1., 2. a) Mida me saime Hesekieli templinägemuse kohta teada eelmisest peatükist? b) Milliseid küsimusi käsitletakse selles peatükis?

EELMISEST peatükist saime teada, et tempel, mida Hesekiel nägemuses nägi, ei olnud Jehoova suur vaimne tempel, millest sajandeid hiljem rääkis apostel Paulus. Samuti saime teada, et see nägemus pidi juutidele rõhutama, kui oluline on pidada kinni Jehoova ülevatest normidest. Vaid nii oli neil võimalik taastada Jehoovaga head suhted. Seepärast ütles Jehoova neile koguni kaks korda: „See on templi seadus.” (Loe Hesekiel 43:12.)

² Selles peatükis võtame vaatluse alla kaks küsimust. Kõigepealt arutame, mida konkreetset võisid Hesekieli templinägemusest õppida tolle aja juudid. See omakorda aitab meil mõista, mida võime meie sellest nägemusest õppida.

3. Miks võis templi asukoht panna juute häbi tundma?

³ Vastuse leidmiseks mõelgem mõnele selle nägemuse üksikasjale. Kõrge mägi. See mägi viis juutide mõtted ilmselt  Jesaja taastamisennustusele. (Jes. 2:2.) See, et tempel asus kõrge mäe peal, rõhutas, et õige jumalateenimine peab olema kõigest muust kõrgemal. Muidugi on Jehoova teenimine juba iseenesest ülev, sest Jehoova on „kaugelt ülevam kui kõik teised jumalad”. (Laul 97:9.) Ent juudid polnud teinud oma osa. Nad olid sajandeid õiget jumalateenimist rüvetanud ja jalge alla tallanud. Kui Hesekiel maalis neile pildi Jehoova templi ülevusest ja hiilgusest, tundis osa juute kahtlemata oma tegude pärast häbi.

4., 5. Mida õpetasid juutidele templinägemuse kõrged väravahooned?

⁴ Kõrged väravad. Kohe nägemuse algul nägi Hesekiel, kuidas ingel mõõtis ära templi väravahooned. Need olid umbes 30 meetri kõrgused. (Hes. 40:14.) Väravahoonete sees olid vahiruumid. Jehoova käskis Hesekielil väravahoonetele erilist tähelepanu pöörata. Põhjus oli selles, et Jeruusalemmas olid juudid toonud Jumala pühasse templisse neid, kes olid ümberlõikamata südame ja ihuga, ning rüvetanud nõnda tema templit. (Hes. 44:5, 7.)

⁵ Need, kes olid ümberlõikamata ihuga, polnud kuuletunud Jumala käsule, mille ta oli andnud juba Aabrahami päevil. (1. Moos. 17:9, 10; 3. Moos. 12:1–3.) Kuid nende olukord, kel oli ümberlõikamata süda, oli märksa halvem. Nad olid kangekaelsed ja mässumeelsed, täiesti tuimad Jehoova juhatuse suhtes. Selliseid inimesi poleks tohtinud Jehoova kotta sisse lasta. Jehoova vihkab silmakirjalikkust, kuid tema rahvas lasi sel tema enda kojas vohada. Seega õpetasid templinägemuse väravad ja vahiruumid juutidele midagi olulist: selline jumalateotus tuleb lõpetada. Jehoova kotta võivad siseneda vaid need, kes peavad kinni tema ülevatest normidest. Üksnes juhul, kui juudid seda nõuet täidavad, saavad nad teenida Jehoovat talle meelepäraselt ja ta õnnistab neid.

6., 7. a) Mis sõnumi edastas rahvale templi territooriumi ümbritsev müür? b) Kuidas oli Jehoova rahvas varem tema templisse suhtunud? (Vaata allmärkust.)

⁶ Piirdemüür. Veel üks tähelepanuväärne detail templinägemuses oli müür, mis ümbritses templi territooriumi. Hesekieli sõnul oli müüri iga külje pikkus 500 ritva ehk 1600 meetrit. (Hes. 42:15–20.) Tempel ja selle õued moodustasid aga ala, mille iga külg oli ainult 500 küünart ehk 260 meetrit. (Hes. 45:2.) Seega jäi templikompleksi  ja piirdemüüri vahele suur maa-ala. * Mis oli selle otstarve?

