Jeesus, kes on minemas Jeruusalemma, võib ikka veel oma jüngritega olla Sakkeuse pool. Jüngrid usuvad, et õige pea rajatakse Jumala kuningriik, mille kuningaks saab Jeesus. (Luuka 19:11.) Nad ei saa aga asjast õigesti aru, nii nagu nad ei taipa, et Jeesus peab surema. Seepärast räägib Jeesus mõistujutu, mis aitab neil aduda, et kuningriigi rajamiseni kulub veel palju aega.

Ta ütleb: „Üks kõrgest soost mees rändas kaugele maale, et saada enda kätte kuningavõim ja siis tagasi tulla.” (Luuka 19:12.) Selline rännak võtab aega. Kahtlemata on see „kõrgest soost mees” Jeesus, kes rändab „kaugele maale”, taevasse, kus tema isa annab talle kuningavõimu.

Selles mõistujutus öeldakse, et enne kui „kõrgest soost mees” lahkub, kutsub ta enda juurde kümme orja ja annab igaühele hõbemiini. Ta lausub: „Tehke nendega äri, kuni ma tulen.” (Luuka 19:13.) Hõbemiin, mida Jeesus mainib, on suur hulk raha. Ühe miini teenimiseks peab põllutööline töötama rohkem kui kolm kuud.

Jüngrid võivad samastada end kümne orjaga, sest Jeesus on neid varem võrrelnud lõikustöölistega. (Matteuse 9:35–38.) Muidugi ei käskinud ta neil lõigata teravilja. Lõikustöö saagiks on hoopis uued jüngrid, kes võivad saada koha Jumala kuningriigis. Jüngrid kasutavad kogu oma aega, jõudu ja isegi ainelist vara, et aidata rohkematel inimestel saada kuningriigi pärijateks.

Mida veel Jeesus selles mõistujutus ütleb? Ta sõnab kõrgest soost mehe kohta: „Ta kaasmaalased vihkasid teda ja läkitasid talle järele rühma saadikuid, et need ütleksid talle: „Me ei taha, et sinust saaks meie kuningas.”” (Luuka 19:14.) Jüngrid teavad, et juudid keelduvad Jeesust vastu võtmast ja et mõned tahavad teda isegi tappa. Pärast Jeesuse surma ja taevasse minekut ilmneb juutide suhtumine temasse selles, et nad kiusavad taga tema jüngreid. Nad näitavad väga selgelt, et ei taha Jeesust kuningaks. (Johannese 19:15, 16; Apostlite teod 4:13–18; 5:40.)

Mismoodi kasutavad kümme orja oma miini, kuni kõrgest soost mees saab kuningavõimu ja tagasi tuleb? Jeesus jutustab: „Kui ta viimaks tagasi jõudis, olles saanud kuningavõimu, kutsus ta enda juurde need orjad, kellele ta oli andnud hõberaha, et teada saada, mida nad on kauplemisega saavutanud. Siis astus ette esimene ja ütles: „Isand, sinu miin on toonud sisse kümme miini.” Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ori! Kuna sa oled vähesega tegeledes ustav olnud, olgu sul võim kümne linna üle.” Teine ori tuli ja ütles: „Sinu miin, isand, on teeninud viis miini.” Isand ütles talle: „Sina valitse viie linna üle.”” (Luuka 19:15–19.)

Kui jüngrid mõistavad, et nad on nagu orjad selles mõistujutus, ja kui nad kasutavad võimalikult hästi oma aega, jõudu ja isegi ainelist vara, et aidata rohkematel inimestel saada Jeesuse jüngriteks, võivad nad olla kindlad, et Jeesus on nendega rahul. Samuti võivad nad olla kindlad selles, et ta annab neile niisuguse hoolsa töö eest tasu. Loomulikult on Jeesuse jüngrite olud, võimalused ja võimed erinevad. Ent Jeesus, kes saab kuningavõimu, paneb tähele ja õnnistab nende siiraid pingutusi õpetustöös. (Matteuse 28:19, 20.)

Pane aga tähele, kuidas Jeesuse mõistujutt lõppeb. Ta ütleb: „Veel järgmine [ori] tuli ja ütles: „Isand, siin on sinu miin. Ma peitsin selle riide sisse. Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad, mida sa pole hoiule pannud, ja lõikad, mida sa pole külvanud.” Isand ütles talle:  „Su enda sõnad mõistavad sind hukka, sa nurjatu ori! Sa ju teadsid, et ma olen karm mees ja võtan seda, mida ma pole hoiule pannud, ning lõikan, mida ma pole külvanud. Miks sa siis ei pannud mu hõberaha panka? Tulles oleksin ma selle kasudega kätte saanud.” Seejärel ütles ta sealseisjaile: „Võtke temalt miin ära ja andke sellele, kellel on kümme miini!”” (Luuka 19:20–24.)

Kuna see ori ei näinud vaeva, et suurendada oma isanda kuningriigi rikkust, kannatab ta kahju. Apostlid ootavad aega, kui Jeesus hakkab Jumala kuningriigi kuningana valitsema. Arvatavasti järeldavad nad Jeesuse sõnadest selle viimase orja kohta, et kui nad pole hoolsad, ei saa nad kohta selles kuningriigis.

Kindlasti ergutavad Jeesuse sõnad ustavaid jüngreid veel rohkem pingutama. Ta sõnab lõpetuseks: „Ma ütlen teile: igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.” Ta lisab, et tema vaenlased, kes ei taha teda endale kuningaks, hukatakse. Seejärel jätkab Jeesus oma teekonda Jeruusalemma. (Luuka 19:26–28.)