1., 2. a) Milline valik tuleb igal inimesel teha? b) Mida tegi üks ustav ingel, kui apostel Johannes tema jalge ette langes?

IGAL inimesel tuleb teha valik, keda kummardada. Paljude meelest on selles küsimuses liiga keeruline selgusele jõuda. Tegelikult on aga asi lihtne: me kas kummardame Jehoovat või Saatanat.

² Saatan ihkab, et me kummardaksime teda. See sai ilmsiks siis, kui ta püüdis Jeesust kiusatusse viia. Nagu oli juttu selle väljaande 1. peatükis, pakkus Saatan Jeesusele võimu kõigi maailma kuningriikide üle, lausudes: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha heidad ja mind korra kummardad.” (Matt. 4:9.) Seevastu ingel, kes avaldas apostel Johannesele ilmutuse, keeldus laskmast end ülistada. (Loe Ilmutus 22:8, 9.) Ta ütles Johannesele, kui see tema jalge ette langes: „Ära tee seda!” Selle asemel et öelda „Kummarda mind”, ütles ta: „Kummarda Jumalat!”

3. a) Mis on olnud selle väljaande eesmärk? b) Mida me selles peatükis käsitleme?

³ Loodetavasti on see väljaanne tugevdanud sinu soovi teha seda, mida ingel ütles: kummardada üksnes Jumal Jehoovat.  (5. Moos. 10:20; Matt. 4:10.) Teeme nüüd põgusa tagasivaate sellele, mida oleme Hesekieli ennustustest ja nägemustest õige jumalateenimise kohta õppinud. Seejärel heidame Piibli abil pilgu tulevasse aega, kui iga inimese truudus Jehoovale pannakse lõplikult proovile. Üksnes need, kes jäävad siis Jehoovale ustavaks, näevad Jehoova üleva teenimise täielikku, jäädavat taastamist.

4. Millised on Hesekieli raamatu kolm peamist teemat?

⁴ Hesekieli raamatust näeme, et õige jumalateenimine ei tähenda lihtsalt mingite formaalsuste täitmist. Meil tuleb teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, hoida ühte Jehoova puhta rahvaga ning osutada teistele armastust. Vaatame, kuidas selles väljaandes käsitletud ennustused ja nägemused neid kolme teemat esile tõstavad.

5.–9. Mida me oleme õppinud selle kohta, mida tähendab teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega?

⁵ 3. peatükk. * Nägemus Jehoovast, keda ümbritseb vikerkaar ja kes sõidab võimsate vaimolendite kohal, kinnitab muutumatut tõsiasja: kummardamist väärib üksnes kõikvõimas Jumal Jehoova. (Hes. 1:4, 15–28.)

⁶ 5. peatükk. Šokeeriv nägemus Jehoova templi rüvetamisest näitab, et miski pole Jehoova eest varjatud. Ta näeb kõike, ka seda, mida teised ei näe. Truudusetus, nagu näiteks ebajumalakummardamine, teeb talle haiget ja ta karistab truudusemurdjaid. (Hes. 8:1–18.)

⁷ 7. peatükk. See, et Jehoova lasi Hesekielil kuulutada kohtusõnumeid Iisraeli naaberrahvaste kohta, tõendab, et Jehoova nõuab oma rahva vaenajatelt aru. (Hes. 25:6.) Kuid Iisraeli suhetest naaberrahvastega võime õppida ka seda, et ustavus Jehoovale peab olema meie elus kõige tähtsam. Me ei reeda oma põhimõtteid, et meeldida sugulastele, kes ei teeni Jehoovat. Me ei looda majanduslikule kindlustatusele. Ja me jääme poliitiliselt neutraalseks ega anna inimvalitsustele seda, mis kuulub Jehoovale.

⁸ 13. ja 14. peatükk. Nägemus kõrgel mäel asuvast templist õpetab meile, kui oluline on pidada kinni Jehoova kõrgetest normidest ja et Jehoova on ülevam kui kõik teised jumalad. (Hes. 40:1–48:35.)

⁹ 15. peatükk. See, et Jehoova võrdleb Iisraeli ja Juudat  prostituutidega, näitab, kui väga ta jälestab seda, kui talle truudust murtakse. (Hes. 16., 23.)

10.–14. Kuidas rõhutab Hesekieli raamat ühtsuse olulisust?

¹⁰ 8. peatükk. Ennustused, milles Jehoova tõotas panna oma rahva üle ühe karjase, rõhutavad, kui tähtis on järgida Jeesuse juhtimist, et meie seas oleks ühtsus ja rahu. (Hes. 34:23, 24; 37:24–28.)