⁷ Jehoova ütles: „Nüüd lõpetagu nad oma ebajumalate järel hoora kombel käimine ja viigu nad minust kaugele oma kuningate laibad, siis elan ma nende keskel igavesti.” (Hes. 43:9.) Väljend „kuningate laibad” käis ilmselt ebajumalakujude kohta. Niisiis ütles Jehoova selle suure maa-alaga sisuliselt seda: „Hoidke kogu selline saast minust eemal, ärge tooge seda ligilähedalegi!” Ta lubas oma rahvale, et kui nad hoiavad oma jumalateenimist puhtana, jääb ta alatiseks nendega.

8., 9. Mida võisid juudid õppida Jehoova sõnadest rahva juhtidele?

⁸ Otsekohesed sõnad rahva juhtidele. Jehoova andis rahva juhtidele otsekohest nõu. Leviite, kes olid hakanud koos rahvaga ebajumalaid teenima, kutsus ta karmilt korrale. Ent Saadoki poegi ta kiitis, sest need olid täitnud tema pühamuga seotud kohustusi ka siis, kui iisraellased temast eemaldusid. Jehoova oli kummagi rühmaga õiglane ja halastav. (Hes. 44:10, 12–16.) Ta ei jätnud tähelepanuta ka Iisraeli pealikke: needki said karmilt noomida. (Hes. 45:9.)

⁹ Kõik see näitas, et rahva juhtidel tuleb oma kohustuste täitmise kohta Jehoovale aru anda. Nad ei võinud mõelda, et nemad nõuandeid ega noomimist ei vaja. Vastupidi, kuna nad pidid rahvale Jehoova normide järgimises eeskuju andma, tuli neil Jehoovat varmalt kuulda võtta.

10., 11. Millest võib järeldada, et osa kodumaale naasnud juute võttis Hesekieli nägemusest õppust?

¹⁰ Kas kodumaale naasnud juudid võtsid Hesekieli nägemusest õppust? Kuigi me ei tea täpselt, mida nad seoses selle nägemusega mõtlesid, räägib Piibel päris palju sellest, kuidas nad pärast pagendust Jehoova teenimisse suhtusid ja mida ette võtsid. Kui võrrelda nende tegusid nende esiisade omadega, on näha, et vähemalt mingil määral nad järgisid Hesekieli nägemuses sisalduvaid põhimõtteid.

¹¹ Prohvetid Haggai ja Sakarja, preester ja kirjatundja Esra ning maavalitseja Nehemja püüdsid rahvale kogu hingest neidsamu põhimõtteid õpetada. (Esra 5:1, 2.) Nad õhutasid juute hoidma õiget jumalateenimist au sees, kõrgemal ainelistest väärtustest ja omaenda huvidest. (Haggai 1:3, 4.) Nad tegid kõik selleks, et rahvas Jehoova ülevatest  normidest kinni peaks. Näiteks Esra ja Nehemja andsid juutidele tungivalt nõu oma võõramaa naised ära saata, sest nende tõttu olid rahva suhted Jumalaga ohus. (Loe Esra 10:10, 11; Neh. 13:23–27, 30.) Mis sai ebajumalakummardamisest? Paistab, et pärast pagendust tekkis Jehoova rahval selle kauaaegse patu vastu viimaks tülgastus. Ja mis puutub preestritesse ja pealikesse, andis Jehoova neile nõu ja noomis neid, just nagu Hesekiel oli nägemuses näinud. (Neh. 13:22, 28.) Paljud neist võtsid Jehoova nõuandeid kuulda. (Esra 10:7–9, 12–14; Neh. 9:1–3, 38.)

12. Kuidas Jehoova pagendusest naasnud juute õnnistas?

¹² Seega puudutasid templinägemuses sisalduvad põhimõtted paljusid südameid. Tänu sellele, et juudid hakkasid Jehoova ülevatest normidest lõpuks kinni pidama, õnnistas ta neid. Rahval olid Jehoovaga head suhted, hea tervis ja rahu. (Esra 6:19–22; Neh. 8:9–12; 12:27–30, 43.) Kokkuvõtteks võib öelda, et Hesekieli nägemusest oli pagendatuile kasu kahes olulises mõttes. Esiteks sisaldas see õpetlikke seiku õige jumalateenimise normide ja nende järgimise kohta. Teiseks oli sel  prohvetlik tähendus. See kuulutas ette õige jumalateenimise taastamist ja näitas, et niikaua kui rahvas teenib Jehoovat õigel viisil, õnnistab ta neid. Ent kuidas täitub see nägemus meie ajal?

