1., 2. a) Miks võib olla raske pidada lugu neist, kel on meie üle mingil määral võimu? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

KUIDAS reageerib väike poiss, kellel palutakse teha midagi, mis talle üldse ei meeldi? Tõrksus on talle lausa näkku kirjutatud. Ta saab väga hästi aru, et ta peaks oma vanema sõna kuulama, aga ta lihtsalt ei taha seda teha. Me kõik võime vahel samasuguste tunnetega võidelda.

² Teiste autoriteedi tunnustamine pole alati kerge. Kas sul on mõnikord raske pidada lugu neist, kel on sinu üle mingil määral võimu? Kui see on nii, siis pole sa ainuke. Praegu peetakse võimulolijaist lugu vähem kui kunagi varem. Kuid Piibel käsib meil neist lugu pidada. (Õpetussõnad 24:21.) Seda on väga tähtis teha, kui tahame, et Jumal meid armastaks. Miks aga võib olla raske tunnustada teiste autoriteeti? Miks Jehoova meilt seda ootab ja mis on meile selles abiks? Kuidas me saame näidata, et peame lugu neist, kel on mingil määral võimu?

3., 4. a) Kuidas said patt ja ebatäius alguse? b) Miks on meil patuse loomuse tõttu raske lugu pidada neist, kel on meie üle võimu?

³ Vaatame põgusalt kahte põhjust, miks võib olla raske tunnustada teiste autoriteeti. Esiteks oleme meie ebatäiuslikud; teiseks on ebatäiuslikud need, kel on meie üle võimu. Patt ja ebatäius said alguse juba kaua aega  tagasi, kui Aadam ja Eeva mässasid Eedeni aias Jumala autoriteedi vastu. Seega sai patt alguse mässust. Kõik inimesed on sündinud kalduvusega mässata. (1. Moosese 2:15–17; 3:1–7; Laul 51:5; Roomlastele 5:12.)

⁴ Patuse loomuse tõttu võime kergesti uhkeks minna, seda enam et alandlikkust esineb nii harva ja selle arendamiseks tuleb vaeva näha. Isegi kui oleme aastaid Jumalat ustavalt teeninud, võib kangekaelsus ja uhkus meie üle võimust võtta. Selle kohta võib näiteks tuua Korahi. Ta oli paljudes raskustes koos Jehoova rahvaga ustavaks jäänud. Ometi ihkas ta suuremat võimu ning tõstis jultunult mässu Moosese vastu, kes oli tollal kõige alandlikum inimene maa peal. (4. Moosese 12:3; 16:1–3.) Mõtle ka kuningas Ussijale, kes oma uhkuses läks Jehoova templisse ning tegi midagi, mida tohtisid teha vaid preestrid. (2. Ajaraamat 26:16–21.) Neile meestele läks mässamine kalliks maksma. Nende väär käitumine on meile tõsiseks hoiatuseks. Me peame võitlema uhkuse vastu, sest selle tõttu on meil raske pidada lugu neist, kel on meie üle võimu.

5. Kuidas on ebatäiuslikud inimesed võimu kuritarvitanud?

⁵ Teisest küljest on ebatäiuslikud võimulolijad ise oma autoriteeti õõnestanud. Paljud on käitunud julmalt, vägivaldselt või türanlikult. Võimu on kuritarvitatud läbi inimajaloo. (Loe Koguja 8:9.) Näiteks Saul oli tubli ja alandlik mees, kui Jehoova ta kuningaks valis. Siiski said uhkus ja kadedus temast võitu ning ta hakkas ustavat jumalateenijat Taavetit taga kiusama. (1. Saamueli 9:20, 21; 10:20–22; 18:7–11.) Hiljem sai Taavetist üks Iisraeli parimaid kuningaid. Ent ta kuritarvitas oma võimu. Ta võttis endale hett Uurija naise ja saatis Uurija eesliinile, et see süütu mees lahingus tapetaks. (2. Saamueli 11:1–17.) Niisiis on ebatäiuse tõttu inimestel raske võimu  õigesti kasutada. Ja kui need, kellel on võimu, ei pea lugu Jehoovast, kuritarvitavad nad seda veelgi rohkem. Kirjeldanud katoliku paavstide algatatud tagakiusamislainet, kirjutas üks Briti riigimees: „Võimul on kalduvus [inimesi ära] rikkuda ja absoluutne võim rikub absoluutselt.” Mõelgem, miks peaksime siiski lugu pidama neist, kel on võimu.

6., 7. a) Mida ajendab armastus Jehoova vastu meid tegema ja miks? b) Millise hoiakuga me peaksime Jehoovale kuuletuma?

