1., 2. Milline prostituut tekitab meis pigem tülgastust kui kaastunnet?

PROSTITUUDI nägemine võib tekitada vastakaid tundeid. Me võime mõelda, mis teda küll sellisele teele tõukas. Kas ta koges kodus vägivalda või kuritarvitamist ja oli sunnitud juba noorena tänavale minema? Kas ta hakkas oma keha müüma äärmise vaesuse tõttu? Või kas ta põgenes tänavale oma jõhkra mehe eest? Kahjuks on niisugused lood selles maailmas liigagi tavalised. Seepärast pole üllatav, et Jeesus kohtles mõnda prostituuti väga lahkelt. Ta õpetas, et need, kes oma patte kahetsevad ja end muudavad, võivad loota paremat elu. (Matt. 21:28–32; Luuka 7:36–50.)

² Ent mõelgem nüüd sootuks teistsugusele prostituudile, naisele, kes on omal soovil sellise tee valinud. Ta ei näe selles midagi alandavat, vaid hoopis võimalust võimu saada. Ta januneb raha ja mõjukuse järele. Veelgi hullem  on see, et prostitutsiooni nimel petab ta oma truud abikaasat. Sellisele naisele on raske kaasa tunda, pigem tekitab ta meis tülgastust. See ongi üks peamisi põhjusi, miks Jehoova võrdleb vääruskusid prostituudiga. Nii annab ta meile teada, millist vastikust ta väärusu vastu tunneb.

3. Millistest Hesekieli raamatu lugudest me selles peatükis räägime?

³ Hesekieli raamatus on kirjas kaks lugu, milles prostitutsioon kujutab Iisraeli ja Juuda rahva truudusetust Jehoovale. (Hes. 16 ja 23.) Enne kui vaatame neid lugusid lähemalt, räägime ühest sümboolsest prostituudist, kellest on juttu Piibli viimases raamatus, Ilmutusraamatus. See prostituut oli olemas juba enne Hesekieli päevi ja isegi enne Iisraeli rahva sündi ning on alles seniajani.

4., 5. Mis on Suur Babülon ja millel see arusaam põhineb? (Vaata pilti peatüki alguses.)

⁴ Esimese sajandi lõpus andis Jeesus apostel Johannesele nägemuse, milles on üks silmatorkav tegelane. Teda nimetatakse suureks prostituudiks ja ka Suureks Babüloniks, prostituutide emaks. (Ilm. 17:1, 5.) See naine on vaimulikele ja piibliõpetlastele sajandeid peamurdmist valmistanud. Näiteks on arvatud, et ta sümboliseerib Babüloni, Roomat või roomakatoliku kirikut. Jehoova tunnistajad said aga juba aastakümneid tagasi aru, et see prostituut sümboliseerib kõiki vääruskusid ühtekokku. Millel see arusaam põhineb?

⁵ Ilmutusraamatus öeldakse, et selle prostituudiga hooravad „maa kuningad” ehk maailma poliitiline süsteem. Samuti öeldakse seal, et teda leinavad taga „maa kaupmehed” ehk kaubandussüsteem. Seega ei saa ta ise sümboliseerida ei poliitilist ega kaubandussüsteemi. Suur Babülon tegeleb spiritismiga, kummardab ebajumalaid ja eksitab rahvaid. Ta ratsutab metsalise seljas, mis tähendab, et tal on mõjuvõim poliitiliste võimude üle. Ja ta vaenab Jehoova teenijaid. (Ilm. 17:2, 3; 18:11, 23, 24.) Kas just kõike seda pole teinud väärusud?

6. Miks nimetatakse Suurt Babüloni prostituutide emaks?

⁶ Miks aga nimetatakse Suurt Babüloni prostituutide emaks? Suur Babülon on oma nime saanud muistse Babüloni linna järgi (algselt Paabel), kuhu ulatuvad kõigi vääruskude juured. Kui Jumal segas Paabelis ära inimeste keele, levisid nende väärad uskumused üle kogu  maailma ning selle tagajärjel sündis lugematu hulk usuvoole ja sekte. (1. Moos. 11:1–9.) Niisiis võib öelda, et kõik väärusud on ühe ja sama prostituudi tütred. Kuna väärusud eksitavad inimesi spiritismi, ebajumalakummardamise ning muude Jumalat teotavate uskumuste ja tavadega, täidavad nad Saatana eesmärke. Seepärast ütlebki Jehoova meile tungivalt: „Minge välja temast [Suurest Babülonist], minu rahvas, kui te ei taha saada tema pattude kaasosaliseks ja kui te ei taha saada osa tema nuhtlustest!” (Loe Ilmutus 18:4, 5.)

