1., 2. a) Miks on jüngrid segaduses? b) Millisest lõikusest Jeesus räägib?

 JÜNGRID on segaduses. Jeesus on neile öelnud: „Vaadake põlde, need on valged lõikuseks.” Nad vaatavad Jeesuse osutatud suunas, aga ei näe valgeid viljapõlde. Need on hoopis rohelised, sest oder on äsja tärganud. „Mis lõikusest ta räägib?” murravad nad ilmselt pead. „Lõikuseni on ju veel mitu kuud!” (Joh. 4:35, vaata ka allmärkust.)

² Jeesus aga ei pea silmas viljalõikust. Ta hoopis kasutab juhust, et õpetada jüngritele kaht olulist tõika seoses vaimse lõikusega, inimeste kogumistööga. Mida ta õpetas? Et teada saada, vaatame seda lugu lähemalt.

3. a) Miks võis Jeesus öelda, et põllud on valmis lõikuseks? (Vaata allmärkust.) b) Kuidas Jeesus oma sõnu selgitas?

³ Jeesuse ja jüngrite vaheline vestlus toimus 30. aasta lõpus Samaaria linna Sühhari lähedal. Sel ajal, kui tema jüngrid linna läksid, jäi Jeesus kaevule ning rääkis vaimseid tõdesid naisele, kes taipas kiiresti, kui tähtsad need on. Kui jüngrid Jeesuse juurde naasid, tõttas naine Sühharisse, et teistelegi rääkida neist imelistest asjadest, mida ta oli teada saanud. Tema sõnad sütitasid suurt huvi ning paljud linnaelanikud ruttasid kaevule, et Jeesusega kohtuda. Võimalik, et just sel hetkel, vaadates põlde taamal ja nähes samaarlasi lähenemas, Jeesus ütleski: „Vaadake põlde, need on valged lõikuseks.” a Selgitamaks, et ta ei mõelnud viljalõikust, vaid vaimset lõikust, sõnas ta: „Lõikaja ... kogub vilja igaveseks eluks.” (Joh. 4:5–30, 36.)

4. a) Millist kaht asja vaimse lõikuse juures Jeesus õpetas? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

⁴ Millist kaht olulist asja vaimse lõikuse juures Jeesus õpetas? Esiteks, töö on kiireloomuline. Öeldes, et põllud „on valged lõikuseks”, kutsus Jeesus oma järelkäijaid üles tegutsema. Et rõhutada jüngritele töö pakilisust, lausus ta: „Lõikaja saab juba palka.” Jah, lõikus oli juba alanud, enam ei saanud viivitada! Teiseks, töölised on rõõmsad. Külvajad ja lõikajad rõõmustavad üheskoos,  nagu Jeesus ütles. (Joh. 4:35b, 36.) Jeesus tundis kahtlemata rõõmu, nähes, et paljud samaarlased hakkasid temasse uskuma. Ka jüngrid tunnevad sügavat rõõmu, kui nad kogu hingest lõikusel kaasa löövad. (Joh. 4:39–42.) See lugu esimesest sajandist on meilegi tähendusrikas, sest see näitab, mis toimub praegu kõigi aegade suurima vaimse lõikuse ajal. Millal tänapäevane lõikus algas? Kes selles osalevad? Ja millised on olnud tulemused?

5. Kes juhatab ülemaailmset lõikust ja kuidas toob Johannese nägemus välja selle, et töö on kiireloomuline?

⁵ Apostel Johannesele antud nägemuses avaldas Jehoova, et ta on määranud Jeesuse juhatama ülemaailmset lõikust, inimeste kogumistööd. (Loe Ilmutus 14:14–16.) Nägemuses on Jeesusel kroon ja sirp. Kuldkroon Jeesuse peas kinnitab, et ta on valitsev kuningas, ning terav sirp tema käes, et ta on lõikaja. Öeldes ingli kaudu, et „maa vili on küps”, rõhutab Jehoova seda, et töö on kiireloomuline. Jah, „lõikustund on tulnud”, enam ei saa viivitada! Kui Jumal annab käsu asuda sirbiga tööle, hakkabki Jeesus seda tegema, lõikama maa vilja ehk koguma inimesi. See põnev nägemus tuletab meile taas meelde, et põllud on valged lõikuseks. Kas nägemus aitab kindlaks teha, millal ülemaailmne lõikus algas? Kahtlemata.

6. a) Millal algas lõikusaeg? b) Millal hakati „maa vilja” lõikama? Selgita.

