1., 2. a) Kirjelda Hesekieli kummalist käitumist. (Vaata pilti peatüki alguses.) b) Mida prohveti käitumine ette kuulutas?

UUDIS prohvet Hesekieli kummalisest käitumisest levib Babülooniasse pagendatud juutide seas nagu kulutuli. Terve nädala istus prohvet tummalt ja vapustatult pagendatute keskel, siis aga tõusis järsku püsti ja sulges end oma majja. Nüüd tuleb ta naabrite hämmastunud pilgu all uuesti välja, võtab ühe telliskivi ja uuristab sellesse midagi. Seejärel hakkab ta sõnagi lausumata tellise ümber piiramismüüri ehitama. (Hes. 3:10, 11, 15, 24–26; 4:1, 2.)

² Pealtvaatajad, keda muudkui juurde tuleb, kahtlemata mõistatavad, mida see kõik küll tähendab. Alles hiljem saavad nad aru, et Hesekieli kummaline käitumine oli kuulutanud ette üht kohutavat sündmust, milles väljendus Jehoova õiglane pahameel oma rahva vastu. Mis sündmus see oli? Mida see tähendas muistsele Iisraeli rahvale? Ja mis tähendus on sel Jehoova teenijatele tänapäeval?

3., 4. a) Millised Jumala kohtumõistmise kolm tahku Hesekiel rahva ees läbi mängis? b) Kuidas kujutas Hesekiel Jeruusalemma piiramist?

³ Ilmselt aastal 613 e.m.a käskis Jehoova Hesekielil rahva ees läbi mängida Jeruusalemma ootava kohtumõistmise kolm tahku. Need olid Jeruusalemma piiramine, linnaelanike viletsus ning linna ja selle rahva hävitamine. * Räägime neist lähemalt.

⁴ Jeruusalemma piiramine. Jehoova ütles Hesekielile: „Võta telliskivi ja aseta see enda ette. ... Piira seda.” (Loe Hesekiel 4:1–3.) Tellis kujutas Jeruusalemma linna ja Hesekiel ise Babüloonia sõjaväge, kes pidi Jehoova kohtuotsuse täide viima. Jumal käskis prohvetil teha tellise ümber piiramismüüri ja piiramisvalli. Samuti tuli tal teha müürilõhkujad ning seada need ümber tellise. Nõnda pidi ta kujutama taktikat, mida vaenlased Jeruusalemma piirates ja rünnates kasutavad. Et näitlikustada vaenlassõdurite raudset tugevust, pidi Hesekiel asetama enda ja linna vahele raudpanni. Jehoova käskis tal pöörata näo linna poole, nii et ta oleks otsekui selle piiraja. See kõik pidi olema Iisraeli soole märgiks, et juhtub midagi uskumatut: Jumal laseb vaenlase sõjaväel Jeruusalemma, oma rahva tähtsaima linna ja templi asukoha, sisse piirata.

5. Kuidas kujutas Hesekiel Jeruusalemma elanike viletsust?

⁵ Jeruusalemma elanike viletsus. Nüüd ei olnud Hesekiel enam Babüloonia sõjaväe, vaid Jeruusalemma elanike rollis. Jehoova ütles talle: „Võta nisu, otri, põldube, läätsi, hirssi ja speltanisu ... ja tee neist endale leiba. ... Kaalu välja ja söö iga päev 20 seeklit [228 g] toitu.” Seejärel selgitas Jehoova selle tähendust: „Ma teen lõpu toiduvarudele.” (Hes. 4:9–16.) Seega pidid Jeruusalemma piiramise ajal toiduvarud linnas kahanema. Leiba pidi tehtama tavatutest koostisosadest, sest inimesed on sunnitud sööma, mida kätte saavad. Kui rängaks pidi näljahäda minema? Justkui pöördudes otse Jeruusalemma poole, lausus Hesekiel: „Siis söövad isad su keskel oma poegi ja pojad oma isasid.” Jumal ütles, et ta saadab nende peale „surmavaid näljanooli”, nii et nad „hääbuvad oma süü pärast”. (Hes. 4:17; 5:10, 16.)

6. a) Millist kaht rolli Hesekiel samaaegselt täitis? b) Mida tähendas karvade kaalumine ja kolme ossa jaotamine?

