1., 2. Kellele valmistab ristimine rõõmu?

KUI oled teeninud Jehoovat juba aastaid, oled tõenäoliselt meie kokkutulekutel kuulnud palju ristimiskõnesid. Ent kui sageli sa ka poleks sellistel sündmustel viibinud, liigutab sind ilmselt alati hetk, kui saali esiridades istujad püsti tõusevad ja näitavad, et on valmis laskma end ristida. See tekitab elevust kogu kuulajaskonnas ning kutsub esile südamest tuleva aplausi. Sul võivad lausa pisarad silma tulla, kui näed taas armsaid inimesi, kes on asunud Jehoova poolele. Sellistel puhkudel oleme ülirõõmsad.

² Kui meie võime olla uute õdede ja vendade ristimise tunnistajaks paar korda aastas, siis inglitel on võimalus jälgida seda sündmust tunduvalt sagedamini. Kas kujutad ette, milline rõõm valitseb taevas, kui inglid näevad, kuidas iga nädal lisandub Jehoova organisatsiooni nähtavasse ossa üle maailma tuhandeid inimesi? (Luuka 15:7, 10.) Kahtlemata tekitab sellise kasvu nägemine inglites suurt vaimustust. (Haggai 2:7.)

3. Miks käib Saatan ringi nagu möirgav lõvi ja mida ta soovib teha?

³ Mõned vaimolendid jälgivad aga neid ristimistalitusi äärmise vihaga. Saatan ja deemonid on raevus, kui  näevad tuhandeid inimesi pööramas selga sellele rikutud maailmale. Ennast täis Saatan väitis, et ükski inimene ei teeni Jehoovat siirast armastusest ega jää raskes katsumuses talle ustavaks. (Loe Iiob 2:4, 5.) Iga kord, kui keegi otsustab Jehoovale pühenduda, leiab kinnitust see, et Saatanal pole õigus. See tähendab Saatanale iga nädal otsekui tuhandeid hoope vastu nägu. Pole siis ime, et ta „käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata”. (1. Peetruse 5:8.) See lõvi püüab aplalt meid neelata selles mõttes, et ta soovib kahjustada meie suhteid Jumalaga või need täielikult rikkuda. (Laul 7:1, 2; 2. Timoteosele 3:12.)

4., 5. a) Millisel kahel olulisel moel on Jehoova piiranud Saatana mõjuvõimu? b) Milles võivad tõelised kristlased kindlad olla?

⁴ Kuigi meil on raevukas vastane, pole mingit põhjust  lasta hirmul end vallata. Miks? Sest Jehoova on piiranud selle möirgava lõvi mõjuvõimu kahel olulisel moel. Esiteks, Jehoova on ennustanud, et tõelistest kristlastest koosnev suur rahvahulk elab üle tulevase suure viletsuse. (Ilmutus 7:9, 14.) Jumala prohvetikuulutused ei jää kunagi täitumata. Seepärast teab ka Saatan, et Jumala rahvas tervikuna ei lange tema saagiks.

⁵ Teine piirang tuleb ilmsiks põhitõest, mille ütles üks muistne Jumalale ustav mees. Prohvet Asarja lausus kuningas Aasale: „Jehoova on teiega, kuni teie olete temaga.” (2. Ajaraamat 15:2; loe 1. Korintlastele 10:13.) Loendamatud ülestähendused minevikust näitavad, et Saatanal ei õnnestunud kunagi neelata ühtegi jumalateenijat, kel olid Jumalaga lähedased suhted. (Heebrealastele 11:4–40.) Tänapäevalgi suudab kristlane, kel on Jumalaga lähedased suhted, seista Kuradile vastu ja ta isegi ära võita. Piibel kinnitab: „Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest.” (Jaakobuse 4:7.)