⁶ Kuna Johannese nägemuses Ilmutusraamatu 14. peatükis on Jeesust kujutatud lõikajana, kel on kroon peas (14. salm), on ta juba kuningaks saanud. (Taan. 7:13, 14.) Jeesus määrati kuningaks 1914. aastal ning millalgi pärast seda kästi tal alustada lõikust (15. salm). Samasugune sündmuste järjekord on ka Jeesuse mõistujutus, mis rääkis nisulõikusest. Ta ütles: „Lõikusaeg on ajastu viimsed päevad.” Niisiis algasid lõikusaeg ja praeguse ajastu viimsed päevad samal ajal, aastal 1914. Lõikus ise algas millalgi hiljem lõikusajal. (Matt. 13:30, 39.) Praegu sellele ajale tagasi vaadates näeme, et lõikus algas mõni aasta pärast seda, kui Jeesus kuningaks sai. Kõigepealt puhastas Jeesus oma võitud järelkäijaid. See toimus 1914. aastast kuni 1919. aasta alguseni. (Mal. 3:1–3; 1. Peetr. 4:17.) Seejärel, hiljem 1919. aastal, hakatigi lõikama „maa vilja”. Otsekohe aitas Jeesus äsja ametisse määratud ustava orja kaudu meie vendadel mõista kuulutustöö pakilisust. Vaadakem, mis siis toimus.

7. a) Mis aitas vendadel mõista, et kuulutustöö on kiireloomuline? b) Mida innustati meie vendi tegema?

⁷ Aastal 1920 kirjutati Vahitorni juulinumbris: „Pühakirja uurimine näitab selgelt, et kirikule on antud suur  au esitada kuningriigisõnumit.” Näiteks aitasid Jesaja prohvetlikud sõnad vendadel mõista, et kuningriigisõnumit tuli kuulutada kogu maailmas. (Jes. 49:6; 52:7; 61:1–3.) Nad ei teadnud, kuidas see töö ära tehakse, aga nad uskusid, et küll Jehoova avab neile selleks võimaluse. (Loe Jesaja 59:1.) Kuna mõisteti selgemalt, et kuulutustöö on kiireloomuline, innustati vendi seda rohkem tegema. Kuidas vennad reageerisid?

8. Millisest kahest tõigast seoses kuulutustööga said vennad 1921. aastal aru?

⁸ Detsembris 1921 teatati Vahitornis: „On olnud kõigi aegade parim aasta. 1921. aastal kuulis tõesõnumit rohkem inimesi kui ühelgi varasemal aastal.” Ajakirjas lisati: „Aga palju on veel teha. ... Tehkem seda rõõmsa südamega.” Pangem tähele, et vennad said aru just neist kahest olulisest tõigast seoses kuulutustööga, mida Jeesus oli apostlitele rõhutanud, nimelt, et töö on kiireloomuline ja töölised on rõõmsad.

9. a) Mida öeldi 1954. aastal Vahitornis lõikustöö kohta ja miks? b) Kuidas on viimase 50 aastaga kasvanud kuulutajate arv kogu maailmas? (Vaata tabelit „ Kasv kogu maailmas”.)

⁹ 1930. aastatel, kui vennad olid aru saanud, et kuningriigisõnumi võtab vastu ka teistest lammastest koosnev suur rahvahulk, hakati kuulutustööd tegema veelgi innukamalt. (Jes. 55:5; Joh. 10:16; Ilm. 7:9.) Millised olid tulemused? Kuningriigisõnumi kuulutajate arv kasvas 41 000-st 1934. aastal 500 000-ni 1953. aastal! 1954. aasta 1. detsembri Vahitornis järeldati väga õigesti: „See suur ülemaailmne lõikus on olnud võimalik tänu Jehoova vaimule ja tema sõna väele.” b (Sak. 4:6.)

10., 11. Milliseid aspekte seemne kasvu juures rõhutatakse mõistujutuga sinepiseemnest?

¹⁰ Jeesus rääkis värvikaid mõistujutte kuningriigi kohta ja kuulutas ette lõikustöö tulemusi. Vaadakem  mõistujuttu sinepiseemnest ja seejärel mõistujuttu juuretisest. Me arutame eelkõige nende täitumist lõpuajal.

¹¹ Mõistujutt sinepiseemnest. Inimene külvab maha sinepiseemne ja see kasvab puuks, mis pakub lindudele varju. (Loe Matteuse 13:31, 32.) Milliseid aspekte seemne kasvu juures selle mõistujutuga rõhutatakse? 1) Kasv on erakordne. „Pisim kõigist seemnetest” kasvab puuks, millel on „suured oksad”. (Mark. 4:31, 32.) 2) Kasv on kindel. „Kui see [seeme] on külvatud, läheb see kasvama.” Jeesus ei ütle, et see võib-olla läheb kasvama, vaid et see läheb kasvama. Selle kasvu pole võimalik peatada. 3) Kasvav puu pakub elupaika. „Linnud tulevad” ja „saavad selle varjus elada”. Kuidas käivad need kolm aspekti tänapäevase lõikuse kohta?