13., 14. a) Kust me teame, et Hesekieli templinägemusel on tähendus ka meile? b) Millises kahes mõttes on sellest nägemusest meile kasu? (Vaata ka kasti 13A „Eri templid, eri tähendused”.)

¹³ Kust me teame, et Hesekieli templinägemusel on tähendus ka meile? Meenutagem veel kord sarnasust Hesekieli nägemuse ja prohvet Jesaja ennustuse vahel. Hesekiel nägi, et tempel asus väga kõrge mäe peal. Jesaja rääkis ajast, kui Jehoova koja mägi kõrgub üle teiste mäetippude. Kuid Jesaja andis ka teada, et see ennustus käib viimsete päevade kohta. (Jes. 2:2–4; Hes. 40:2; vaata ka teksti Miika 4:1–4.) Mõlemad ennustused on täitunud alates aastast 1919, kui algas õige jumalateenimise taastamine – kui see tõsteti justkui kõrge mäe otsa. *

¹⁴ Seega on ka meil Hesekieli nägemusest nii mõndagi õppida. Nagu vana aja juutidele oli sellest nägemusest kasu kahes olulises mõttes, on nii ka meie puhul. Esiteks sisaldab see õpetlikke seiku õige jumalateenimise normide ja nende järgimise kohta. Teiseks kinnitab see meile, et õige jumalateenimine taastatakse täielikult ja et ees ootavad Jehoova rikkalikud õnnistused.

15. Mida tuleb meil seoses Hesekieli nähtud templiga meeles pidada?

¹⁵ Kujutlegem nüüd, et oleme koos Hesekieliga selles muljetavaldavas templis ringkäigul. Nagu öeldud, ei ole tegu Jehoova suure vaimse templiga. See nägemus lihtsalt õpetab meile põhimõtteid, millest Jehoovat teenides juhinduda. Vaatame selle kohta mõnd konkreetset näidet.

16. Mida õpetab meile templi detailne äramõõtmine? (Vaata pilti peatüki alguses.)

¹⁶ Täpsed mõõdud. Hesekiel jälgib, kuidas ingel, kelle välimus meenutab vaske, mõõdab ära kogu templikompleksi, sealhulgas müürid, väravahooned, vahiruumid, õued ja altari. Õigupoolest on selles nägemuses mõõdetavaid detaile peadpööritavalt palju. (Hes. 40:1–42:20; 43:13, 14.) Selline detailsus õpetab meile Jehoova normide olulisust. Jehoova ise on kehtestanud normid selle kohta, kuidas teda tuleks teenida. Ühelgi inimesel pole õigust selles asjas sõna sekka öelda. Need, kes väidavad, et Jumalal on ükskõik, kuidas teda teenitakse, eksivad rängalt. Kuid  templi äramõõtmine õpetab meile veel midagi. Nagu mõõtude täpsus oli väljaspool kahtlust, pole kahtlust ka selles, et kõik Jumala tõotused täituvad igas üksikasjas. Seega kinnitab Hesekieli nägemus, et õige jumalateenimise taastamine viimseil päevil on täiesti kindel.

17. Mida tuletab meile meelde templi territooriumi ümbritsev müür?

¹⁷ Piirdemüür. Nagu eespool rääkisime, nägi Hesekiel, et templi territooriumi ümbritses müür. See oli meeldetuletus selle kohta, et igasugune rüvedus tuleb Jehoova teenimisest kaugel hoida; Jumala kojas pole sel mingit kohta. (Loe Hesekiel 43:7–9.) Nii on ka tänapäeval. Jumala rahvas ongi religioossele puhtusele suurt tähelepanu pööranud, seda eriti aastast 1919. Tol aastal vabanes vaimne Iisrael Suurest Babülonist, misjärel Kristus määras ametisse ustava ja aruka orja. Sestsaadik on Jehoova rahvas teinud kõik selleks, et saada lahti ebausu ja paganlusega rüvetatud õpetustest ja tavadest. Peale selle ei aja me kuningriigisaalis mingeid äriasju, vaid hoiame niisugused asjad Jehoova teenimisest lahus. (Mark. 11:15, 16.)

