealegi pole kuskil kirjas, et apostleid oleks selle lühikese aja jooksul, kui nad Galileas kuulutasid, viidud maavalitsejate ja kuningate ette või et pereliikmed oleksid lasknud neid surmata.

Järelikult peab Jeesus silmas tulevikku, kui ta neid asju apostlitele räägib. Mõtle ta sõnadele, et tema jüngrid ei jõua kõiki paiku läbi käia, „enne kui Inimesepoeg tuleb”. See tähendab, et tema jüngrid ei jõua Jumala kuningriiki kuulutada kõigile inimestele, enne kui aussetõstetud kuningas Jeesus Kristus tuleb Jumala kohtuotsuseid täide viima.

Kuulutustööd tehes ei peaks apostleid üllatama see, kui neid taga kiusatakse. Ütleb ju Jeesus: „Jünger pole üle oma õpetajast ega ori isandast.” Jeesuse mõte on selge. Nii nagu  teda, koheldakse neidki halvasti ning kiusatakse taga Jumala kuningriigi kuulutamise pärast. Sellest hoolimata õhutab Jeesus: „Ärge kartke neid, kes võivad tappa küll keha, ent ei saa tappa hinge, vaid kartke teda, kes nii hinge kui ka keha võib hävitada Gehennas.” (Matteuse 10:24, 28.)

Jeesus andis selles head eeskuju. Ta läks kartmatult vastu surmale ja jäi Jehoovale ustavaks. Üksnes kõikvõimas Jumal saab hävitada inimese „hinge” (tema tulevase elu lootuse) või äratada ta surnuist üles, et ta elaks igavesti. Kuidas Jeesuse sõnad küll apostlite usku kinnitavad!

Jeesus toob ilmeka näite selle kohta, kui hästi hoolitseb Jumal tema järelkäijate eest, öeldes: „Eks kaks varblast müüda tühipalja veeringu eest? Ometi ei lange ükski neist maha teie Isa teadmata. ... Seepärast ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.” (Matteuse 10:29, 31.)

Jeesuse jüngrite kuulutatav sõnum tekitab peredes lõhesid, kui ühed pereliikmed võtavad selle vastu, teised aga mitte. „Ärge arvake, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma,” lausub Jeesus. Nõuab tõesti julgust, et Piibli tõe järgi elama hakata. Jeesus märgib: „Kes on isasse või emasse rohkem kiindunud kui minusse, pole mind väärt, ja kes on pojasse või tütresse rohkem kiindunud kui minusse, pole mind väärt.” (Matteuse 10:34, 37.)

On neid, kes võtavad Jeesuse jüngreid meeleldi vastu, nagu on näha tema sõnadest „Kes annab ühele neist väikestest kasvõi kruusitäie külma vett juua sellepärast, et see on minu jünger – ma kinnitan teile: ta ei jää ilma oma tasust”. (Matteuse 10:42.)

Saanud Jeesuselt häid juhendeid ning kuulnud hoiatusi ja julgustussõnu, asuvad apostlid teele, et käia kogu see kant külast külla läbi, kuulutada head sõnumit ja tervendada inimesi igal pool. (Luuka 9:6.)