⁶ Eelkõige ajendab meid teiste autoriteeti tunnustama armastus – armastus Jehoova, ligimese ja koguni iseenda vastu. Me armastame Jehoovat üle kõige ja soovime rõõmustada tema südant. (Loe Õpetussõnad 27:11; Markuse 12:29, 30.) Me teame, et tema ülemvõim, tema õigus valitseda universumit, on maa peal vaidluse all olnud juba Eedeni mässust alates ning et suurem osa inimesi on Saatana poolel ega tunnusta Jehoova ülemvõimu. Kuid meie seisame heameelega Jehoova poolel. Kirjakoha Ilmutus 4:11 ülevad sõnad äratavad meis tugevaid tundeid. Meil pole kahtlustki, et Jehoova on universumi õiguspärane valitseja. Me toetame Jehoova ülemvõimu sellega, et tunnustame igapäevaelus tema autoriteeti.

⁷ See tähendab talle kuuletumist. Me kuuletume talle meelsasti, sest me armastame teda. Ent alati ei pruugi see lihtne olla. Sel juhul tuleb meil – nii nagu väiksel poisil, kellest oli juttu selle peatüki alguses – õppida allaheitlikkust. Jeesus allus oma isale isegi siis, kui see oli äärmiselt raske. „Ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine,” ütles ta oma isale. (Luuka 22:42.)

8. a) Mida Jehoovale allumine enamasti tähendab ja mida Jehoova tunneb, kui tema esindajate vastu mässatakse? b) Mis aitab meil nõu ja manitsust kuulda võtta? (Vaata kasti „ Kuula nõu ja võta vastu manitsus”.)

 ⁸ Mõistagi ei räägi Jehoova meiega isiklikult, kuid ta teeb seda Piibli ja enda maapealsete esindajate kaudu. Enamasti allume Jehoovale sellega, et peame lugu neist, kellele ta on andnud meie üle mingil määral võimu või kellel ta on lubanud ülevaatajaametis jätkata. Kui hakkaksime neile vastu – näiteks kui keelduksime kuulda võtmast nende Piiblil-põhinevat nõuannet –, solvaksime Jumalat. Kui iisraellased nurisesid ja mässasid Moosese vastu, suhtus Jehoova sellesse kui mässu tema enda vastu. (4. Moosese 14:26, 27.)

9. Miks ajendab armastus ligimese vastu meid tunnustama teiste autoriteeti? Too näide.

⁹ Me tunnustame teiste autoriteeti ka sellepärast, et armastame oma ligimest. Miks võib nii öelda? Kujuta ette, et oled sõdur. Armee edukus, isegi püsimajäämine, sõltub suuresti sellest, kas iga sõdur teeb koostööd kõrgemal auastmel isikutega, kuuletub neile ja peab neist lugu. Kui sa hakkaksid mässama, õõnestades nõnda armee korda, võiksid kõik sinu kaassõdurid vägagi tõenäoliselt ohtu sattuda. Muidugi põhjustavad inimeste sõjaväed tänapäeva maailmas kohutavat hävingut. Jehoova väehulgad aga teevad inimestele head. Piibel nimetab Jumalat sadu kordi vägede Jehoovaks. (1. Saamueli 1:3.) Ta on võimsatest vaimolenditest koosneva tohutu armee juht. Vahetevahel võrdleb Jehoova ka oma maiseid teenijaid väehulgaga. (Laul 68:11; Hesekiel 37:1–10.) Kui mässaksime inimeste vastu, kellele Jehoova on andnud meie üle mingil määral võimu, kas ei seaks me siis oma kaassõdureid ohtu? Kui kristlane mässab kogudusevanemate vastu, võivad ka teised koguduses kannatada. (1. Korintlastele 12:14, 25, 26.) Kui laps mässab, võib kogu pere  kannatada. Seega näitame armastust oma ligimese vastu, kui oleme lugupidava hoiakuga ja koostööaltid.

10., 11. Millisel põhjusel me veel tunnustame teiste autoriteeti?

¹⁰ Me tunnustame teiste autoriteeti veel sellepärast, et see on meie enda parimates huvides. Jehoova lihtsalt ei ütle, et meil tuleb seda teha, vaid ta annab tihti ka teada, miks see on hea. Näiteks käsib ta lastel kuulata oma vanemate sõna, et nad elaksid kaua ja et neil läheks hästi. (5. Moosese 5:16; Efeslastele 6:2, 3.) Ta soovib, et peaksime lugu kogudusevanematest, kuna vastasel korral kahjustaksime oma suhteid temaga. (Heebrealastele 13:7, 17.) Ja veel ütleb ta, et kuuletuksime ilmalikele võimudele, sest see on kaitseks meile endile. (Roomlastele 13:4.)