18., 19. a) Mida me õpime Hesekieli nähtud templi kõrgetest väravahoonetest? b) Millisele seisukohale tuleks meil jääda hoolimata sellest, mida teised Jehoova moraalinormidest arvavad? Too näide.

¹⁸ Kõrged väravad. Mida me õpime Hesekieli nähtud templi kõrgetest väravahoonetest? Juutidele rõhutasid need seda, et õige jumalateenimise normid on väga kõrged. Kuna meie teenime Jehoovat tema suures vaimses templis, on meil veelgi tähtsam tema normidest kinni pidada. Muu hulgas tuleb seda teha moraali vallas. (Rooml. 12:9; 1. Peetr. 1:14, 15.) Viimseil päevil on Jehoova aidanud oma rahval tema moraalinormid ausse tõsta. * Näiteks heidetakse mittekahetsevad patustanud kogudusest välja. (1. Kor. 5:11–13.) Vahiruumid, mida Hesekiel väravahoonetes nägi, toonitavad seda, et Jehoova suurde vaimsesse templisse ei lasta kedagi, kes pole talle meelepärane. Inimene, kes elab kaksikelu, võib tulla küll kuningriigisaali, kuid mitte Jehoova vaimsesse templisse – enne peab ta oma suhted Jumalaga korda seadma. (Jaak. 4:8.) Arvestades seda, millises mandunud maailmas me elame, on selline Jehoova kaitse tõesti hädavajalik.

¹⁹ Piiblis on niisugune moraalilangus ette kuulutatud. Seoses viimsete päevadega öeldakse seal: „Kurjad inimesed ja petised lähevad aga veelgi kurjemaks, eksitavad teisi ja lasevad end eksitada.” (2. Tim. 3:13.) Üha rohkem on neid, kes mõtlevad, et Jehoova moraalinormid on liiga  ranged, ajast ja arust või lausa valed. Meilgi on oht lasta end eksitada. Näiteks kui keegi püüab sulle selgeks teha, et Piibli seisukoht homoseksuaalsuse suhtes pole õige, kas lased end veenda? Või kas oled sama meelt Jehoovaga, kes nimetab seda rõveduseks? Ta paneb meile südamele, et me ei hakkaks suhtuma heakskiitvalt tegudesse, mida tema vihkab. (Rooml. 1:24–27, 32.) Selliste teemadega kokku puutudes tuleta meelde Hesekieli nähtud templi kõrgeid väravahooneid ja seda, mida need õpetavad. Kuigi see maailm vajub üha sügavamale moraalituse mülkasse, ei lase Jehoova oma norme alla. Kas meiegi seisame alati selle eest, mis on õige?

20. Milliseid Hesekieli nägemuse detaile saavad suure rahvahulga liikmed seostada enda teenistusega?

²⁰ Välisõu. Kui Hesekiel nägi templi avarat välisõue, võis ta mõelda, kui palju Jehoova teenijaid sinna küll ära mahuks. Suur vaimne tempel, kus meie tänapäeval Jehoovat teenime, on veelgi grandioossem. Suure rahvahulga liikmed, kes on selle templi välisõues, saavad mitmeid Hesekieli nägemuse detaile seostada enda teenistusega. (Ilm. 7:9, 10, 14, 15.) Hesekiel nägi, et õu oli ääristatud söögiruumidega, kus Jehoova teenijad võisid oma rahuohvreid süüa. (Hes. 40:17.) Nii olid nad otsekui ühissöömaajal  Jehoova endaga, mis tähendas, et neil on temaga head suhted. Tänapäeval ei too Jehoova teenijad samasuguseid ohvreid, nagu tõid juudid Moosese seaduse järgi. Me toome hoopis kiitusohvreid, näiteks sellega, et vastame koosolekul ja osaleme kuulutustöös. (Heebr. 13:15.) Jehoova on andnud meile ka rohkelt vaimset toitu. Nagu Korahi pojad laulsid, on üks päev Jehoova õuedes parem kui tuhat mujal. (Laul 84:10.)

