Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ülevaade uutest arusaamadest

Ülevaade uutest arusaamadest

Aastate jooksul on Vahitornis mitut puhku avaldatud Hesekieli prohvetikuulutuste kohta uusi selgitusi. Ka raamatus „Jehoova ülev teenimine viimaks taastatud!” on mitu uut selgitust. Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

Mida sümboliseerivad keerubite neli nägu?

Varasem arusaam. Keerubite iga nägu sümboliseerib ühte Jehoova neljast põhiomadusest.

Uus arusaam. Keerubite näod sümboliseerivad küll igaüks ühte Jehoova neljast põhiomadusest, kuid nende neli nägu üheskoos sümboliseerivad kõiki Jehoova omadusi. Peale selle rõhutavad need neli nägu Jehoova väge ja majesteetlikkust.

Põhjendus. Arv neli viitab Piiblis sageli täielikkusele ja kõikehaaravusele. Seega ei sümboliseeri neli nägu üheskoos mitte lihtsalt nelja tähelepanuväärset omadust, vaid kõiki Jehoova omadusi, millel rajaneb kogu tema isiksus. Peale selle kuulus iga nägu võimsale, vägevale ja majesteetlikule olendile. Kuid kõik need neli võimsat loodut, keda keerubite näod kujutasid, olid Jehoova trooni all. See rõhutab seda, et Jehoova on kõrgeim valitseja.

Keda sümboliseerib kirjutustarvetega mees?

Varasem arusaam. Kirjutustarvetega mees sümboliseerib maa peal olevaid võituid. Oma kuulutus- ja õpetustööga teevad võitud sümboolse märgi nende inimeste laubale, kellest saavad suure rahvahulga liikmed. (Ilm. 7:9.)

Uus arusaam. Kirjutustarvetega mees sümboliseerib Jeesus Kristust. Suure viletsuse ajal otsustab Jeesus, kes kuuluvad lammaste hulka, ja märgistab nad kui ellujääjad. (Matt. 24:21.)

Põhjendus. Jehoova on usaldanud kohtumõistmise Jeesuse hoolde. (Joh. 5:22, 23.) Nagu näitab tekst Matteuse 25:31–33, otsustab Jeesus, kes kuulub lammaste ja kes kitsede hulka.

Kas prostituutidest õed Ohola ja Oholiba on prohvetlikud võrdpildid katoliikluse ja protestantismi kohta?

Varasem arusaam. Vanem õde Ohola (Iisraeli pealinn Samaaria) on prohvetlik võrdpilt katoliikluse kohta. Noorem õde Oholiba (Juuda pealinn Jeruusalemm) on võrdpilt protestantismi kohta.

Uus arusaam. Prostituutidest õed Ohola ja Oholiba ei ole ristiusu kiriku prohvetlikud võrdpildid. Nende õdede näite varal kirjeldas Jehoova hoopis seda, mida ta tundis, kui tema rahvas talle truudust murdis. Samasugused tunded on tal ka kõikide vääruskude vastu.

Põhjendus. Piibel ei näita, et Ohola ja Oholiba oleksid ristiusu kiriku prohvetlikud võrdpildid. Iisrael ja Juuda olid kord otsekui Jehoova naised, kuid ristiusu kirik pole kunagi Jehoovaga lepingusuhetes olnud. Pealegi näitavad Hesekieli 16. ja 23. peatükk, kus Jehoova võrdleb oma truudusetut rahvast prostituutidega, et nii Jeruusalemmal kui ka Samaarial oli lootus, et nende suhted Jehoovaga saavad korda. Ristiusu kirikul pole aga loota midagi paremat kui ülejäänud Suurel Babülonil.

Kas Jeruusalemm oli ristiusu kiriku prohvetlik võrdpilt?

Varasem arusaam. Usust taganenud Jeruusalemm oli ristiusu kiriku prohvetlik võrdpilt. Seega oli ka Jeruusalemma hävitamine eelpilt ristiusu kiriku hävitamise kohta.

Uus arusaam. Ebajumalakummardamine, korruptsioon ja muud jäledused, mida muistses Jeruusalemmas tehti, meenutavad tõepoolest ristiusu kiriku tegusid. Siiski ei pea me Jeruusalemma enam ristiusu kiriku võrdpildiks.

