Jeesusel on olnud tihe päev. Pärast paadisõitu Dekapolise piirkonnast Galileasse tervendas ta naise, keda vaevas verejooks, ning äratas surnuist üles Jairuse tütre. Kuid päev pole veel läbi. Kui Jeesus Jairuse majast lahkub, järgnevad talle kaks meest, kes hüüavad: „Halasta meie peale, Taaveti poeg!” (Matteuse 9:27.)

See, et need mehed nimetavad Jeesust Taaveti pojaks, näitab, et nad peavad teda Taaveti troonipärijaks ja seega ka messiaks. Näib, et Jeesus ei tee neist välja, võib-olla sellepärast, et näha, kas nad on järjekindlad. Seda nad tõesti on. Kui Jeesus ühte majja sisse astub, lähevad need kaks meest talle järele. Ta küsib neilt: „Kas te usute, et ma suudan seda teha?” Nad vastavad kõhklemata: „Jah, Isand.” Jeesus puudutab nende silmi ja ütleb: „Teile sündigu teie usku mööda.” (Matteuse 9:28, 29.)

Silmapilkselt saavad nad nägijaks! Nii nagu varem, keelab Jeesus neilgi tervendamisest teistele kõneleda. Hiljem räägivad nad ülevoolavas õnnes temast aga kogu ümbruskonnas.

Kui need kaks lahkuvad, tuuakse Jeesuse juurde mees, kes on tumm, sest ta on deemonist vaevatud. Jeesus ajab deemoni välja ning mees hakkab otsekohe rääkima. Inimesed imestavad ja ütlevad: „Midagi sellist pole Iisraelis iial nähtud!” Ka variserid on kohal. Nad ei saa eitada Jeesuse imetegusid. Niisiis kordavad nad oma süüdistust, öeldes: „Ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga.” (Matteuse 9:33, 34.)

Varsti pärast seda seab Jeesus sammud oma kodulinna Naatsaretti, seekord koos oma jüngritega. Umbes aasta tagasi õpetas ta seal sünagoogis. Alguses inimestele meeldis ta jutt, kuid hiljem nad solvusid tema sõnade peale ja üritasid teda tappa. Nüüd püüab Jeesus taas oma kunagisi kaaslinlasi aidata.

Ta läheb hingamispäeval sünagoogi õpetama. Suurem osa kuulajaist on hämmastunud ja küsib: „Kust on see mees saanud niisuguse tarkuse ning väe teha selliseid vägevaid tegusid? Kas ta pole mitte see puusepa poeg? Kas tema ema pole mitte Maarja ja kas ta vennad pole Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas? Eks tema õedki ole kõik meie juures? Kust on ta siis kõik selle saanud?” (Matteuse 13:54–56.)

Nende silmis on Jeesus lihtsalt üks omakandi inimene. „Me teame teda juba lapsepõlvest. Kuidas ta saab nüüd ühtäkki messias olla?” võivad nad mõelda. Hoolimata tõenditest – muu hulgas Jeesuse tarkusest ja vägevatest tegudest – keelduvad nad teda uskumast. Tema enda sugulasedki ei usu teda, sest nad tunnevad teda nii hästi. Seetõttu lausub Jeesus: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis ja ta oma majas.” (Matteuse 13:57.)

Nende usupuudus paneb Jeesust lausa imestama. Sestap ei tee ta seal muid imetegusid, kui vaid paneb oma käed mõne haige peale ja teeb nad terveks. (Markuse 6:5, 6.)