6. Kuidas võitleb Saatan kristlaste kui üksikisikute vastu?

⁶ Saatan ei saa võita sõda, kuid ta võib võita meid kui üksikisikuid, kui kaotame valvsuse. Saatan teab, et ta võib meid neelata, kui tal õnnestub kahjustada meie suhteid Jehoovaga. Kuidas ta üritab seda teha? Ta ründab meid jõuliselt, igaüht isiklikult ning salakavalalt. Vaadelgem neid peamisi Saatana strateegiaid.

7. Miks ründab Saatan Jehoova rahvast järjest jõulisemalt?

⁷ Jõulised rünnakud. Johannes ütles: „Kogu maailm on Saatana võimuses.” (1. Johannese 5:19.) Nendes sõnades on hoiatus kõigile tõelistele kristlastele. Kuna Saatan on juba neelanud kogu jumalatu inimmaailma, võib ta  nüüd suunata järjest jõulisemad rünnakud nende vastu, kes on seni tema käest pääsenud – Jehoova rahva vastu. (Miika 4:1; Johannese 15:19; Ilmutus 12:12, 17.) Saatan on väga vihane, sest ta teab, et talle on jäänud vähe aega. Sestap ongi ta survet suurendanud. Praegusel ajal seisame silmitsi tema otsustava, metsiku ja hävitava raevuhooga.

8. Mida Paulus mõtles, kui ta ütles, et me peame võitlust kurjade vaimudega?

⁸ Igaühe isiklik võitlus. Paulus hoiatas kaaskristlasi: „Me ei pea ju võitlust [„meil pole ju maadlemist”, allmärkus] mitte inimestega, vaid ... kurjade vaimudega, kes on taevastes paikades.” (Efeslastele 6:12.) Miks kasutas Paulus sõna „võitlus”? Vastav kreeka sõna kannab endas mõtet käsitsivõitlusest. Seega rõhutas Paulus seda sõna kasutades, et igaühel meist tuleb isiklikult võidelda kurjade vaimudega. Ükskõik kas meie kandis üldiselt usutakse kurjadesse vaimudesse või mitte, ei tohiks me kunagi unustada, et kui pühendusime Jehoovale, astusime sellega nii-öelda maadlusmatile. Hiljemalt pühendumisest alates on iga kristlane haaratud võitlusse. Pole ime, et Paulus pidas mitu korda vajalikuks ergutada Efesose kristlasi vastaste rünnakutele kindlalt vastu seisma. (Efeslastele 6:11, 13, 14.)

9. a) Miks on Saatana ja deemonite arsenalis palju salakavalaid sepitsusi? b) Miks püüab Saatan rikkuda meie mõtteviisi ja kuidas me saame talle vastu seista? (Vaata kasti „ Ole valvas saatana kavaluse suhtes!”.) c) Missugust salakavalat sepitsust me hakkame käsitlema?

⁹ Salakavalad sepitsused. Paulus õhutas kristlasi seisma vastu „Kuradi salakavalatele sepitsustele”. (Efeslastele 6:11.) Pane tähele, et Paulus kasutas siin mitmust. Kurjade vaimude arsenalis pole mitte ainult üks salakaval võte, vaid neid on palju, ja seda mõjuval põhjusel. Aja möödudes on juhtunud, et mõni usklik, kes on üht laadi rünnakule  vastu seisnud, on langenud mõne teise tõttu. Seepärast jälgivad Kurat ja deemonid hoolsalt meist igaühe käitumist, et avastada meie nõrgimat külge, ning kasutavad ära igat puudust, mis võiks lõhkuda meie suhted Jehoovaga. Õnneks võime paljud Kuradi meetodid ära tunda, sest neid on mainitud Piiblis. (2. Korintlastele 2:11.) Varasemates peatükkides arutasime selliseid lõkse nagu materialistlik ellusuhtumine, halb seltskond ja hoorus. Käsitleme nüüd veel üht Saatana salakavalat sepitsust, spiritismi.

10. a) Mis on spiritism? b) Kuidas suhtub spiritismi Jehoova ja kuidas suhtud sellesse sina?