¹¹ 9. peatükk. Hesekieli ennustused Jumala rahva vabastamise ja kodumaale naasmise kohta õpetavad nii mõndagi neile, kes soovivad tänapäeval Jehoovale meelepärased olla. Nad peavad hülgama kõik väärusu õpetused ja tavad. Hoolimata sellest, et meil on erinev rahvuslik, usuline ja majanduslik taust, tuleb meil hoida ühtsust, mis on üks Jumala rahva tundemärke. (Hes. 11:17, 18; 12:24; Joh. 17:20–23.)

¹² 10. peatükk. Ka nägemus kuivanud luude elustumisest tõstab esile Jumala rahva ühtsust. Meil on eriline võimalus elada ajal, kui õige jumalateenimine on taastatud, ja kuuluda rahva hulka, kes tegutseb üheskoos nagu „tohutu suur sõjavägi”. (Hes. 37:1–14.)

¹³ 12. peatükk. Jumala rahva ühtsust rõhutab eriti jõuliselt prohvetlik näitemäng kahe kepi ühendamisest. See, et võitud ja teised lambad teenivad Jehoovat ühtse rahvana, tõendab, et see ennustus on täitunud. Kuigi maailma lõhestab usuline ja poliitiline vihkamine, seob Jumala rahvast armastus. (Hes. 37:15–23.)

¹⁴ 16. peatükk. Nägemus kirjutustarvetega mehest ja kuuest purustusrelvaga mehest õpetab, et üksnes neil, kes on suure viletsuse puhkedes Jehoova poolel, on lootus, et nad märgistatakse ellujäämiseks. (Hes. 9:1–11; Matt. 24:21.)

15.–18. Miks meil tuleb teistele armastust osutada ja kuidas me saame seda teha?

¹⁵ 4. peatükk. Nägemus neljast elusolendist tõstab esile Jehoova põhiomadusi, millest silmapaistvaim on armastus. Meilgi tuleks osutada teistele armastust nii oma sõnade kui ka tegudega. Sellest on näha, et Jehoova on tõesti meie Jumal. (Hes. 1:5–14; 1. Joh. 4:8.)

¹⁶ 6. ja 11. peatükk. Kuna Jehoova armastab inimesi, on ta pannud ametisse vahimehi, kellest üks oli Hesekiel. Jehoova ei taha, et keegi hukkuks, kui ta Saatana võimutsemisele  lõpu teeb, ja sellepärast on ta ka nüüdisajal määranud ametisse vahimehe. (2. Peetr. 3:9.) Meil on võimalus vahimeest tema tähtsas töös toetada. Seda tehes osutame meiegi inimestele armastust. (Hes. 33:1–9.)

¹⁷ 17. ja 18. peatükk. Jehoova teab, et paljud ei hooli tema halastusest ja püüavad tema teenijad maa pealt minema pühkida. Ent armastusest oma rahva vastu ei lase ta sel juhtuda. Kui Goog Maagoogi maalt meid ründab, astub Jehoova meie kaitseks välja. Kuna meiegi armastame inimesi, anname võimalikult paljudele teada, et Jehoova hävitab need, kes rõhuvad tema rahvast. (Hes. 38:1–39:20; 2. Tess. 1:6, 7.)

¹⁸ 19., 20. ja 21. peatükk. Jehoova armastust inimeste vastu õhkub ka nägemustest, kus räägitakse elustava veega jõest ja maa jaotamisest. Need nägemused kirjeldavad Jehoova suurima heateo, lunastuse kaudu tulevaid õnnistusi. Jehoova andis meie eest oma poja, et võiksime patud andeks saada ning elada tulevikus täiuslikku elu Jumala pere liikmetena. Üks parimaid viise osutada teistele armastust on rääkida neilegi sellest võrratust tulevikust, mida Jehoova pakub kõigile, kes tema pojasse usuvad. (Hes. 45:1–7; 47:1–48:35; Ilm. 21:1–4; 22:17.)