¹¹ Kas pole sa nõus, et selle teadmine, miks Jehoova ootab meilt kuulekust, aitab meil tunnustada teiste autoriteeti? Vaatame, kuidas me saame seda teha kolmes eluvaldkonnas.

12. Kelleks on Jehoova määranud abielumehe ja isa ning kuidas peaks mees seda ülesannet täitma?

¹² Jehoova on see, kes pani perekonnale aluse. Kuna Jehoova on korra Jumal, on ta korraldanud pereelu nõndaviisi, et see võiks hästi toimida. (1. Korintlastele 14:33.) Ta on määranud abielumehe ja isa perepeaks. Mees ilmutab lugupidamist oma pea Jeesus Kristuse vastu siis, kui ta võtab eeskujuks selle, kuidas Jeesus juhib kogudust. (Efeslastele 5:23.) Seega ei tohiks mees vastutusest loobuda, vaid ta peaks seda mehiselt kandma; samuti ei tohiks ta olla türanlik ega karm, vaid hoopis armastav, mõistlik ja lahke. Ta peab meeles, et tema võim on suhteline: see ei ületa kunagi Jehoova võimu.

13. Kuidas võib abielunaine ja ema täita oma ülesannet perekonnas viisil, mis meeldib Jehoovale?

¹³ Abielunaine ja ema peab tegutsema kui oma mehe abiline, kes on talle täienduseks. Piibel ütleb: „Ära hülga oma ema juhatust”, järelikult on ka temale antud perekonnas mingil määral võimu. (Õpetussõnad 1:8.) Loomulikult tuleb tal alluda oma mehele. Kristlik naine tunnustab oma abikaasa autoriteeti, kui aitab tal olla hea perepea. Ta ei halvusta meest, ei manipuleeri temaga ega haara ohjasid enda  kätte. Ta hoopis toetab oma meest ja teeb temaga koostööd. Kui mehe otsused pole talle meeltmööda, võib ta lugupidavalt väljendada oma mõtteid, ent ta siiski allub oma mehele. Kui ta abikaasa pole Jehoova teenija, võib ette tulla raskeid olukordi, kuid tänu tema allaheitlikule käitumisele võib ta abikaasa soovida Jehoovat tundma õppida. (Loe 1. Peetruse 3:1.)

14. Kuidas võivad lapsed rõõmustada oma vanemaid ja Jehoovat?

¹⁴ Kui lapsed kuuletuvad oma isale ja emale, rõõmustavad nad Jehoova südant. Samuti austavad ja rõõmustavad nad oma vanemaid. (Õpetussõnad 10:1.) Ka üksikvanemaga peres on lastel tähtis oma emale või isale kuuletuda. Õigupoolest vajab selline vanem veelgi enam laste toetust. Peredes, kus kõik teevad seda, mida Jumal neilt ootab, valitseb rahu ja rõõm. See toob au perekonna alusepanijale Jehoovale. (Efeslastele 3:14, 15.)

15. a) Kuidas me võime koguduses näidata, et tunnustame Jehoova autoriteeti? b) Mis põhimõtted võivad meil aidata kuuletuda koguduse eestvedajatele? (Vaata kasti „ Kuuletuge ... neile, kes on teie seas eestvedajad”.)

¹⁵ Jehoova on määranud oma poja valitsema kristliku koguduse üle. (Koloslastele 1:13.) Jeesus omakorda on määranud ustava ja aruka orja hoolitsema Jumala rahva usuliste vajaduste eest. (Matteuse 24:45–47.) See ustav ja arukas ori on Jehoova tunnistajate juhtiv kogu. Nagu esimese sajandi kristlikes kogudustes, saavad kogudusevanemad tänapäeval juhtivalt kogult juhiseid ja nõuandeid, seda kas otse või selle esindajate, näiteks reisivate ülevaatajate kaudu. Kui me igaüks tunnustame kogudusevanemate autoriteeti, kuuletume Jehoovale. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:12; Heebrealastele 13:17.)

16. Mis mõttes on kogudusevanemad määratud ametisse püha vaimu kaudu?

¹⁶ Kogudusevanemad ja -abilised pole täiuslikud. Neil on puudusi nagu meil kõigil. Ometi nimetatakse kogudusevanemaid andideks. Nad aitavad koguduseliikmetel hoida Jehoovaga häid suhteid. (Efeslastele 4:8.) Kogudusevanemad määratakse ametisse püha vaimu kaudu. (Apostlite teod 20:28.) Mis mõttes? Need mehed peavad kõigepealt vastama kõlblikkusnõuetele, mis on püha vaimu mõjutusel Piiblisse kirja pandud. (1. Timoteosele 3:1–7, 12; Tiitusele 1:5–9.) Ja kui kogudusevanemad kaaluvad, kas vend vastab nendele nõuetele, anuvad nad, et Jehoova neid püha vaimu abil juhataks.

