JOEL 3:18. Siin öeldakse, et Jehoova kojast voolab välja allikas, mis kastab põuast Sittimi orgu. Seega räägib nii Hesekieli kui ka Joeli prohvetikuulutus jõest, mis toob viljatusse paika elu. Mõlemas ennustuses saab jõgi alguse Jehoova kojast ehk tema templist.

SAKARJA 14:8. Prohvet Sakarja räägib eluveest, mis voolab välja Jeruusalemmast ning millest pool suubub idamerre ehk Surnumerre ja pool läänemerre ehk Vahemerre. Jeruusalemm oli „suure kuninga linn”, Jehoova linn. (Matt. 5:35.) See, et Sakarja mainib Jeruusalemma, viib mõtted Jehoova tulevasele valitsusele kogu maa üle. Ja see, et jõgi suubub kahte kohta, Vahemerre ja Surnumerre, annab mõista, et Jehoova õnnistab paradiisis kahte rühma inimesi: neid, kes elavad üle suure viletsuse, ja neid, kes äratatakse surnuist üles.

ILMUTUS 22:1, 2. Apostel Johannes nägi nägemuses jõge, mis sarnanes Hesekieli nähtuga. Kuid nende nägemuste vahel on väike erinevus. Johannese nähtud jõgi ei voolanud välja mitte templihoonest, vaid Jehoova troonist. Seega näib, et nagu Sakarja ennustus, rõhutab ka Johannese nägemus õnnistusi, mida toob Jeesuse tuhandeaastane valitsus.

Muidugi ei saa õnnistustel, mida toob Jumala valitsus, ja õnnistustel, mis tulenevad õigest jumalateenimisest, rangelt vahet teha. Kõik need õnnistused on lõppkokkuvõttes Jehoovalt ja saavad osaks kõigile, kes on talle ustavad.

LAUL 46:4. Paistab, et see salm räägib nii nendest õnnistustest, mida toob Jumala valitsus, kui ka nendest, mis tulenevad õigest jumalateenimisest. Jumala linn viitab Jumala kuningriigile ja valitsusele ning Kõigekõrgema püha telkpühamu õigele jumalateenimisele.

Üheskoos võetuna kinnitavad need tekstid seda, et Jehoova õnnistab ustavaid inimesi kahel moel. Esiteks õnnistab ta meid oma valitsuse kaudu ja teiseks õige jumalateenimise korra kaudu, mis võimaldab meil teda talle meelepäraselt teenida. Joogem siis edaspidigi eluvett, võttes vastu kogu abi, mida Jehoova ja ta poeg meile igavese elu saamiseks pakuvad. (Jer. 2:13; Joh. 4:10.)