⁶ Jeruusalemma ja selle rahva hävitamine. Nüüd täitis Hesekiel samaaegselt kaht rolli. Ühest küljest oli ta Jehoova rollis. Jehoova ütles talle: „Võta terav mõõk, see olgu sulle habemenoa eest.” (Loe Hesekiel 5:1, 2.)  Hesekieli käsi, mis mõõka hoidis, sümboliseeris Jehoova kätt ehk tema kohtuotsust, mille ta Babüloonia sõjaväe kaudu täide pidi viima. Teisest küljest oli Hesekiel juutide rollis ja näitas, mida neil tuleb üle elada. Jehoova ütles Hesekielile: „Püga endal pea paljaks ja aja habe ära.” Juuste ja habeme mahapügamine kujutas juutide ründamist ja hävitamist. Seejärel ütles ta: „Kaalu karvad ära ning jaota kolme ossa.” See tähendas, et Jehoova viib oma kohtuotsuse täide kaalutletult ja põhjalikult.

7. Mis tähendus oli sellel, mida Hesekiel kolme ossa jaotatud karvadega tegi?

 ⁷ Mis tähendus oli sellel, mida Hesekiel kolme ossa jaotatud karvadega tegi? (Loe Hesekiel 5:7–12.) Ühe osa karvu põletas ta linnas. Sellega näitas ta pealtvaatajaile, et osa juute hukkub Jeruusalemmas. Teist osa karvu lõi Hesekiel mõõgaga kõikjal ümber linna, andes nõnda teada, et osa linnaelanikke tapetakse väljaspool Jeruusalemma. Viimase osa karvu pildus ta tuulde, näidates, et osa linnaelanikke pillutatakse teiste rahvaste sekka. Kuid mõõk pidi neid taga ajama, mis tähendas, et ka eluga pääsenud ei leia rahu, kuhu tahes nad lähevad.

8. a) Millist lootusesõnumit see prohvetlik näitemäng sisaldas? b) Kuidas läksid täide prohvetlikud sõnad „Võta pisut karvu ja mässi ... kuuehõlma sisse”?

⁸ Siiski sisaldas see prohvetlik näitemäng ka lootusesõnumit. Jehoova ütles Hesekielile: „Võta pisut karvu ja mässi ... kuuehõlma sisse.” (Hes. 5:3.) Need sõnad näitasid, et väike osa neist juutidest, kes rahvaste hulka pillutatakse, jääb ellu. Mõned neist pidid pärast 70-aastast Babüloonia vangipõlve Jeruusalemma tagasi pöörduma. (Hes. 6:8, 9; 11:17.) Just nii läkski. Prohvet Haggai raamat, mis on kirjutatud mõni aeg pärast juutide vangipõlve, annab teada, et Jeruusalemma saabunute hulgas olid ka mõned laiali pillutatud juutidest. (Haggai 2:1–3.) Need olid „vanad mehed, kes olid näinud endist koda” ehk Saalomoni templit. (Esra 3:12.) Jehoova pidas oma sõna ja hoolitses selle eest, et õige jumalateenimine ei kaoks täielikult. Sellest, kuidas õige jumalateenimine tookord taastati, räägitakse lähemalt selle väljaande 9. peatükis. (Hes. 11:17–20.)

9., 10. Millega on Hesekieli ettekuulutatud sündmused võrreldavad?

⁹ Sündmused, mida Hesekiel selle prohvetliku näitemänguga ette kuulutas, on võrreldavad sellega, mida Jumala sõna on meie ajaks ennustanud. Nii nagu oli muistse  Jeruusalemma puhul, paneb Jehoova ka lähitulevikus poliitilised võimud tegema midagi uskumatut: ründama kõiki vääruske. (Ilm. 17:16–18.) Ja nagu Jeruusalemma hävitamine oli enneolematu õnnetus, on ka suur viletsus ja Harmagedoon midagi sellist, mida pole kunagi varem olnud. (Hes. 5:9; 7:5; Matt. 24:21.)

¹⁰ Piibel annab mõista, et vääruskude hävitamise ajal jääb enamik nende liikmeid ellu. Nad on samasuguses olukorras, nagu olid muistse Jeruusalemma elanikud, kes linna vallutamise ajal ellu jäid ja justkui tuulde pilluti. Kuigi sel korral pääsesid nad eluga, tõmbas Jehoova mõõga, et neid taga ajada, nagu nägime  7. lõigust. (Hes. 5:2.) Samamoodi ei pääse Jehoova mõõga eest ka vääruskude endised liikmed. Nad otsivad küll varjupaika nagu ülejäänudki inimesed, kuid ei leia seda. (Sak. 13:4–6; Ilm. 6:15–17.) Harmagedoonis hukkuvad nad koos kõigi teistega, kellest Jeesus rääkis oma mõistujutus kui kitsedest. (Hes. 7:4; Matt. 25:33, 41, 46; Ilm. 19:15, 18.)