17. Miks tuleb kristlikel naistel koguduses mõnd ülesannet täites pea katta?

¹⁷ Koguduses võib tulla ette olukordi, kui pole ühtegi kogudusevanemat ega -abilist, kes täidaks ülesannet, mis tavaliselt määratakse neile, näiteks kuulutustöökoosoleku juhatamine. Sellisel juhul võib seda teha mõni  teine ristitud vend. Kui ühtegi ristitud venda pole, võib seda ülesannet täita kõlblik kristlik õde. Aga kui naine täidab ülesannet, mis tavaliselt määratakse ristitud mehele, tuleb tal pea katta. * (1. Korintlastele 11:3–10.) See nõue ei alanda naist, vaid annab talle hoopis võimaluse näidata lugupidamist Jehoova seatud allumispõhimõtte vastu, seda nii perekonnas kui ka koguduses.

18., 19. a) Kuidas sa selgitaksid kirjakohta Roomlastele 13:1–7? b) Kuidas me saame tunnustada ilmalike võimude autoriteeti?

¹⁸ Tõelised kristlased järgivad kohusetruult põhimõtteid, mis on kirjas tekstis Roomlastele 13:1–7 (loe). Nendes salmides mainitud võimud on ilmalikud valitsused. Niikaua kui Jehoova lubab neil eksisteerida, täidavad nad tähtsaid funktsioone. Näiteks hoiavad nad mingil määral korda ja tagavad vajalikud teenused. Me tunnustame nende võimude autoriteeti, kui kuuletume seadustele. Me maksame korralikult kõik maksud, täidame hoolikalt kõik blanketid ja dokumendid, mida valitsus nõuab, ja järgime kõiki seadusi, mis puudutavad meid, meie perekonda, äriasju või omandit. Ent kui ilmalikud võimud paluvad meil teha midagi, mis läheb vastuollu Jumala seadusega, toimime samamoodi nagu apostlid, kes ütlesid: „Me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele.” (Apostlite teod 5:28, 29; vaata kasti „ Kellele ma peaksin kuuletuma?”.)

¹⁹ Me saame tunnustada ilmalike võimude autoriteeti ka oma lugupidava käitumisega. Mõnikord tuleb meil valitsusametnikega otseselt kokku puutuda. Apostel Paulus  kohtus näiteks kuningas Agrippa ja maavalitseja Festusega. Neil meestel oli suuri pahesid, kuid Paulus pöördus nende poole lugupidavalt. (Apostlite teod 26:2, 25.) Me järgime Pauluse eeskuju olenemata sellest, kas pöördume mõne väljapaistva riigitegelase või kohaliku politseiniku poole. Koolis püüavad noored kristlased olla samamoodi lugupidavad õpetajate ja teiste koolitöötajate vastu. Loomulikult ei pea me lugu ainult neist, kes suhtuvad meie uskumustesse hästi; me käitume lugupidavalt ka nendega, kes on meie vastu vaenulikud. Need, kes pole Jehoova tunnistajad, peaksid üldjuhul tajuma, et peame neist lugu. (Loe Roomlastele 12:17, 18; 1. Peetruse 3:15.)

20., 21. Mis kasu on sellest, kui oleme lugupidavad ja tunnustame teiste autoriteeti?

²⁰ Olgem alati varmad teistest lugu pidama. Apostel Peetrus kirjutas: „Austage kõiki inimesi.” (1. Peetruse 2:17.) Kui inimesed tunnevad, et peame neist siiralt lugu, võib see neile sügavat muljet avaldada. Peetakse ju tänapäeval üksteisest üha vähem lugu. Niisiis on teistest lugupidamine üks viis järgida Jeesuse käsku „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie taevast isa”. (Matteuse 5:16.)

²¹ Selles pimedusse mähkunud maailmas tõmbab tõevalgus heasüdamlikke inimesi enda poole. Kui tunnustame teiste autoriteeti perekonnas ja koguduses ning oleme lugupidavad nende vastu, kes pole Jehoova tunnistajad, võib see köita kellegi huvi ning ajendada koos meiega valguses käima. Kas pole imeline väljavaade? Isegi kui seda ei juhtu, on üks asi kindel. Meie lugupidav suhtumine teistesse meeldib Jehoovale ja aitab meil olla sellised, keda ta armastab. Mis võiks olla veel toredam?