21. Mida võivad Hesekieli nägemusest õppida võitud kristlased?

²¹ Preesterkond. Hesekiel nägi, et siseõue, kus teenisid vaid preestrid ja leviidid, viisid samasugused väravahooned nagu välisõuegi. See õpetas preesterkonnale, et ka neil tuleb Jehoova normidest kinni pidada. Tänapäeval pole Jumala rahval enam sünnipärast preesterkonda. Kuid meie seas on võitud kristlased, kellele Piiblis öeldakse: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond”.” (1. Peetr. 2:9.) Vanas Iisraelis teenisid preestrid Jehoovat eraldi õues. Võitud kristlased ei teeni Jehoovat maise lootusega kristlastest sõna otseses mõttes eraldi, küll aga on võitutel Jehoovaga eriline isa-poja suhe. (Gal. 4:4–6.) Ent nii nagu preestrid vanal ajal, ei või nemadki mõelda, et nad nõuandeid ega noomimist ei vaja. Kõigil kristlastel tuleb meeles pidada, et me oleme üks kari ja meil on üks karjane. (Loe Johannese 10:16.)

22., 23. a) Milles on pealik kogudusevanematele eeskujuks? b) Mida me võime tulevikult oodata?

²² Pealik. Hesekieli nägemuses räägitakse päris palju kellestki pealikust. Ta polnud preesterlikust suguharust, seega tuli tal templis preestritele alluda. Samas on näha, et tal oli Jehoova rahva seas vastutav amet ning ta aitas inimesi ohvrite toomisel. (Hes. 44:2, 3; 45:16, 17; 46:2.) See pealik on eeskujuks meestele, kes täidavad kristlikus koguduses vastutusrikkaid ülesandeid. Tuleb ju kogudusevanematel, sealhulgas reisivatel ülevaatajatel, alluda ustavale ja arukale orjale. (Heebr. 13:17.) Peale selle teevad kogudusevanemad kõik endast oleneva, et aidata Jehoova teenijatel nii koosolekutel kui ka kuulutustööl kiitusohvreid tuua. (Efesl. 4:11, 12.) Hesekieli nägemuses noomis Jehoova Iisraeli pealikke võimu kuritarvitamise pärast. (Hes. 45:9.) Kogudusevanemad võivad sellest õppida, et nemadki vajavad manitsusi ja nõuandeid. Neil on hea meel lasta Jehooval end vormida, sest nii saavad  neist paremad karjased ja ülevaatajad. (Loe 1. Peetruse 5:1–3.)

²³ Jehoova hoolitseb selle eest, et meil oleks ka paradiisis tublisid ja hoolivaid ülevaatajaid. Õigupoolest valmistabki praegu saadav väljaõpe kogudusevanemaid selleks tulevaseks ajaks ette. (Laul 45:16.) On põnev mõelda, kuidas nad meid uues maailmas juhtima asuvad. Võib-olla saame Jehoova määratud ajal Hesekieli templinägemusest (ja ka muudest taastamisennustustest) veelgi paremini aru. Kas on võimalik, et mõned selle nägemuse üksikasjad täituvad tulevikus viisil, mida me praegu aimatagi ei oska? Aeg annab arutust.

24., 25. Kuidas kirjeldatakse Hesekieli nägemuses õnnistusi, mis Jehoova lubas oma rahvale tuua?

²⁴ Lõpuks meenutagem üht tähtsat sündmust, mis toimus Hesekieli nägemuses. Templisse tuli Jehoova ise ja tõotas oma rahvale, et niikaua kui nad õige jumalateenimise normidest kinni peavad, on ta seal. (Hes. 43:4–9.) Milliseid õnnistusi pidi Jehoova kohalolek rahvale ja maale tooma?

²⁵ Nägemuses kirjeldatakse neid õnnistusi kahe prohvetliku pildiga. Esiteks, templihoonest voolas välja jõgi, mis tagas maale elu ja viljarikkuse. Teiseks, maa oli ära jaotatud korra järgi ja täpselt, kusjuures tempel jäi maa keskossa. Kuna meie elame ajal, kui Jehoova on tulnud oma suurde vaimsesse templisse, selle puhastanud ja sellele oma heakskiidu andnud, tekib küsimus: mida need prohvetlikud pildid meile tähendavad? (Mal. 3:1–4.) Sellest räägime peatükkides 19–21.