¹⁰ Spiritism ehk demonism on otsese kontakti otsimine kurjade vaimudega. Ennustamine, nõidus, loitsimine ja surnutelt juhatuse otsimine on mõned spiritismi vormid. Nagu me hästi teame, on spiritism Jehoovale jäle. (5. Moosese 18:10–12; Ilmutus 21:8.) Kuna ka meie peame halba jälestama, on mõeldamatu, et otsiksime eales kontakti kurjade vaimudega. (Roomlastele 12:9.) See oleks vastikult reetlik tegu meie taevase isa Jehoova vastu.

11. Miks oleks see Saatanale suur võit, kui ta suudaks meid meelitada tegelema spiritismiga? Too näide.

¹¹ Ent just sel põhjusel, et spiritismi harrastamine on Jehoova alatu reetmine, üritab Saatan meid sellesse kaasa tõmmata. Iga kord, kui Saatanal õnnestub meelitada mõnd kristlast spiritismiga tegelema, on see talle suur võit. Miks? Mõtle järgmisele näitele. Kui sõdurit suudetakse veenda maha jätma ja reetma oma väeüksust ning liituma vaenlase jõududega, on vaenlase komandöril selle üle hea meel. Ta võib koguni uhkeldada  reeturi kui trofeega, et alandada sõduri endist komandöri. Kui kristlane hakkab tegelema spiritismiga, hülgab ta tahtlikult ja teadlikult Jehoova ning annab end otseselt Saatana käsutusse. Kujutle, millist heameelt valmistab Saatanale uhkeldamine sellise desertööri kui sõjatrofeega. Kas me sooviksime anda Kuradile niisuguse võidu? Muidugi mitte! Me pole reeturid.

12. Millist meetodit Saatan kasutab, et mõjutada meie suhtumist spiritismi?

¹² Niikaua kui me spiritismi jälestame, ei õnnestu Saatanal meid selle abil võita. Seega ta mõistab, et tal tuleb muuta meie mõtteviisi. Ta otsib viise, kuidas ajada kristlasi segadusse, nii et nad hakkaksid pidama „head halvaks ja halba heaks”. (Jesaja 5:20.) Selleks kasutab Saatan sageli üht ajaproovile vastu pidanud meetodit: ta tõstatab kahtlusi külvavaid küsimusi.

13. Milliseid näiteid on Saatana meetodi kohta tõstatada kahtlusi külvavaid küsimusi?

¹³ Pane tähele, kuidas Saatan seda meetodit minevikus kasutas. Eedeni aias päris ta Eevalt: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?” Iiobi päevil, kui inglid kord taevas kokku said, tõstatas Saatan küsimuse: „Kas Iiob siis ilma tagamõtteta Jumalat kardab?” Jeesuse maise teenistuse alguses pani Saatan ta proovile, öeldes: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle neile kividele, et need saaksid leibadeks.” Kuus nädalat varem oli Jehoova öelnud: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.” Mõtle, Saatan julges irvitada isegi Jehoova enda sõnade üle. (1. Moosese 3:1; Iiob 1:9; Matteuse 3:17; 4:3.)

14. a) Mismoodi üritab Saatan tekitada kahtlusi spiritismi taunitavuses? b) Mida me nüüd vaatlema hakkame?

 ¹⁴ Tänapäeval kasutab Kurat samasugust meetodit, üritades tekitada kahtlusi spiritismi taunitavuses. Paraku ongi tal õnnestunud külvata mõne uskliku meelde kahtluseseemneid. Sellised inimesed on hakanud kahtlema, kas kõik spiritismi vormid on ikka nii halvad. (2. Korintlastele 11:3.) Kuidas me saame neil aidata oma mõtlemist muuta? Mida me saame teha, et Saatan selle meetodi abil meid ei mõjutaks? Neile küsimustele vastuse saamiseks vaadelgem kaht eluvaldkonda, mida Saatan on salakavalalt mürgitanud spiritistlike elementidega. Need on meelelahutus ja tervishoid.

15. a) Kuidas suhtuvad läänemaades paljud spiritismi? b) Millist mõju on üldlevinud suhtumine spiritismi avaldanud mõnele kristlasele?