7. Miks on meil vaja Suurest Babülonist välja minna?

⁷ Kas sa oled seda hoiatust kuulda võtnud? Üksnes siis, kui teenime Jehoovat õigel viisil, saame rahuldada oma vaimseid vajadusi, millega meid on loodud. (Matt. 5:3.) Seepärast soovime hoida vaimsest prostitutsioonist võimalikult kaugele. Saatan teeb aga kõik, mis suudab, et Jehoova teenijaid sellesse lõksu meelitada. Kahjuks on see tal sageli ka õnnestunud. Hesekieli päeviks olid iisraellased juba kaua aega Jehoovale truudust murdnud. Vaatame nüüd, kuidas nad sellele teele läksid. Sellest võime palju õppida Jehoova normide, õigluse ja halastuse kohta.

8.–10. a) Mida Jehoova oma rahvalt ootab? b) Mida Jehoova tundis, kui tema rahvas hakkas kummardama ebajumalaid? Illustreeri.

⁸ Hesekieli raamatus kirjeldab Jehoova värvikalt, mida ta tundis, kui tema rahvas talle truudust murdis. Väljendamaks oma valu ja pettumust, räägib ta kaks lugu, milles ta võrdleb oma rahvast prostituutidega. Miks on see võrdlus kohane?

⁹ Tuletagem meelde üht õige jumalateenimise põhinõuet, millest oli juttu selle väljaande 5. peatükis. Jehoova ütles Iisraelile antud seaduses: „Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval. ... mina, Jehoova, sinu Jumal, olen Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.” (2. Moos. 20:3, 5.) Hiljem kordas ta sedasama nõuet, öeldes: „Te ei tohi kummardada teiste jumalate ette, sest Jehoova ootab jäägitut pühendumust. Jah, ta on Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.” (2. Moos. 34:14.) Enam selgemalt poleks ta saanud seda öelda. Jehoova ootab, et teeniksime üksnes teda.

¹⁰ Selle mõtte illustreerimiseks mõelgem abielule. Nii mehel kui ka naisel on õigus oodata, et abikaasa oleks talle  truu: et tal poleks kedagi teist ja et ta isegi ei flirdiks kellegagi. Vastasel juhul tunneks mees või naine põhjendatult armukadedust ja seda, et teda on reedetud. (Loe Heebrealastele 13:4.) Ka Jehoova tundis end reedetuna, kui tema rahvas, kes oli tõotanud talle jäägitut pühendumust, hakkas kummardama ebajumalaid. Hesekieli raamatu 16. peatükis väljendab ta jõuliselt oma pettumust.

11. Millise loo räägib Jehoova Jeruusalemmast?

¹¹ Jehoova räägib selles peatükis kurva ja šokeeriva loo oma rahva ajaloost ja reeturlikkusest. See on Jehoova pikim otsekõne Hesekieli raamatus ja üks tema pikimaid prohvetikuulutusi terves Piibli heebreakeelses osas. Need sõnad on suunatud Jeruusalemmale, mis sümboliseerib truudusetut Juudat. Jehoova ütleb, et ta leidis Jeruusalemma abitu, hüljatud ja hooletusse jäetud lapsena, kes oli sündinud kaananlaste maal. Tal oli sellest leidlapsest kahju, ta pesi ta puhtaks ja hoolitses tema eest. Aja möödudes sai temast Jehoova naine. See lugu kirjeldab hästi Jeruusalemma ajalugu. Jeruusalemm oli algselt Kaanani rahva jebuuslaste linn. Taavet vallutas selle ja asus sinna elama. Tol ajal olid iisraellased juba Jehoova rahvas, sest nad olid Moosese päevil temaga vabatahtlikult lepingu sõlminud. (2. Moos. 24:7, 8.) Kuna Jeruusalemmast sai Jehoova rahva pealinn, sai sellest justkui Jehoova naine. Jehoova hoolitses selle eest nagu mõjukas ja rikas abielumees, kes puistab oma naise üle kallite ehetega. (Hes. 16:1–14.)

12. Kuidas Jeruusalemm rüvetus?

¹² Saalomoni päevil sai Jeruusalemm tänu Jehoova õnnistusele nii rikkaks, et selle hiilgus ja ilu sai tuntuks kogu tollases maailmas. (1. Kun. 10:23, 27.) Kuid vähehaaval hakkas rahvas Jehoovast eemalduma. Jehoova ütles: „Sa lootsid oma ilule ja kasutasid ära oma kuulsust, et hakata prostituudiks. Sa pakkusid end heldelt igale möödaminejale, sinu ilu sai nende omaks.” (Hes. 16:15.) Kuna Saalomon soovis olla meele järele oma võõramaa naistele, hakkas ta teenima paganlikke jumalaid ja rüvetas sellega Jeruusalemma. (1. Kun. 11:1–8.) Mõned tema troonijärglased tegid veelgi rohkem halba ja rüvetasid ebajumalakummardamisega kogu maa. Mida Jehoova oma rahva prostitutsioonist ja reeturlikkusest arvas? Ta ütles: „Midagi sellist ei tohiks juhtuda ega eales sündida!” (Hes.  16:16.) Ometi langes tema rahvas üha sügavamale kõlvatusse.

