Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

1. OSA

„Ma otsin kadunut”

„Ma otsin kadunut”

Lammas on segaduses. Karjamaal rohtu näkitsedes on ta teistest lammastest eemale läinud. Nüüd ei näe ta ei karja ega karjast. Varsti läheb pimedaks. Eksinud orus, kus kiskjad ringi uitavad, on lambuke täiesti kaitseta. Lõpuks kuuleb ta tuttavat häält: see on karjane! Karjane jookseb lamba juurde, võtab ta sülle, mähib rõiva sisse ja viib koju.

JEHOOVA võrdleb end korduvalt niisuguse karjasega. Ta kinnitab meile Piiblis: „Mina ise otsin üles oma lambad ja hoolitsen nende eest.” (Hesekiel 34:11, 12.)

„Lambad, kelle eest ma hoolitsen”

Kes on Jehoova lambad? Lühidalt öeldes on Jehoova lambad need inimesed, kes teda armastavad ja teenivad. Piibel ütleb: „Kummardagem ja heitkem maha, põlvitagem meie Looja Jehoova ette! Sest tema on meie Jumal, meie oleme tema karjamaa rahvas, lambad tema hoole all.” (Laul 95:6, 7.) Jehoova teenijad järgnevad meeleldi oma karjasele otsekui lambad oma karjasele. Kas nad on veatud? Mitte põrmugi. Jumalateenijad on vahel nagu „laialihajunud lambad” ja „eksinud lambad”. (Hesekiel 34:12; Matteuse 15:24; 1. Peetruse 2:25.) Isegi kui inimene on kogudusest eemale läinud, ei jäta Jehoova teda otsekui lootusetut maha.

Kas sa tunned, et Jehoova on ikka veel sinu karjane? Kuidas on Jehoova tänapäeval meie karjane? Mõtle kolmele valdkonnale.

Ta annab meile vaimset toitu. „Ma toidan neid heal karjamaal,” ütleb Jehoova. „Nad lebavad headel karjamaadel ja söövad Iisraeli mägede parimatel rohumaadel.” (Hesekiel 34:14.) Jehoova annab meile alati kosutavat ja mitmekülgset vaimset toitu õigel ajal. Kas sulle meenub mõni artikkel, kõne või video, mis oli vastus sinu abipalvele? Kas ei veennud see sind selles, et Jehoova hoolib sinust?

Ta kaitseb ja toetab meid. Jehoova lubab: „Ma ... toon tagasi eksinu, seon vigastatut ja toetan nõrka.” (Hesekiel 34:16.) Jehoova toetab neid, kellelt raskused on jõu röövinud ja keda rõhub ränk murekoorem. Ta seob oma lambaid, et nad terveks saaksid, kui keegi – võib-olla koguni mõni usukaaslane – on neile haiget teinud. Ja ta toob tagasi need, kes on ära eksinud ning kes maadlevad ehk negatiivsete tunnetega.

Ta vastutab meie eest. „Ma päästan nad kõigist paigust, kuhu nad hajutati,” ütleb Jehoova. „Ma otsin kadunut.” (Hesekiel 34:12, 16.) Jehoova ei pea kadunud lammast lootusetult kadunuks. Ta teab, kui lammas on kadunud, ta otsib teda ja rõõmustab teda leides. (Matteuse 18:12–14.) Ta nimetab oma teenijaid lammasteks, kelle eest ta hoolitseb. (Hesekiel 34:31.) Ja sina oled üks tema lammastest.

Jehoova ei pea kadunud lammast lootusetult kadunuks. Ta rõõmustab teda leides.

„Olgu kõik jälle nii nagu endistel aegadel!”

Miks Jehoova otsib sind ja kutsub sind enda juurde tagasi? Sest ta tahab, et sa oleksid õnnelik. Ta tõotab oma lammastele, et neile langevad „õnnistused ... alla nagu vihm”. (Hesekiel 34:26.) Need pole tühjad sõnad. Sa oled juba ise näinud tõendeid, et see on nii.

Meenuta aega, kui sa alles õppisid Jehoovat tundma. Mida sa näiteks tundsid, kui said teada, mida kõike Jumala nimi endas hõlmab ja mis on tema eesmärk inimestega? Kas mäletad, kui kosutav oli viibida koos kaaskristlastega kokkutulekutel? Ja kui said kuulutustööl rääkida head sõnumit kellelegi, keda see siiralt huvitas, siis kas ei tundnud sa koju minnes suurt rõõmu ja rahulolu?

Sa võid tunda jälle samasugust rõõmu. „Too meid tagasi enda juurde, Jehoova,” palvetasid ammusel ajal elanud jumalateenijad, „me tuleme meelsasti su juurde tagasi! Olgu kõik jälle nii nagu endistel aegadel!” (Nutulaulud 5:21.) Jehoova vastas sellele palvele ning tema rahvas asus teda taas rõõmsalt teenima. (Nehemja 8:17.) Jehoova teeb sedasama ka sinu puhul.

Siiski ei pruugi Jehoova juurde tagasitulemine olla sugugi lihtne. Käsitlegem mõningaid aspekte, mis teevad tagasitulemise raskeks, ja seda, kuidas on võimalik need takistused ületada.