Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

19. PEATÜKK

„Kuhu tahes see vesi voolab, seal saab olema elu”

„Kuhu tahes see vesi voolab, seal saab olema elu”

HESEKIEL 47:9

TEEMA Nägemus templist välja voolavast jõest ning selle täitumine vanal ajal, praegu ja tulevikus.

1., 2. Mida Hesekiel nägemuses näeb ja teada saab, nagu on kirjas tekstis Hesekiel 47:1–12? (Vaata pilti peatüki alguses.)

HESEKIEL näeb templinägemuses veel üht tavatut vaatepilti: templihoonest voolab välja vesi. (Loe Hesekiel 47:1–12.) See jookseb nirena templihoone läve alt ja väljub templikompleksist idavärava kõrvalt. Ingel, kes teeb Hesekielile ringkäiku, viib ta piki seda kristallselget oja templist eemale ja käsib tal teatud vahemaade tagant veest läbi minna. Iga kord on vesi sügavam ja lõpuks on see juba jõgi, mida saaks läbida vaid ujudes.

2 Hesekiel saab teada, et see jõgi suubub Surnumerre ja tervendab selle elutud soolased veed. Kuhu tahes see voolab, seal hakkab vesi kaladest kihama. Jõe mõlemal kaldal kasvab kõiksuguseid puid, mis kannavad vilja iga kuu ja mille lehtedel on tervendav toime. Võib arvata, et see idülliline vaatepilt sisendab Hesekielile rahu ja lootust. Kuid mida see nägemus talle ja teistele pagendatud juutidele õpetas? Ja mis tähendus on sel meile?

Mida õpetas see nägemus pagendatud juutidele?

3. Millest võisid juudid järeldada, et seda nägemust ei tuleks võtta sõna-sõnalt?

3 Juudid said kindlasti aru, et seda nägemust ei tuleks võtta sõna-sõnalt. Arvatavasti tõi see neile meelde ühe teise taastamisennustuse, mille oli umbes 200 aastat varem pannud kirja prohvet Joel. (Loe Joel 3:18.) Joeli sõnu lugedes ei mõelnud nad, et mägedel hakkab sõna otseses mõttes voolama veini ja piima ning et Jehoova kojast hakkab välja voolama veeallikas. Niisamuti said pagendatud ilmselt aru, et ka Hesekieli nähtud jõel on sümboolne tähendus. * Mida Jehoova siis selle nägemusega öelda tahtis? Sellest aitavad meil aru saada mõned teised piiblikohad. Laias laastus võib öelda, et see nägemus sisaldas kolme julgustavat tõotust.

4. a) Milliseid õnnistusi võisid juudid oodata? b) Mida kinnitavad meile piiblitekstid, kus Jehoova õnnistusi võrreldakse jõe või veega? (Vaata kasti „Õnnistuste jõed”.)

4 Õnnistuste tulv. Piiblis võrreldakse Jehoova õnnistusi sageli jõgede ja vetega. See, et Hesekieli nägemuses voolas jõgi välja Jehoova templist, õpetas juutidele, et Jehoova õnnistused sõltuvad sellest, kas nad teenivad teda õigel viisil. Mis õnnistusi võisid nad sel juhul oodata? Näiteks seda, et preestrid hakkavad neid taas õpetama ning et ohvritalitused templis taastatakse ja nende eest hakatakse jälle lepitust toimetama. (Hes. 44:15, 23; 45:17.) Piltlikult öeldes saavad nad templist voolava veega oma pattudest puhtaks pestud.

5. Mida kinnitas pagendatutele tavatult kiire veehulga suurenemine?

5 Nägemuses sai väiksest veenirest juba paari kilomeetri pärast suur jõgi. (Hes. 47:3–5.) Selline tavatult kiire veehulga suurenemine kinnitas pagendatutele, et õnnistusi jagub kõigile. Kui nad pöörduvad tagasi kodumaale ja nende arv seal kasvab, suurendab Jehoova ka õnnistuste tulva. Niisiis andis see veerohke jõgi pildi õnnistuste küllusest.

6. a) Mida Jehoova selle nägemusega tõotas? b) Millist tõdemust see nägemus sisaldas? (Vaata ka allmärkust.)

