SÜÜTUNNE võib olla väga rõhuv koorem. „Mu eksimused on tõusnud üle mu pea,” kirjutas kuningas Taavet. „Need lasuvad mul taagana, liig rasked on kanda.” (Laul 38:4.) On kristlasi, keda liigne kurbus on enda alla matnud ja kes on veendunud, et Jehoova ei andesta neile kunagi. (2. Korintlastele 2:7.) Kas selline mõte on õige? Isegi kui sa oled teinud tõsiseid patte, kas oled läinud Jehoovast nii kaugele, et ta ei suudaks sulle kunagi andestada? Ei, sugugi mitte!

Jehoova ei hülga kahetsevaid patustanuid. Vastupidi, ta tahab neid aidata. Jeesus võrdles mõistujutus kadunud pojast Jehoovat armastava isaga, kelle poeg lahkus pere juurest ja elas kergemeelset elu. Mõne aja pärast otsustas poeg koju tagasi pöörduda. „Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.” (Luuka 15:11–20.) Kas sa soovid saada Jehoovaga lähedasemaks, kuid tunned, nagu oleksid temast „alles kaugel”? Nii nagu isa selles mõistujutus, nii on ka Jehoova sinu vastu väga kaastundlik. Ta võtab sind rõõmuga vastu.

Aga mida teha, kui sa arvad, et sinu patud on liiga rängad või neid on liiga palju, et Jehoova võiks sulle andestada? Mõtle, mida Jehoova kutsub sind üles tegema, nagu on kirjas Jesaja 1:18: „„Tulge ja seadkem asjad omavahel korda,” ütleb Jehoova. „Kuigi teie patud on erepunased, saavad need lumivalgeks.”” Jah, Jehoova andestab isegi niisugused patud, mis näivad olevat kui erepunased värviplekid, mis ei tule valgelt rõivalt maha.

Jehoova ei taha, et sa muudkui südametunnistuspiinades vaevleksid. Kuidas on sul siis võimalik tunda kergendust, mida toob Jumala andeksand ja puhas südametunnistus? Pane tähele, mida kuningas Taavet ette võttis. Esiteks, ta ütles: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised.” (Laul 32:5.) Ära unusta, et Jehoova on juba kutsunud sind üles pöörduma tema poole palves ja seadma asjad temaga korda. Võta see ettepanek vastu. Tunnista Jehoovale oma patud üles ja räägi talle oma tunnetest. Taavet võis omaenda kogemusele tuginedes veendunult palvetada: „Puhasta mind mu patust. ... Murtud ja purukspekstud südant ei tõuka sa ära, oo, Jumal.” (Laul 51:2, 17.)

Teiseks, Taavet sai abi Jumala esindajalt prohvet Naatanilt. (2. Saamueli 12:13.) Tänapäeval on Jehoova seadnud ametisse kogudusevanemad,  kellele on õpetatud, kuidas aidata kahetsevatel patustanutel taastada oma sõprust Jehoovaga. Kui sa pöördud kogudusevanemate poole, loevad nad sulle pühakirjatekste ja palvetavad südamest, et rahustada sinu südant, vähendada või kõrvaldada sinu negatiivseid tundeid ja aidata sul vaimselt terveneda. (Jaakobuse 5:14–16.)

Sa võid tunda, et Jehoovale oma pattude ülestunnistamine ja kogudusevanemate poole pöördumine on äärmiselt raske. Ilmselt tundis ka Taavet midagi sarnast. Ta vaikis mõnda aega oma pattudest. (Laul 32:3.) Aga hiljem nägi ta, kui palju head toob pattude ülestunnistamine ja oma elu kordaseadmine.

Tänu sellele sai Taavet rõõmu tagasi. Ta kirjutas: „Õnnelik on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt kinni kaetud.” (Laul 32:1.) Samuti palvetas ta: „Oo, Jehoova, ava mu huuled, et mu suu sind kiidaks!” (Laul 51:15.) Saanud süükoormast vabaks ja olles Jumalale tänulik andestuse eest, tundis Taavet soovi rääkida teistele Jehoovast.

Jehoova tahab, et sa vabaneksid südametunnistuspiinadest ning et temast ja tema eesmärkidest rääkides ei valdaks sind süütunne, vaid sügav rõõm. (Laul 65:1–4.) Jumal soovib, et sinu „patud kustutataks ning et Jehoovalt tuleksid kosutuse ajad”. (Apostlite teod 3:19.)

Nii juhtus Marthaga. Ta jutustab: „Poeg saatis mulle ajakirju Vahitorn ja Ärgake!. Tasapisi õppisin Jehoovat taas paremini tundma. Kõige raskem osa tagasitulemise juures oli paluda andestust kõigi oma pattude eest. Lõpuks siiski pöördusin palves Jumala poole ja palusin tal mulle andestada. Raske uskuda, et läks mööda tervelt 40 aastat, enne kui ma Jehoova juurde tagasi tulin. Olen elav tõend selle kohta, et isegi pärast paljusid aastaid võib inimene saada uue võimaluse teenida Jumalat ja tunda jälle tema armastust.”