19. Mida teeb Jeesus oma tuhandeaastase valitsuse jooksul? (Vaata ka kasti „Lõplik proovilepanek”.)

¹⁹ Oma tuhandeaastase valitsuse ajal äratab Jeesus üles miljardid surnud ja vaigistab valu, mida surm on läbi aegade põhjustanud. (Mark. 5:38–42; Ap. t. 24:15; 1. Kor. 15:26.) Inimkonna ajalugu on olnud südantlõhestav lugu kannatustest ja kaotustest. Kui aga Jeesus inimesed põlvkond põlvkonna järel üles äratab, on igaühel neist võimalus kirjutada uus ja parem lugu. Oma lunastusohvri alusel hüvitab Jeesus kogu kahju, mida on põhjustanud sõjad, haigused ja nälg. Kuid ta teeb veel enamatki: ta aitab meil juurida endast välja probleemide peapõhjuse, Aadamalt päritud patu. (Rooml. 5:18, 19.) Jeesus kõrvaldab kõik Saatana tegude tagajärjed. (1. Joh. 3:8.) Mis saab edasi?

20. Mis näitab Jeesuse ja tema kaasvalitsejate erakordset alandlikkust? (Vaata pilti peatüki alguses.)

²⁰ Loe 1. Korintlastele 15:24–28. Kui kogu inimkond on saanud täiuslikuks ja maa on paradiis, teevad Jeesus ja tema 144 000 kaasvalitsejat midagi, mis näitab nende erakordset alandlikkust: nad annavad kuningriigi üle Jehoovale, loobudes meeleldi võimust, mis on olnud nende käes  tuhat aastat. Kõik kuningriigi saavutused jäävad aga kestma igaveseks.

21., 22. a) Milline on maailm tuhande aasta lõppedes? b) Miks Jehoova Saatana ja deemonid lahti laseb?

²¹ Seejärel teeb Jehoova midagi, mis väljendab tema suurt usku oma maistesse teenijatesse: ta käsib Saatana ja deemonid sügavikust välja lasta. (Loe Ilmutus 20:1–3.) Maailm on siis täiesti teistsugune kui tuhande aasta eest, kui nad seda viimati nägid. Enne Harmagedooni oli suurem osa inimkonnast Saatana mõju all ja seda killustasid vihkamine ja eelarvamused. (Ilm. 12:9.) Jeesuse tuhandeaastase valitsuse lõpus teenivad aga kõik inimesed ühtse perena Jehoovat. Kogu maa on rahuküllane paradiis.

²² Miks Jehoova Saatana ja deemonid taas lahti laseb?  Sellepärast, et enamiku sel ajal elavate inimeste ustavust pole kunagi proovile pandud. Suurem osa neist suri, ilma et nad oleksid Jehoovat tundnud. Nad äratati üles paradiisi, kus Jehoova on nende eest igati hoolitsenud. Keegi pole neile kunagi avaldanud negatiivset mõju, sest nad on elanud üksnes selliste inimeste keskel, kes armastavad ja teenivad Jehoovat. Saatan võiks esitada nende vastu sama süüdistuse, mille ta esitas Iiobi vastu, ja väita, et nad teenivad Jumalat vaid sellepärast, et ta kaitseb ja õnnistab neid. (Iiob 1:9, 10.) Seepärast, enne kui Jehoova kirjutab meie nime püsivalt eluraamatusse, annab ta igale inimesele võimaluse tõendada, et tema ustavust oma taevasele isale ja kõrgeimale valitsejale ei kõiguta miski. (Ilm. 20:12, 15.)

23. Mida lõplik proovilepanek endast kujutab?

 ²³ Mida see lõplik proovilepanek endast kujutab? Saatan püüab selle lühikese aja jooksul, mis talle antakse, inimesi Jumala teenimisest kõrvale meelitada. Tõenäoliselt on siis iga inimene samalaadse valiku ees, mille ees olid Aadam ja Eeva: kas pidada kinni Jehoova normidest, toetada tema valitsust ja teenida teda või asuda Saatana poolele.

24. Miks nimetatakse mässajaid Googiks ja Maagoogiks?

²⁴ Loe Ilmutus 20:7–10. On huvitav, et neid, kes pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsust Jehoova vastu mässu tõstavad, nimetatakse Googiks ja Maagoogiks. Nad sarnanevad Googiga Maagoogi maalt, kes Hesekieli ennustuse kohaselt ründab Jumala rahvast suure viletsuse ajal. (Hes. 38:2.) Goog Maagoogi maalt koosneb eri rahvastest. Neist, kes mässavad tuhande aasta lõpus, räägitakse samuti kui rahvastest. See on tähelepanuväärne detail, kuna Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal on kõik rahvuslikud lõhed kõrvaldatud. Kogu maailmas on ainult üks rahvas, Jumala rahvas, kes elab ühe ja sama valitsuse all. Fakt, et neid  mässajaid nimetatakse Googiks ja Maagoogiks ning rahvasteks, näitab, et Saatanal õnnestub inimkonna hulgas jälle lõhesid tekitada. Keegi pole aga sunnitud Saatana poolele asuma. Iga täiuslik inimene teeb ise oma valiku.