¹⁵ Iseäranis läänemaades suhtutakse okultismi, nõidusse ja teistesse spiritismi vormidesse järjest kergemalt. Filmides, raamatutes, telesaadetes ja arvutimängudes kujutatakse spiritistlikke toiminguid üha sagedamini kui midagi lõbusat, arukat ja kahjutut. Mõned filmid ja raamatud, mille sündmustik keerleb maagia ja üleloomulike jõudude ümber, on muutunud niivõrd populaarseks, et nende fännid on moodustanud klubisid. Ilmselgelt on deemonitel õnnestunud jätta mulje, et niisugune meelelahutus pole sugugi ohtlik. Kas suundumus suhtuda spiritismi kergelt on avaldanud mõju ka kristlastele? Jah, see on mõjutanud mõne mõtlemist. Mil moel? Ilmekas näide sellest on see, mida ütles üks kristlane pärast seda, kui oli vaadanud filmi, mis keerles maagia ja üleloomulike jõudude ümber. Ta sõnas: „Ma vaatasin filmi, mitte ei tegelenud spiritismiga.” Miks on selline arutluskäik ohtlik?

16. Miks on ohtlik selline meelelahutus, kus on kesksel kohal maagia, nõidus ja muu selline?

 ¹⁶ Muidugi on vahe, kas spiritismiga tegeleda või seda vaadata, kuid see ei tähenda, et selle vaatamine oleks ohutu. Miks võib nii öelda? Mõtle sellele: Jumala sõna näitab, et ei Saatanal ega deemonitel pole võimet lugeda meie mõtteid. * Seepärast, nagu juba varem mainitud, peavad kurjad vaimud meie mõtete teadasaamiseks ja mis tahes nõrga külje avastamiseks tähelepanelikult jälgima meie tegusid, sealhulgas meelelahutuse valikut. Kui kristlase käitumisest on näha, et talle meeldivad filmid või raamatud, kus on kesksel kohal meediumid, maagilised loitsud, deemonite meelevallas tehtud teod või muu selline, saadab ta deemonitele sõnumi. Ta annab neile teada oma nõrga külje. Deemonid võivad seepeale hakata selle kristlasega veelgi intensiivsemalt „maadlema”, kasutades ära neile teatavaks saanud nõrka külge, kuni nad on ta nii-öelda seljatanud. Õigupoolest on mõned, kes on huvitunud niisugusest meelelahutusest, hakanud hiljem ise spiritismiga tegelema. (Loe Galaatlastele 6:7.)

17. Millist salakavalat meetodit võib Saatan kasutada haigete puhul?

¹⁷ Lisaks meie soovile meelt lahutada kasutab Saatan ära ka meie vajadust hoolitseda oma tervise eest. Kuidas? Kristlane, kelle tervis halveneb hoolimata korduvatest püüetest leida ravi, mis teda aitaks, võib masenduda. (Markuse 5:25, 26.) See võib anda Saatanale ja deemonitele soodsa võimaluse temaga manipuleerida. Deemonid võivad ahvatleda meeleheites haiget otsima abi sellistest raviviisidest või -protseduuridest, mis on seotud nõidumise  või spiritismiga. (Jesaja 1:13.) Kui deemonitel õnnestub seda salakavalat meetodit kasutada, võib see kahjustada haige suhteid Jumalaga. Mil moel?

18. Missugustest diagnoosimis- ja raviviisidest kristlased hoiduvad ja miks?

¹⁸ Jehoova hoiatas iisraellasi, kes olid abiks võtnud nõidumise. Ta ütles neile: „Kui te käed välja sirutate, peidan ma oma palge teie eest. Kuigi te palju palvetate, ei kuula ma teid.” (Jesaja 1:15.) Loomulikult soovime alati hoiduda kõigest, mis võiks tõkestada meie palveid ja vähendada Jehoovalt saadavat toetust, ja seda enam veel haiguse ajal. (Laul 41:3.) Seepärast, kui on mingeid märke selle kohta, et mõni diagnoosimis- või raviviis sisaldab spiritistlikke elemente, peaks tõeline kristlane sellest hoiduma. * (Matteuse 6:13.) Sel juhul võib ta olla kindel, et Jehoova toetab teda. (Vaata kasti „ Kas tegemist on spiritismiga?”.)