11., 12. a) Kuidas mõjutab Hesekieli prohvetikuulutuse mõistmine meie suhtumist kuulutustöösse? b) Milline muutus ootab meid ees seoses kuulutustööga?

¹¹ Selle prohvetikuulutuse mõistmine innustab meid tegema oma parima, et aidata inimestel Jehoova teenijaks saada. Aeg inimesi õpetada, et neist saaksid Jeesuse jüngrid, saab peagi otsa. (Hes. 33:14–16; Matt. 28:19, 20.) Kui poliitilised võimud („karistuskepp”, Hes. 7:10) religioone ründavad, lõpetame päästesõnumi kuulutamise. Nagu Hesekiel oli mingi osa oma teenistusajast tumm – selles mõttes, et ta ei kuulutanud enam oma sõnumit –, nii jääme meie hea sõnumi kuulutajatena tummaks. (Hes. 3:26, 27; 33:21, 22.) Pärast vääruskude hävitamist haarab inimesi meeleheide ja nad „otsivad prohvetilt nägemust”, kuid ei leia. (Hes. 7:26.) Aeg elupäästvaid teadmisi omandada ja Kristuse jüngriks saada on siis juba möödas.

¹² Meie kuulutustöö aga veel ei lõpe. Suure viletsuse ajal hakkame ilmselt kuulutama kohtusõnumit, mis on nagu rahenuhtlus. See sõnum annab selgelt teada, et jumalatu maailma lõpp on kohe käes. (Ilm. 16:21.)

13. Miks pidi Hesekiel lamama 390 päeva vasakul küljel ja 40 päeva paremal?

¹³ Hesekiel ei kuulutanud oma prohvetliku näitemänguga ette mitte ainult seda, kuidas Jeruusalemm hävitatakse, vaid ka seda, millal see juhtub. Jehoova käskis Hesekielil  lamada 390 päeva vasakul küljel ja 40 päeva paremal (tõenäoliselt vaid mõni tund päevas). Iga päev vastas ühele aastale. (4. Moos. 14:34; loe Hesekiel 4:4–6.) See näitemäng näitas täpselt ära, millal Jeruusalemm hävitatakse. 390 päeva sümboliseerisid Iisraeli süüaastaid, mis algasid ilmselt aastal 997 e.m.a, kui kaheteistkümnest suguharust koosnev kuningriik kaheks jagunes. (1. Kun. 12:12–20.) 40 päeva sümboliseerisid Juuda süüaastaid, mis algasid arvatavasti aastal 647 e.m.a, kui Jehoova määras Jeremija prohvetiks, et ta hoiataks Juuda kuningriiki tulevase hävingu eest. (Jer. 1:1, 2, 17–19; 19:3, 4.) Mõlemad ajalõigud lõppesid aastal 607 e.m.a. Just sel aastal Jeruusalemm vallutati ja hävitatigi, nagu Jehoova oli ennustanud. *

14. a) Mis näitas Hesekieli usku sellesse, et Jehoova peab oma määratud ajast kinni? b) Mis pidi Jeruusalemma hävitamisele eelnema?

 ¹⁴ Kui Hesekiel Jehoovalt selle ülesande sai, ei pruukinud ta ise aru saada, mis aastal Jeruusalemm vallutatakse. Ometi hoiatas ta hävingule eelnenud aastatel juute ikka ja jälle, et Jehoova karistus tuleb. „Lõpp on nüüd käes,” kuulutas ta. (Loe Hesekiel 7:3, 5–10.) Hesekiel ei kahelnud, et Jehoova peab oma määratud ajast kinni. (Jes. 46:10.) Peale selle ennustas ta ka seda, mis Jeruusalemma hävitamisele eelneb. Ta ütles: „Õnnetus tuleb õnnetuse järel.” See pidi viima sotsiaalse, religioosse ja poliitilise krahhini. (Hes. 7:11–13, 25–27.)