25., 26. Kui palju on neid, kes asuvad Saatana poolele, ja mis neist saab?

²⁵ Ilmutusraamatus öeldakse, et neid, kes asuvad Saatana poolele, on nii palju kui mereliiva. See ei tähenda tingimata, et mässama hakkab suur osa inimkonnast. Miks võib nii öelda? Aabrahami järeltulijaid pidi samuti olema nagu liiva mere ääres. (1. Moos. 22:17, 18.) Ometi moodustavad Aabrahami seemne vaid 144 001 isikut. (Gal. 3:16, 29.) Kuigi see on võrdlemisi suur arv, on see vaid murdosa kogu inimkonnast. Niisamuti on ka neid, kes tulevikus Saatana poolele asuvad, võrdlemisi palju, kuid neid pole massiliselt. Jehoova ustavatele teenijatele ei kujuta nad mingit ohtu.

²⁶ Mässuga liitujatele tehakse kiiresti lõpp. Nad hävitatakse koos Saatana ja deemonitega igaveseks. Kuid nende  halbu valikuid ja valikute tagajärgi ei unustata kunagi. (Ilm. 20:10.)

27.–29. Milline tulevik on neil, kes jäävad Jehoovale ustavaks?

²⁷ Nende nimed, kes jäävad Jehoovale ustavaks, kirjutatakse püsivalt eluraamatusse. (Ilm. 20:15.) Pärast seda teenivad kõik Jehoova ustavad pojad ja tütred teda ühtse perena, just nii nagu ta seda väärib.

²⁸ Kujutle seda aega! Su elu täidavad mõttekad tegevused ja sisukad suhted. Enam kunagi ei tule sinul ega su lähedastel kogeda mingeid kannatusi. Sa oled patust vaba ega vaja enam seda, et Jeesus sinu eest kostaks. Inimeste ja Jehoova vahel pole enam mingeid tõkkeid. Nii taevas kui maa peal teenivad kõik Jehoovat täiuslikus kooskõlas tema tahtega. Jehoova ülev teenimine on viimaks taastatud!

²⁹ Seda kõike võime oma silmaga näha, kui järgime põhimõtteid, mida oleme Hesekieli ennustustest ja nägemustest õppinud. Teenigem siis Jehoovat jäägitu pühendumusega, hoidkem ühte Jehoova puhta rahvaga ja osutagem teistele armastust. Kuid Hesekieli prohvetikuulutustes sisaldub veel üks oluline õpetus.

30., 31. Mida tähendavad sõnad „neil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova” a) Jumala vaenlastele? b) Jumala rahvale?

³⁰ Hesekieli raamatut läbib punase niidina väljend „neil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova”. (Hes. 6:10; 39:7.) Jumala vaenlastele tähendavad need sõnad sõda ja surma. Neil ei tule tunnistada mitte ainult seda, et Jehoova on olemas, vaid ka seda, et tema nime tähendus „tema põhjustab saamise” peab tõesti paika. Kui Jehoova põhjustab iseenda saamise vägevaks sõdalaseks, kes nende vastu võitleb, mõistavad nad, et miski ei takista vägede Jehoovat oma eesmärke ellu viimast. (2. Moos. 15:3; 1. Saam. 17:45.) Kuid siis on neil juba liiga hilja midagi ette võtta.

³¹ Jehoova teenijatele tähendavad need sõnad aga elu ja rahu. Jehoova on juba põhjustanud enda saamise meie Isaks ja karjaseks. Peagi saab ta meie võidukaks kuningaks. Viimaks põhjustab Jehoova kõigi oma maiste teenijate saamise oma poegadeks ja tütardeks, kes peegeldavad täiuslikult tema enda omadusi – just nagu oli tema tahe, kui ta inimesed lõi. (1. Moos. 1:26.) Võtkem siis Hesekieli raamatust õpitut tõsiselt. Tõendagem iga päev nii sõnade kui tegudega, et me teame, kes Jehoova on ja millised on tema põhimõtted. Kui siis suure viletsuse hävingutuuled valla päästetakse, ei pea me midagi kartma. Vastupidi, me ajame end sirgu ja tõstame oma pea, sest meie vabastus on lähedal. (Luuka 21:28.) Seni aga aidakem nii paljudel kui võimalik õppida tundma Jumalat, kes ainsana väärib kummardamist, Jumalat, kellel on võimsaim ja tähendusrikkaim nimi – Jehoova. (Hes. 28:26.)