19. a) Mida on Kurat pannud suurt osa inimesi pettuse teel uskuma? b) Missuguseid jutte ei peaks tõelised kristlased levitama?

¹⁹ Samal ajal kui läänemaades suhtutakse Saatana väe ohtlikkusse enamasti kergelt, on olukord teistes  maailma osades sootuks vastupidine. Seal on Kurat pettuse teel pannud suurt osa inimesi uskuma, et tal on rohkem väge, kui tal tegelikult on. Mõned elavad, söövad, töötavad ja magavad pidevas hirmus kurjade vaimude ees. Deemonite vägevatest tegudest on liikvel palju jutte. Inimestele meeldib sageli niisuguseid lugusid rääkida ja neid kuulatakse põnevusega. Kas peaksime meiegi säherdusi jutte levitama? Ei, tõelise Jumala teenijatena hoidume sellest kahel tähtsal põhjusel.

20. Kuidas võib keegi tahtmatult teha Saatanale propagandat?

²⁰ Esiteks, see, kes levitab jutte deemonite vägitükkide kohta, teenib tegelikult Saatana huve. Kuidas nii? Piibel kinnitab, et Saatan suudab teha vägevaid tegusid, kuid see hoiatab ka, et ta kasutab „eksitavaid tunnustähti ... ja pettust”. (2. Tessalooniklastele 2:9, 10.) Suurim petis Saatan teab hästi, kuidas mõjutada nende meelt, keda  tõmbab spiritismi poole, ja kuidas panna neid uskuma asju, mis pole tõesed. Sellised inimesed võivad siiralt uskuda, et nad nägid ja kuulsid midagi, ning rääkida sellest kui tõestisündinud juhtumist. Aja jooksul puhutakse niisugused lood pideva edasirääkimisega järjest suuremaks. Kui kristlane levitaks sääraseid jutte, täidaks ta nõnda Kuradi, vale isa tahet. Ta teeks sel moel Saatanale propagandat. (Johannese 8:44; 2. Timoteosele 2:16.)

21. Millest me tahame usukaaslastega eelkõige rääkida?

²¹ Teiseks, isegi kui kristlasel on minevikus olnud kokkupuuteid kurjade vaimudega, ei peaks ta selliste lugudega ühtepuhku usukaaslaste meelt lahutama. Miks? Meid on manitsetud hoidma „pilku meie usu teerajajal ja täiustajal Jeesusel”. (Heebrealastele 12:2.) Me peaksime keskendama tähelepanu Kristusele, mitte Saatanale. Märkimisväärne on see, et kui Jeesus oli maa peal, ei lõbustanud ta oma jüngreid lugudega kurjadest vaimudest, kuigi tal olnuks paljugi rääkida sellest, mida Saatan suudab või ei suuda. Jeesus keskendus hoopis kuningriigisõnumile. Seepärast peaksime Jeesuse ja apostlite eeskujul rääkima eelkõige „Jumala vägevatest tegudest”. (Apostlite teod 2:11; Luuka 8:1; Roomlastele 1:11, 12.)

22. Mida me saame teha, et meie pärast oleks taevas palju rõõmu?

²² Niisiis püüab Saatan lõhkuda meie suhteid Jehoovaga mitmesuguste salakavalate sepitsuste, kaasa arvatud spiritismi abil. Ent kui jälestame halba ja hoiame kõvasti kinni heast, ei anna me Kuradile mingit võimalust meid spiritismiga lõksu püüda. (Loe Efeslastele 4:27.) Kujutle, kui palju rõõmu on taevas, kui me seisame Kuradi salakavalatele sepitsustele vastu niikaua, kuni teda enam pole. (Luuka 15:7; Efeslastele 6:11.)