Põhjendus. Piibel ei anna meile alust pidada muistset Jeruusalemma ristiusu kiriku prohvetlikuks võrdpildiks. Erinevalt Jeruusalemmast pole ristiusu kirik kunagi Jumalat õigel viisil teeninud. Ja kui Jeruusalemmale Jehoova andestas ja see oli taas mõnda aega tema soosingus, siis ristiusu kirikul sellist lootust ei ole.

Kuidas täitus nägemus kuivanud luude elustumisest?

Varasem arusaam. Aastal 1918 pagendati võitud Suurde Babüloni; nad olid otsekui surnud, kuna nende tegevus sama hästi kui lakkas. See vangistus oli üsna lühike ja lõppes aastal 1919, kui Jehoova nad elustas, nii et neist said tegusad kuningriigikuulutajad.

Uus arusaam. Võitud kristlaste kogudus oli surmalaadses seisundis väga kaua. Selle sümboolne vangistus algas juba teisel sajandil ja lõppes aastal 1919. See vangistusaeg langes suures osas kokku nisu ja umbrohu kasvuajaga Jeesuse mõistujutus.

Põhjendus. Muistse Iisraeli rahva vangipõlv kestis pikka aega: alates aastast 740 kuni aastani 537 e.m.a. Hesekiel nägi nägemuses täiesti kuivanud luid, mis näitab, et inimesed, kelle luud need olid, olid juba kaua surnud olnud. Pealegi toimus luude elustumine järk-järgult, mis tähendab, et see võttis omajagu aega.

Mida tähendas kahe kepi ühendamine?

Varasem arusaam. Esimese maailmasõja ajal oli võitud kristlaste kogudus lühikest aega lõhenenud, kuid aastal 1919 ühtsus taastati.

Uus arusaam. Kahe kepi ühendamine rõhutas seda, et Jehoova ise liidab oma teenijad üheks rahvaks. Pärast aastat 1919 on võitutega liitunud üha rohkem maise lootusega kristlasi. Need kaks rühma teenivad Jehoovat ühtse rahvana.

Põhjendus. Selles prohvetlikus näitemängus ei tulnud Hesekielil kepp esmalt kaheks murda ja seejärel ühendada. Järelikult ei saanud see kujutada Jumala rahva lõhenemist ja hilisemat taasühendamist. Rõhk on hoopis sellel, et kaks rühma saavad üheks.

Kes on Goog Maagoogi maalt?

Varasem arusaam. Goog Maagoogi maalt on taevast välja heidetud Saatan.

Uus arusaam. Goog Maagoogi maalt on mingi rahvaste ühendus, kes ründab suure viletsuse ajal Jehoova rahvast.

Põhjendus. Goog ei saa olla vaimolend, sest Piibel ütleb, et tema liha antakse roaks röövlindudele ja talle antakse matmispaik maa peal. Peale selle sarnaneb Googi rünnak nende rünnakutega, millest räägivad Taanieli ja Ilmutusraamat ning kus ründajaks on Jumala rahva maised vaenlased. (Taan. 11:40, 44, 45; Ilm. 17:14; 19:19.)

Kas Hesekiel nägi nägemuses Jehoova suurt vaimset templit, millest rääkis apostel Paulus?

Varasem arusaam. Hesekiel nägi nägemuses Jehoova suurt vaimset templit, sedasama, millest hiljem rääkis apostel Paulus.

Uus arusaam. Hesekiel ei näinud nägemuses Jehoova suurt vaimset templit, mis tuli olemasollu aastal 29. Ta nägi hoopis idealiseeritud kujutust sellest, kuidas pärast pagendust Moosese seaduse järgi Jehoovat teenitakse. Pauluse selgitus vaimsest templist keskendub Jeesuse kui ülempreestri tegevusele aastatel 29–33. Ent Hesekieli nägemuses, kus isegi ei mainita ülempreestrit, on pearõhk õige jumalateenimise taastamisel, mis algas aastal 1919. Hesekieli templinägemuse igale detailile ja mõõdule ei peaks otsima prohvetlikku või sümboolset tähendust. Sellest võib lihtsalt leida õpetlikke seiku õige jumalateenimise normide ja nende järgimise kohta.

Põhjendus. Hesekieli nähtud tempel erineb Jehoova suurest vaimsest templist mitmes olulises mõttes. Näiteks toodi Hesekieli nähtud templis palju ohvreid, kuid vaimses templis on toodud vaid üks ohver. (Heebr. 9:11, 12.) Peale selle oli Kristuse ohvrisurmani veel mitu sajandit ning Jehoova silmis polnud veel õige aeg teha teatavaks sügavaid tõdesid vaimse templi kohta.