13. Milliseid õõvastavaid tegusid Jeruusalemmas tehti?

¹³ Kujutle, millist valu ja tülgastust Jehoova oma rahva tegude tõttu tundis. Ta ütles: „Sa võtsid oma pojad ja tütred, kelle sa mulle olid sünnitanud, ja ohverdasid nad ebajumalatele õgimiseks. Kas ei läinud sa oma hooramisega liiga kaugele? Sa tapsid mu poegi ja tõid nad ohvriks, heites nad tulle.” (Hes. 16:20, 21.) See, milliseid õõvastavaid tegusid rahvas tegi, näitab, kui julm on Saatan. Ta tunneb õelat mõnu, kui tal õnnestub panna Jehoova teenijaid selliseid jäledusi tegema. Kuid Jehoova näeb seda ja seab õigluse jalule. Ta teeb kõigile sellistele koledustele lõpu ja hüvitab kogu kahju, mida inimesed on Saatana mõjutusel teistele põhjustanud. (Loe Iiob 34:24.)

14. Keda nimetas Jehoova Jeruusalemma õdedeks ja kes oli neist kolmest kõige häbitum?

¹⁴ Jeruusalemm aga ei tundnud oma tegude pärast mingit tülgastust. Ta hooras edasi. Jehoova ütles, et ta oli teistest prostituutidest veel häbitum, sest tema maksis oma partneritele, mitte nemad talle. (Hes. 16:34.) Jeruusalemm oli oma „ema” moodi, paganarahvaste moodi, kelle valduses maa oli varem olnud. (Hes. 16:44, 45.) Ka tema õed olid prostituudid. Jeruusalemma vanem õde oli Samaaria, kes hakkas prostituudiks enne teda. Jehoova nimetas tema õeks ka Soodomat, kelle ta oli kaua aega tagasi ülbuse ja äärmise kõlvatuse pärast hävitanud. Selle võrdlusega tahtis Jehoova öelda, et Jeruusalemm ületas oma rõlguselt Samaariat ja isegi Soodomat. (Hes. 16:46–50.) Kuigi Jehoova manitses oma rahvast ikka ja jälle, ei võtnud see teda kuulda.

15. Mis eesmärgiga Jehoova Jeruusalemma karistas?

¹⁵ Mida lubas Jehoova Jeruusalemmaga teha? Ta ütles: „Ma [kogun] kokku kõik su armukesed, kellele sa oled valmistanud naudingut ... Ma annan su nende kätte.” Jeruusalemma paganarahvastest liitlased pidid ta hävitama, rikkuma ta ilu ja riisuma ta vara. „Nad ... loobivad sind kividega ja tapavad su mõõgaga,” sõnas Jehoova. Siiski ei soovinud ta oma rahvale lõppu teha. Ta ütles hoopis: „Ma teen lõpu su hooramisele,” ja lisas: „Mu raev su vastu vaibub ja mu pahameel pöördub ära su pealt. Ma rahunen ega ole enam vihane.” Nagu selgitati selle väljaande 9. peatükis, oli Jehoova eesmärk tuua oma rahvas kodumaale tagasi ja taastada seal õige jumalateenimine.  Erinevalt oma rahvast oli Jehoova üdini ustav. Ta ütles: „Minul on meeles leping, mille ma sinuga su nooruspäevil sõlmisin.” (Hes. 16:37–42, 60; loe Ilmutus 15:4.)

16., 17. a) Miks ei saa Ohola ja Oholiba olla prohvetlikud võrdpildid ristiusu kiriku kohta? (Vaata kasti „Prostituutidest õed”.) b) Mida Hesekieli 16. ja 23. peatükk meile õpetavad?

