Siis, kui Jeesus õpetab inimesi Filippuse Kaisareas, mis asub 25 kilomeetri kaugusel Hermoni mäest, teatab ta apostlitele midagi rabavat. Ta ütleb: „Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui nad näevad Inimesepoega tulemas oma kuningriigis.” (Matteuse 16:28.)

Kindlasti imestavad jüngrid, mida Jeesuse sõnad tähendavad. Umbes nädal hiljem võtab Jeesus endaga kolm apostlit – Peetruse, Jaakobuse ja Johannese – ning viib nad kõrgele mäele. Ilmselt on käes öö, sest neile kolmele tikub kangesti uni peale. Samal ajal kui Jeesus palvetab, muudetakse ta nende ees. Apostlid näevad, et tema nägu hakkab särama nagu päike ja riided hiilgama nagu valgus, need muutuvad säravvalgeks.

Seejärel ilmuvad sinna kaks meest: Mooses ja Eelija. Nad hakkavad Jeesusega rääkima tema lahkumisest, mis peab sündima Jeruusalemmas. (Luuka 9:30, 31.) „Tema lahkumine” tähendab nähtavasti Jeesuse surma ja sellele järgnevat ülesäratamist, millest ta mõni aeg tagasi kõneles. (Matteuse 16:21.) See vestlus tõendab, et Jeesusel pole võimalik oma alandavat surma vältida, kuigi Peetrus seda väga soovis.

Kolm apostlit on nüüd täiesti ärkvel ning kuulavad ja vaatavad toimuvat imestunult. Tegu on nägemusega, ometi tundub see Peetrusele nii reaalne, et ta ütleb: „Rabi, meil on siin hea olla. Las me püstitame kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” (Markuse 9:5.) Võib-olla soovib Peetrus telke üles panna selleks, et nägemus kauem kestaks.

Kui Peetrus alles räägib, varjab neid hele pilv ja pilvest kostab hääl: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel. Teda kuulake!” Jumala häält kuuldes langevad hirmunud apostlid silmili maha, kuid Jeesus ütleb neile: „Tõuske üles, ärge kartke.” (Matteuse 17:5–7.) Apostlid tõusevadki üles, kuid nad ei näe peale Jeesuse enam kedagi. Nägemus on lõppenud. Kui jõuab kätte päev ja nad mäelt alla lähevad, keelab Jeesus neid: „Ärge rääkige sellest nägemusest mitte kellelegi, enne kui Inimesepoeg on surnuist üles äratatud.” (Matteuse 17:9.)

Eelija ilmumine nägemuses annab apostlitele põhjust küsida: „Miks ... kirjatundjad ütlevad, et esmalt peab tulema Eelija?” Jeesus vastab: „Eelija juba tuli, aga nad ei tundnud teda ära.” (Matteuse 17:10–12.) Jeesus räägib siin Ristija Johannesest, kel oli samasugune ülesanne nagu Eelijal. Eelija valmistas ette Eliisa tee, Johannes aga Kristuse oma.

Kahtlemata andis see nägemus jõudu nii Jeesusele kui ka tema apostlitele. See kujutas Jeesuse auhiilgust tema kuningavalitsuses. Niiviisi nägid jüngrid „Inimesepoega tulemas oma kuningriigis”, nagu Jeesus neile lubas. (Matteuse 16:28.) Mäe peal olles nägid nad „tema ülevust oma silmaga”. Ehkki variserid nõudsid tunnustähte, mis tõestaks, et Jeesus on Jumala valitud kuningas, ei andnud ta neile seda. Kuid Jeesuse lähedastel jüngritel lubati näha tema muutumist, mis kinnitas neile, et kuningriigi kohta käivad ennustused lähevad täide. Hiljem kirjutab Peetrus: „Seepärast me oleme prohvetlikus sõnas veelgi kindlamad.” (2. Peetruse 1:16–19.)