AASTAL 1919 täitus kaks omavahel seotud ennustust: see, mis räägib kuivanud luudest, ja see, mis räägib kahest tunnistajast. (Hes. 37:2–4; Ilm. 11:1–3, 7–13.) Nägemus kuivanud luudest kuulutas ette väga pikka ajalõiku (kestis sajandeid), mis lõppes suure hulga jumalateenijate elustumisega. Ennustus kahest tunnistajast räägib aga lühikesest ajast (1914. aasta lõpuosast kuni 1919. aasta algusosani), mis lõppes väikese hulga jumalateenijate elustumisega. Mõlemal juhul oli tegu sümboolse ülestõusmisega, mis toimus aastal 1919, kui Jehoova aitas oma võitud teenijatel jalgadele tõusta ja Suurest Babülonist lahkuda ning kogus nad kokku taastatud kogudusse. (Hes. 37:10.)

Kuid nende kahe ennustuse täitumisel on üks oluline vahe. Ennustus kuivanud luudest kuulutas ette kõigi tol ajal elavate võitute elavaks saamist. Ennustus kahest tunnistajast rääkis aga väikse rühma võitute elustumisest, nimelt nende, kes olid Jehoova rahva seas eestvedajad ja kes määrati ametisse kui ustav ja arukas ori. (Matt. 24:45; Ilm. 11:6.) *

1. PÄRAST AASTAT 100

   Alates 2. sajandist, kui võitud kristlaste kogudus sümboolselt tapeti, oli orutasandik täis luid

2. 1919 ALGUSOSA

   Aasta 1919. Luud said elavaks, kui Jehoova aitas oma võitud teenijatel lahkuda Suurest Babülonist ja kogus nad kokku taastatud kogudusse

1. AASTA 1914 LÕPUOSA

   kuulutamine kotiriidesse riietatuna

   Aasta 1914. Kaks tunnistajat rääkisid kotiriidesse riietatuna prohvetlikult kolm ja pool aastat, misjärel nad sümboolselt tapeti

2. sümboolne surm

3. 1919 ALGUSOSA

   Aasta 1919. Kaks tunnistajat said elavaks, kui väike rühm võituid, kes olid Jehoova rahva seas eestvedajad, määrati ametisse kui ustav ja arukas ori