¹⁶ Hesekieli 16. peatükis oleva pika ja jõulise otsekõnega õpetab Jehoova meile paljutki oma normide, õiglustunde ja halastuse kohta. Sama võib öelda Hesekieli 23. peatüki kohta. Jehoova vihkab vaimset prostitutsiooni ja meil pole tema tunnetest ükskõik. Me ei taha talle mingil juhul haiget teha, nagu tegid Juuda ja Jeruusalemm. Seepärast me hoidume igasugusest ebajumalateenimisest, näiteks ahnusest ja materialismist. (Matt. 6:24; Kol. 3:5.) Me ei tohiks kunagi unustada, mida Jehoova oma rahva heaks on teinud. Ta on taastanud õige jumalateenimise ega lase sel enam rüvetuda. Vaimse Iisraeliga on ta teinud püsiva lepingu, mida ei murra ei truudusetus ega prostitutsioon. (Hes. 16:60.) Pidagem siis alati kalliks võimalust kuuluda Jehoova puhta rahva hulka.

¹⁷ Räägime nüüd aga Ilmutusraamatu prostituudist, Suurest Babülonist. Milliseid sarnasusi on Suure Babüloni ja Hesekieli raamatu prostituutide vahel?

18., 19. Milliseid sarnasusi on Suure Babüloni ja Hesekieli raamatu prostituutide vahel?

¹⁸ Jehoova ei ole muutunud. (Jaak. 1:17.) Ta tunneb väärusu vastu praegu sama suurt tülgastust nagu vanal ajal. Seepärast pole üllatav, et Suure Babüloni saatus sarnaneb mitmes mõttes Hesekieli raamatu prostituutide omaga.

¹⁹ Hesekiel ennustas, et Jehoova ei karista neid prostituute ise, vaid laseb seda teha rahvastel, kellega nad on hooranud. Ka Suur Babülon hoorab maa kuningate ehk poliitiliste võimudega. Ühel hetkel aga hakkavad nad prostituuti vihkama. „Nad röövivad ta paljaks, kisuvad alasti, söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega.” Millest selline ootamatu pööre? Piibel ütleb: „Jumal on pannud nende südamesse soovi viia ellu tema mõte.” (Ilm. 17:1–3, 15–17.)

20. Mis näitab, et Jehoova kohtuotsus on lõplik?

²⁰ Seega on poliitilised võimud Jehoova käes tööriist, mille abil ta kõik väärusud minema pühib, sealhulgas kõik ristiusu vormid. Jehoova kohtuotsus on lõplik: ta ei andesta Suurele Babülonile ega anna talle mingit võimalust end muuta. „Teda ei leita enam kunagi,” ütleb Piibel. (Ilm.  18:21.) Inglid juubeldavad tema hävingu üle ja hüüavad: „Kiitke Jaahi! Selle linna põlemise suits tõuseb ikka ja igavesti.” (Ilm. 19:3.) See kohtumõistmine vääruskude üle jääb igaveseks pretsedendiks. Enam kunagi ei luba Jehoova väärusul pead tõsta ja õiget jumalateenimist rüvetada. Piltlikult öeldes jääb Suur Babülon igavesti suitsevateks süteks.

21. Milline aeg algab Suure Babüloni hävitamisega ja millega see aeg päädib?

²¹ Suure Babüloni hävitamine on oluline samm Jehoova lõppeesmärgi täitumise suunas. Selle sündmusega algab enneolematu hädaaeg, mida Jeesus nimetas suureks viletsuseks. (Matt. 24:21.) See viletsus päädib Harmagedooniga, Jumala sõjaga, milles ta hävitab praeguse mandunud maailma. (Ilm. 16:14, 16.) Nagu näeme järgmistest peatükkidest, avaldab Hesekieli raamat meile nii mõndagi  selle kohta, kuidas sündmused suure viletsuse ajal arenevad. Praegu aga tasub meil Hesekieli 16. ja 23. peatükist meelde jätta mõned olulised mõtted, millest oma elus juhinduda.

22., 23. Kuidas peaks meid mõjutama Jehoova suhtumine vaimsesse prostitutsiooni?

²² Saatan tunneks ülimat heameelt, kui tal õnnestuks meelitada Jehoova teenijaid tegelema vaimse prostitutsiooniga. Ent me teame, kuidas Jehoova truudusetusse suhtub. (4. Moos. 25:11.) Seetõttu hoiame väärusust võimalikult kaugele; me ei taha isegi nii-öelda puudutada midagi, mis on Jehoova silmis rüve. (Jes. 52:11.) Meil tuleb ka jääda neutraalseks poliitilistes küsimustes. (Joh. 15:19.) Praeguses killustunud maailmas vohab natsionalism, mis on lihtsalt üks väärusu vorm, mida Saatan tagant õhutab. Me ei soovi sellega mingit tegemist teha.

²³ Ärgem siis kunagi unustagem, kui suur au on teenida Jehoovat tema pühas vaimses templis! See aitab meil väärusust ja vaimsest prostitutsioonist kindlameelselt eemale hoida.