12. Kuidas käib mõistujutt sinepiseemnest tänapäevase lõikuse kohta? (Vaata ka tabelit „ Piibliuurimiste arvu kasv”.)

¹² 1) Kasv on erakordne. Mõistujutt rõhutab kuningriigisõnumi levikut ja kristliku koguduse kasvu. Taastatud kristlikku kogudusse on alates 1919. aastast kogutud innukaid lõikustöölisi. Tol aastal oli töötegijaid vähe, aga neid tuli kiiresti juurde. Tõtt-öelda on 20. sajandi algusest kuni tänapäevani kasv olnud harukordne. (Jes. 60:22.) 2) Kasv on kindel. Kristliku koguduse kasvu pole olnud võimalik peatada. Ükskõik kui palju kivisid sellele pisikesele seemnele pole peale visatud – ükskõik kui palju vastutööd Jumala vastased pole teinud –, on taim kasvanud takistustest hoolimata ikka edasi. (Jes. 54:17.) 3) Elupaik. Linnud, kes puu varjus elavad, tähendavad neid miljoneid siira südamega inimesi umbes 240 maalt, kes on võtnud kuulda kuningriigisõnumit ja saanud koguduse liikmeks. (Hes. 17:23.) Seal saavad nad vaimset toitu, kosutust ja kaitset. (Jes. 32:1, 2; 54:13.)

13. Milliseid aspekte kasvu juures rõhutatakse mõistujutuga juuretisest?

¹³ Mõistujutt juuretisest. Pärast seda, kui naine segab jahu hulka juuretist, läheb kogu tainas hapnema. (Loe Matteuse 13:33.) Milliseid aspekte kasvu juures selle mõistujutuga rõhutatakse? Käsitlegem neist kahte. 1) Kasv toob esile muutuse. Tänu juuretisele „kõik läks hapnema”. 2) Kasv toimub igal pool. Juuretis paneb hapnema „kolm seaad jahu”, kogu taina. Kuidas käivad need kaks aspekti tänapäevase lõikuse kohta?

14. Kuidas käib mõistujutt juuretisest tänapäevase lõikuse kohta?

¹⁴ 1) See toob esile muutuse. Juuretis tähendab kuningriigisõnumit ja jahu inimkonda. Nii nagu juuretis toob esile muutuse, kui see jahu hulka segatakse, nii toob kuningriigisõnum esile muutuse nende inimeste  südames, kes selle sõnumi vastu võtavad. (Rooml. 12:2.) 2) See toimub igal pool. Hapnemisprotsess tähendab kuningriigisõnumi levikut. Juuretis paneb lõpuks kogu taina hapnema. Samamoodi on kuningriigisõnum levinud „maailma otsani”. (Ap. t. 1:8.) See aspekt mõistujutu juures näitab ka seda, et kuningriigisõnum levib isegi maades, kus meie töö on keelatud, ehkki neis maailma paigus jääb meie kuulutustegevus suuremale osale inimestest märkamatuks.

15. Kuidas on täitunud kirjakoht Jesaja 60:5, 22? (Vaata ka, mida on öelnud kauaaegsed jumalateenijad kastides „ Jehoova tegi selle võimalikuks” ja „ Kuidas väiksest saab vägev rahvas”.)

¹⁵ Umbes 800 aastat enne seda, kui Jeesus need mõistujutud rääkis, ennustas Jehoova Jesaja kaudu ilmekas keeles, kui suures ulatuses toimub tänapäeval lõikus ja millist rõõmu see toob. c Jehoova ütles, et inimesed „tulevad kaugelt” suurte hulkadena tema organisatsiooni. Pöördudes naise poole, keda tänapäeval esindab võitute  jääk maa peal, ütles ta: „Sa vaatad ja särad, su süda põksub ja paisub rõõmust, sest su juurde juhitakse mere aarded, su juurde tulevad rahvaste rikkused.” (Jes. 60:1, 4, 5, 9.) Kui õiged on küll need sõnad! Tänapäeval Jehoova kauaaegsed teenijad tõesti säravad rõõmust, kui näevad, et kuningriigikuulutajate arv nende maal on kasvanud kõigest mõnest inimesest paljude tuhandeteni.

16., 17. Mis on üks põhjus, miks külvaja ja lõikaja koos rõõmustavad? (Vaata ka lugu „ Kuidas kaks voldikut puudutasid kahe inimese südant Amasoonias”.)

¹⁶ Jeesus ütles apostlitele: „Lõikaja ... kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui ka lõikaja võiksid üheskoos rõõmustada.” (Joh. 4:36.) Miks me rõõmustame üheskoos, kui osaleme ülemaailmses lõikuses? Põhjusi on mitu. Arutagem neist lähemalt kolme.

