Jehoova tunnistajad kasutasid, trükkisid ja levitasid aastakümneid eri piiblitõlkeid. Siis aga mõistsid, et vaja oleks uut tõlget, mis aitaks kõigil inimestel „tõde hästi tundma” õppida, nagu on Jumala tahe (1. Timoteosele 2:3, 4). Niisiis hakatigi aastal 1950 osade kaupa välja andma kaasaegses keeles Piiblit, milleks on „Uue maailma tõlge”. See on usaldusväärne ja täpne tõlge ning on ilmunud enam kui 130 keeles.

Vaja oli kergesti mõistetavat piiblitõlget. Keeled muutuvad aja jooksul ja paljudes piiblitõlgetes on segaseid või vananenud väljendeid, mida on raske mõista. Leitud on ka pühakirjatekstide muistseid käsikirju, mis on varemleitutest täpsemad ja originaalilähedasemad, ning tänu sellele on suurenenud arusaamine Piibli heebrea, aramea ja kreeka keelest.

Vaja oli sellist tõlget, mis annaks ustavalt edasi Jumala sõnumi. Selle asemel et Jumala inspireeritud kirjutistega liiga vabalt ümber käia, peaksid tõlkijad algtekstist ustavalt kinni pidama. Kuid ometi on enamikust Piiblitest Jumala nimi Jehoova välja jäetud.

Vaja oli sellist tõlget, mis tooks au Piibli autorile. (2. Saamueli 23:2.) „Uue maailma tõlkes” on nimi Jehoova pandud tagasi kõigisse kohtadesse, kus see vanimates Piibli käsikirjades esineb; selliseid kohti on üle 7000, millest üks on näha alltoodud pildil (Laul 83:18). Tänu aastaid kestnud hoolsale uurimistööle on valminud tõlge, mida on nauditav lugeda, kuna see annab Jumala mõtted edasi selgelt. Võiksid teha endale harjumuseks lugeda Jehoova Sõna iga päev (Joosua 1:8; Laul 1:2, 3).

• Miks me otsustasime, et vaja on uut piiblitõlget?

• Mida oleks iga päev hea teha kõigil, kes ihkavad Jumala tahet tundma õppida?