6 Elustav vesi. Jõgi suubus Surnumerre ja muutis suure osa sellest elavaks. Surnumeri hakkas kaladest kihama ning selle liigirikkus oli võrreldav Suure mere ehk Vahemere omaga. Surnumere kaldal käis vilgas kalapüük: kalamehi seisis kõikjal kahe linna vahel, mis olid teineteisest ilmselt üsna kaugel. Ingel ütles: „Kuhu tahes see vesi voolab, seal saab olema elu.” Siiski ei jõudnud elustav vesi igale poole. Ingel selgitas, et meres on ka mülkaid, mis ei tervene. Ta sõnas: „Need jäetakse soola võimusse.” * (Hes. 47:8–11.) Seega tõotas Jehoova selle nägemusega seda, et tänu õigele jumalateenimisele rahvas otsekui elustub ja lööb lausa õitsele. Samuti sisaldas see nägemus tõdemust, et kõik ei võta Jehoova õnnistusi vastu ega tervene.

7. Mis tähendus oli pagendatuile puudel, mis jõekallastel kasvasid?

7 Tervendavate lehtedega viljapuud. Jõe mõlemal kaldal kasvas kõiksuguseid viljapuid, mis tegid vaatepildi veelgi kaunimaks. Ent neil puudel oli ka sügav tähendus. Hesekieli ja teiste juutide mõtted võisid minna maitsvatele viljadele, mida need puud kandsid – ja veel iga kuu! See kinnitas pagendatuile, et Jehoova annab neile külluslikult vaimset toitu. Pane ka tähele, et puude lehtedel oli tervendav mõju. (Hes. 47:12.) Jehoova teadis, et üle kõige vajavad pagendusest naasnud juudid usulist tervendamist, ja just seda ta neile tõotas. Detailsemalt käsitlevad rahva usulist tervendamist teised taastamisennustused, millest rääkisime selle väljaande 9. peatükis.

8. Millest võib järeldada, et Hesekieli nägemus pidi täituma ka suuremas ulatuses?

8 Kuid nagu 9. peatükis juttu oli, täitusid need taastamisennustused pagendusest naasnute puhul vaid väikses ulatuses. Rahvas ise piiras seda, mida Jehoova sai nende heaks teha. Kuidas olekski ta saanud neid täiel määral õnnistada, kui nad ikka ja jälle temast taganesid, talle truudust murdsid ja õige jumalateenimise hooletusse jätsid? See kõik võis ustavaid juute masendada, ometi teadsid nad, et Jehoova tõotused ei jää mingil juhul täitumata. (Loe Joosua 23:14.) Seega pidi nägemus templist välja voolavast jõest täituma ka suuremas ulatuses. Aga millal?

Jõgi voolab meie ajal

9. Millal täitub Hesekieli templinägemus suuremas ulatuses?

9 Nagu öeldi selle väljaande 14. peatükis, täitub Hesekieli templinägemus suuremas ulatuses viimseil päevil, kui õige jumalateenimine on tõstetud justkui kõrge mäe otsa. (Jes. 2:2.) Milline tähendus on Hesekieli nähtud jõel meile?

10., 11. a) Milliseid õnnistusi nüüdisajal tulvab? b) Kuidas on õnnistuste tulv viimseil päevil suurenenud?

10 Õnnistuste tulv. Mis õnnistustele viib Jehoova templist välja voolav vesi sinu mõtted? Ilmselt kõigile Jehoova andidele, tänu millele me võime olla vaimselt hästi toidetud ja terved. Tema suurim and on Kristuse lunastusohver, millel on vägi puhastada meid pattudest. Ka Piibli tõed on nagu vesi, millega saame end puhtaks pesta. (Efesl. 5:25–27.) Kuidas on õnnistuste tulv nüüdisajal suurenenud?

11 Aastal 1919 oli Jehoova teenijaid ainult mõni tuhat ja neil oli piisavalt vaimset toitu. Sestsaadik on Jehoova rahvas aina kasvanud. Praegu on meid juba ligi üheksa miljonit. Kas ka tõevee hulk on kasvanud? On, ja kuidas veel! Piibli tõdede selgitusi on nii tohutu palju, et raske on kogu selle infoga sammu pidada. Viimase saja aasta jooksul on Jehoova õnnistanud oma rahvast loendamatu hulga Piiblite, raamatute, ajakirjade, brošüüride ja voldikutega. Ja tänu veebisaidile jw.org on meil nüüd ka elektroonilist materjali rohkem kui 900 keeles. Nagu jõgi, mida Hesekiel nägi, on ka tõevee hulk kiirelt kasvanud, et kõik soovijad võiksid tõejanu kustutada. Mis mõju tõevesi neile veel avaldab?

12. a) Milline mõju on tõeveel? b) Milline hoiatus on selles nägemuses? (Vaata ka allmärkust.)