¹⁷ Esiteks, meid rõõmustab see, et näeme Jehoova osa selles töös. Kui me kuulutame kuningriigisõnumit, siis me külvame seemet. (Matt. 13:18, 19.) Kui me aitame kellelgi Kristuse jüngriks saada, siis me lõikame vilja. Ja me kõik oleme südamest rõõmsad, kui näeme, kuidas Jehoova paneb kuningriigiseemne kasvama. (Mark. 4:27, 28.) Mõni seeme, mis me külvame, läheb kasvama hiljem ja vilja lõikab keegi teine. Võib-olla on sinulgi ette tulnud midagi sellist nagu Joanil, Suurbritannia õel, kes ristiti 60 aastat tagasi. Ta ütles: „Olen kohanud inimesi, kes on öelnud, et mina istutasin tõeseemne nende südamesse, kui aastaid tagasi neile kuulutasin. Hiljem uurisid nendega Piiblit teised tunnistajad, ilma et ma oleks seda teadnud, ja aitasid neil Jehoova teenijaks saada. Olen rõõmus, et minu istutatud seemned kasvama läksid ja vili sai lõigatud.” (Loe 1. Korintlastele 3:6, 7.)

18. Millisest rõõmu põhjusest räägib 1. Korintlastele 3:8?

¹⁸ Teiseks, me jääme rõõmsateks lõikustöölisteks, kui hoiame meeles Pauluse sõnu „kumbki saab tasu oma töö järgi”. (1. Kor. 3:8.) Tasu antakse töö, mitte töötulemuste järgi. Kui lohutavad on need sõnad küll neile, kes kuulutavad paikades, kus inimesed pole heale sõnumile eriti vastuvõtlikud. Iga tunnistaja, kes kogu südamest külvab, kannab Jumala silmis palju vilja. Seega on kõigil, kes nii teevad, põhjust rõõmustada. (Joh. 15:8; Matt. 13:23.)

19. a) Kuidas on meie rõõmuga seotud Jeesuse ennustus, mis on kirjas Matteuse 24:14? b) Mida oleks meil hea meeles hoida, kui meil ei õnnestu aidata kellelgi jüngriks saada?

¹⁹ Kolmandaks, me rõõmustame selle üle, et meie töö viib täide prohvetiennustuse. Mõelgem, mida Jeesus vastas apostlitele, kui need küsisid: „Ütle meile, ... mis on sinu kohaloleku ja selle ajastu viimsete päevade  tundemärk.” Ta lausus neile, et üheks tundemärgi erijooneks on ülemaailmne kuulutustöö. Kas ta pidas silmas inimeste jüngriteks tegemist? Ei, sest ta ütles: „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas tunnistuseks.” (Matt. 24:3, 14.) Seega on tundemärgi erijooneks kuningriigi kuulutustöö, seemne külvamine. Kuulutades head sõnumit kuningriigist, on meil hea meeles hoida, et isegi kui meil ei õnnestu aidata kellelgi jüngriks saada, anname siiski tunnistust. d Jah, ükskõik kuidas inimesed ka ei reageeri, me täidame Jeesuse ennustust ja meil on au olla „Jumala kaastöölised”. (1. Kor. 3:9.) Milline suurepärane põhjus rõõmustamiseks!

20., 21. a) Kuidas on täitunud sõnad, mis on kirjas Malaki 1:11? b) Mida oled sina otsustanud teha ja miks?

²⁰ Jeesus aitas esimesel sajandil apostlitel aru saada, et lõikustöö on kiireloomuline. Alates 1919. aastast on ta aidanud oma jüngritel sedasama mõista. Selle tulemusena on jumalateenijad hoogustanud oma tegevust. Õigupoolest pole lõikustööd olnud võimalik peatada, vaid see on aina jätkunud. Prohvet Malaki ennustas, et kuulutustööd tehakse tänapäeval „idast lääneni”. (Mal. 1:11.) Jah, kõikjal maa peal, kus külvajad ja lõikajad töötavad, rõõmustavad nad üheskoos. Töö pakilisust näitab ka see, et seda tehakse „päikesetõusust loojakuni” ehk kogu päev. (Laul 113:3, P 1968.)

²¹ Kui mõtleme viimasele sajale aastale ja näeme, kuidas väikesearvulisest jumalateenijate rühmast on saanud „vägev rahvas”, siis me „süda põksub ja paisub rõõmust”. (Jes. 60:5, 22.) Ajendagu see rõõm ja armastus „lõikuse isanda” Jehoova vastu meid tegema ka edaspidi oma osa, et viia lõpule kõigi aegade suurim lõikustöö. (Luuka 10:2.)