15. Kuidas hakkas Hesekieli prohvetikuulutus aastal 609 e.m.a täide minema?

¹⁵ Mõni aasta pärast seda, kui Hesekiel oli ennustanud Jeruusalemma vallutamist, hakkas see ennustus täide minema. Aastal 609 e.m.a sai Hesekiel teada, et babüloonlased on Jeruusalemma sisse piiranud. Tol ajal oli tavaks, et trompetihüüdu kuuldes kogunevad linnaelanikud linna kaitsma. Kuid Jeruusalemma elanike kohta oli Hesekiel ennustanud: „Keegi ei astu võitlusse.” (Hes. 7:14.) Osa juute ehk arvas, et Jehoova päästab nad. Varem, kui assüürlased olid ähvardanud Jeruusalemma rünnata, oli Jehoova seda teinud; tema ingel oli suurema osa assüürlaste sõjaväest surmanud. (2. Kun. 19:32.) Kuid sel korral ingel neile appi ei tulnud. Peagi oli sissepiiratud linn nagu tulele pandud pada ja selle elanikud nagu lihatükid pajas. (Hes. 24:1–10.) Pärast 18 kuud piiramist Jeruusalemm hävitati.

16. Millest on näha meie usku sellesse, et Jehoova peab oma määratud ajast kinni?

¹⁶ Mida me sellest Hesekieli prohvetikuulutuse osast õppida võime? Vääruskude hävitamise aeg on Jehooval juba paigas ja ta peab ka sel korral oma määratud ajast kinni. (2. Peetr. 3:9, 10; Ilm. 7:1–3.) Kuigi meie seda aega täpselt ei tea, hoiatame Hesekieli eeskujul inimesi, öeldes sisuliselt: „Lõpp on nüüd käes.” Kuid miks me ikka ja jälle üht ja sama sõnumit räägime? Samal põhjusel, miks Hesekiel seda tegi. * Enamik inimesi, kellele ta kuulutas Jumala sõnumit Jeruusalemma vallutamise kohta, ei uskunud teda. (Hes. 12:27, 28.) Kuid hiljem naasis osa pagendatuid kodumaale, mis näitas, et nad soovisid olla Jehoovale meelepärased. (Jes. 49:8.) Ka tänapäeval ei usu paljud, et sellele maailmale tuleb lõpp. (2. Peetr. 3:3, 4.) Kuid niikaua kui inimestel on veel võimalus Jumala sõnumit  kuulda võtta, püüame aidata neil leida teed, mis viib ellu. (Matt. 7:13, 14; 2. Kor. 6:2.)

17. Mida teevad inimesed suure viletsuse ajal?

¹⁷ Hesekieli prohvetikuulutuse põhjal võime järeldada, et tulevases rünnakus vääruskude vastu ei hakka nende liikmed oma religiooni kaitsma. Kui nad mõistavad, et nende appihüüule „Isand, Isand” ei tule vastust, siis nende käed lõtvuvad ja nad hakkavad hirmust värisema. (Matt. 7:21–23; Hes. 7:3, 14, 17, 18.) Peale selle täituvad nende puhul Jehoova sõnad „Nad viskavad oma hõbeda tänavatele”. Seda tegid Jeruusalemma elanikud ja nõnda juhtub ka suure viletsuse ajal, kui inimesed mõistavad, et raha ei päästa neid hävingust. (Loe Hesekiel 7:19–21.)

18. Miks on oluline seada asjad elus õigesse tähtsusjärjekorda?

¹⁸ See prohvetikuulutus õpetab meile ka seda, kui oluline on seada asjad elus õigesse tähtsusjärjekorda.  Jeruusalemma elanikud muutsid oma hoiakut alles siis, kui nad mõistsid, et lõpp on käes ja et hõbe ja kuld ei päästa neid hävingust. Nad viskasid oma vara minema ja hakkasid prohvetilt nägemust otsima, kuid siis oli juba hilja. (Hes. 7:26.) Meie aga oleme veendunud, et selle jumalatu maailma lõpp on kohe käes. Seepärast hoidkem tähtsamaid asju elus esikohal ning kogugem endale varandust, mille väärtus on igavene. (Loe Matteuse 6:19–21, 24.)

19. Mida õpetlikku leiame Hesekieli prohvetikuulutustest?

¹⁹ Seega on Hesekieli prohvetikuulutused Jeruusalemma vallutamise kohta õpetlikud nii mitmeski mõttes. Need rõhutavad, et kuulutustöö on pakiline töö, kuna aeg aidata inimestel Jehoova teenijaks saada on piiratud. Me rõõmustame kogu südamest kõigi nende üle, kes hakkavad Jehoovat teenima, teisi aga hoiatame läheneva lõpu eest. (Hes. 3:19, 21; 7:3.) Seejuures loodame kõikumatult Jehoovale ja hoiame õiget jumalateenimist elus esikohal. (Laul 52:7, 8; Õpet. 11:28; Matt. 6:33.)