12 Elustav vesi. Ingel ütles nägemuses Hesekielile: „Kuhu tahes see vesi voolab, seal saab olema elu.” Tõevesi on voolanud kõigi meieni, kes oleme nüüd vaimses paradiisis, ning see on meid elustanud ja tervendanud. Kuid ingel ütles ka seda, et Surnumere soised kohad ja mülkad ei tervene. See tähendab, et on neidki, kes minetavad tõearmastuse ja kellel tõevesi jookseb nii-öelda mööda külgi maha. * Ärgu seda meiega kunagi juhtugu! (Loe 5. Moosese 10:16–18.)

13. Mis tähendus on meile puudel, mis jõekallastel kasvasid?

13 Tervendavate lehtedega viljapuud. Mis tähendus on meile aga puudel, mis jõekallastel kasvasid? Nagu öeldud, kandsid need vilja iga kuu ja nende lehtedel oli tervendav mõju. (Hes. 47:12.) See illustreerib hästi seda, kui heldelt Jehoova meid toidab ja kuidas ta meid vaimses mõttes tervendab. Kas oled pärast mõne artikli lugemist, kokkutulekul käimist või mõne video või kuusaate vaatamist tundnud, kui võrratut vaimutoitu meile pakutakse? (Jes. 65:13, 14.) Täisväärtuslik vaimne toit mõjub hästi meie usulisele tervisele ehk meie suhetele Jehoovaga. Näiteks aitab see meil võidelda selliste vaenlaste vastu nagu sugukõlvatus, ahnus ja usupuudus. Ja kui keegi peakski tegema mõne raske patu, pakub Jehoova talle abi, et ta võiks jälle terveks saada. (Loe Jaakobuse 5:14.) Erinevalt Saatana maailmast, mis on näljas ja haige, oleme meie toidetud ja terved.

14., 15. a) Mida me õpime sellest, et nägemuses mainiti ka soiseid kohti ja mülkaid? b) Kuidas me võime tajuda Hesekieli nägemuse jõe elustavat ja tervendavat mõju?

14 Ärgem aga unustagem, et nägemuses mainiti ka soiseid kohti ja mülkaid, mis ei tervene. Me ei taha ealeski takistada Jehoovat meid õnnistamast ja tervendamast, nagu seda teevad paljud teised selles maailmas. (Matt. 13:15.) Vastupidi, me teeme kõik endast oleneva, et Jehoova õnnistused meieni jõuaksid: me joome suurte sõõmudega puhast tõevett, pakume seda ka teistele ning võtame vastu kogudusevanemate nõuanded ja abi. Nõnda tehes tajume Hesekieli nägemuse jõe elustavat ja tervendavat mõju.

15 Tulevikus aga voogab see jõgi veelgi võimsamalt. Räägimegi nüüd, kuidas täitub see nägemus paradiisis.

Kuidas täitub see nägemus paradiisis?

16., 17. a) Mis mõttes muutub see sümboolne jõgi paradiisis eriti massiivseks? b) Milliseid õnnistusi tulvab Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal?

16 Kas sulle meeldib kujutleda end paradiisi, kus saad koos pere ja sõpradega elu täiel rinnal nautida? Kui uurid Hesekieli nägemust templist alguse saanud jõest, muutub see tulevikupilt veelgi kirkamaks. Vaatame, kuidas täituvad tulevikus selle nägemuse kolm tahku.

17 Õnnistuste tulv. See sümboolne jõgi muutub paradiisis eriti massiivseks, sest seal ei too see õnnistusi mitte ainult vaimses, vaid ka füüsilises mõttes. Jeesuse lunastusohvri vägi saab iseäranis tuntavaks tema tuhandeaastase valitsuse ajal, kui ustavad jumalateenijad saavad järk-järgult täiuslikuks. Enam pole haigusi, arste, haiglaid ega kallist ravi. Eluvesi toob õnnistusi miljonitele suure rahvahulga liikmetele, kes elavad üle suure viletsuse. (Ilm. 7:9, 14.) Ent kuigi see jõgi on võimas juba Jeesuse tuhandeaastase valitsuse alguses, on see vaid väike nire võrreldes sellega, mis edasi saab. Nagu Hesekieli nägemus näitab, suureneb see jõgi veelgi, et eluvett jätkuks kasvavale rahvastikule.

Paradiisis toob õnnistuste jõgi kõigile nooruse ja tervise (vaata lõiku 17)

18. Kuidas muutub eluveejõgi Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal enneolematult võimsaks?

18 Elustav vesi. Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal muutub eluveejõgi enneolematult võimsaks. (Ilm. 22:1.) Miljardid surnud, „need, kes lamavad jõuetuna hauas”, äratatakse üles ja neil on võimalus elada paradiisis igavesti. (Jes. 26:19.) Kuid kas kõik neist ka elavad igavesti?

19. a) Mida tähendab see, et avatakse uued rullraamatud? b) Mis mõttes jäetakse tulevikus osa inimesi soola võimusesse?

19 Igast inimesest endast sõltub, kas ta saab igavese elu. Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal avatakse uued rullraamatud, mis tähendab, et Jehoova avaldab meile uusi tõdesid ja annab uusi juhendeid. Ometi leidub neidki, kes ei hooli sellistest õnnistustest, vaid eelistavad tegutseda omatahtsi. Ent neil ei lasta paradiisi rahu rikkuda. (Jes. 65:20.) Nagu Hesekieli nägemuses öeldi, on nad otsekui mülkad, mis ei tervene ja mis jäetakse soola võimusesse. Peale selle asub pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsust osa inimkonnast Saatana poolele. Kõiki, kes Jehoova valitsust trotsivad, ootab aga sama saatus: nad hävitatakse igaveseks. (Ilm. 20:7–12.)

20. Kuidas aitab Jehoova meil nii füüsilises kui ka vaimses mõttes terveneda?

20 Tervendavate lehtedega viljapuud. Jehoova ei taha, et keegi meist jääks igavesest elust ilma. Sellepärast aitab ta meil nii füüsilises kui ka vaimses mõttes terveneda. Ta teeb seda Jeesuse ja tema 144 000 kaasvalitseja kaudu, kes tegutsevad kui preestrid ning aitavad inimestel lunastusohvri alusel täiuslikuks saada. (Ilm. 20:6.) Kõik see meenutab seda, milliseid hüvesid tõid inimestele Hesekieli nägemuse puud. Need kandsid toitvat vilja ja nende lehtedel oli tervendav mõju. Midagi samasugust nägi nägemuses ka apostel Johannes. (Loe Ilmutus 22:1, 2.) Tema nähtud puude lehed tervendasid lausa rahvaid. Seega saab lugematu hulk Jehoovale ustavaid inimesi tänu Jeesuse ja tema kaasvalitsejate abile patust ja surmast priiks.

21. a) Milliseid tundeid see Hesekieli nägemus sinus tekitab? (Vaata ka kasti „Väiksest veenirest saab suur jõgi”.) b) Millest räägib järgmine peatükk?

21 Kas ei sisenda Hesekieli nägemus jõest sullegi rahu ja lootust? Ees on tõepoolest võrratu aeg. Ja mõelda vaid, Jehoova maalis Hesekielile selle kauni tulevikupildi juba rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Kogu selle aja on ta kannatlikult pakkunud inimestele võimalust oma silmaga näha, kuidas see kõik tegelikkuseks saab. Sa võid aga mõelda, kas paradiisis on tõesti kohta ka sinule. Järgmisest peatükist saad sellele küsimusele südantsoojendava vastuse.

^ lõik 3 Juudid, kes mäletasid oma kodumaa maastikku, kahtlemata mõistsid, et tegu ei saa olla päris jõega. See jõgi voolas välja templist väga kõrgel mäel, mida sealkandis tegelikult polnudki. Lisaks näib, et jõgi voolas otsejoones ja takistamatult Surnumerre, mis oleks sealset maastikku arvestades võimatu.

^ lõik 6 Mõned kommentaatorid on öelnud, et soolal on siin positiivne tähendus. Nad osutavad sellele, et Surnumere kandis on juba ammusest ajast soola kogutud, et kasutada seda säilitusainena. Ent selles piiblikohas öeldakse selgelt, et need mülkad ei tervene. Need jäävad elutuks ja ravimatuks, sest Jehoova templist voolav elustav vesi ei jõua nendeni. Niisiis näib, et siin räägitakse soolast negatiivses tähenduses. (Laul 107:33, 34; Jer. 17:6.)

^ lõik 12 Võrdluseks mõelgem Jeesuse mõistujutule noodast. Noot kogub kokku palju kalu, kuid kõik neist pole head kalad. Kõlbmatud tuleb minema visata. Selle mõistujutuga näitas Jeesus, et küllaltki suur osa nendest, keda hea sõnum köidab, pööravad aja jooksul Jehoovale selja. (Matt. 13:47–50; 2. Tim. 2:20, 21.)