Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

12. PEATÜKK

Organiseeritud teenima „rahu Jumalat”

Organiseeritud teenima „rahu Jumalat”

PEATÜKI TUUM

Jehoova on teinud oma rahva seas järk-järgult organisatsioonilisi muudatusi

1., 2. Milline muudatus tehti 1895. aasta jaanuari Vahitornis ja milline oli vendade vastukaja?

 KUI innukas piibliuurija John Bohnet sai 1895. aasta jaanuari Siioni Vahitorni, sattus ta vaimustusse. Ajakirjal oli uus muljetavaldav kaanekujundus: tormise mere kohal kõrgus majakas, mis heitis valguskiiri üle sünkja taeva. Ajakirjas oli uue kujunduse kohta teade pealkirjaga „Meie uus rüü”.

2 Uus kaanekujundus avaldas vend Bohnetile nii suurt muljet, et ta kirjutas vend Russellile: „Milline rõõm on näha TORNI pidurüüs! See näeb tõesti kena välja.” Üks teine ustav piibliuurija, John Brown, kirjutas esikaane kohta: „See on väga tabav. Tormilained peksavad vastu torni, aga see seisab kindlalt võimsal vundamendil.” Uus kaanekujundus oli esimene, kuid mitte ainus muudatus, mida meie vennad sellel aastal nägid. Novembris said nad lugeda veel ühest suurest muudatusest ning seegi oli seotud tormise merega.

3., 4. Millisest probleemist räägiti 1895. aasta 15. novembri Vahitornis ja millisest muudatusest oli seal juttu?

3 1895. aasta 15. novembri Vahitornis avaldati põhjalik artikkel, kus toodi esile üks probleem. Raskused, mis olid kui tormilained, rikkusid piibliuurijate organisatsiooni rahu. Vennad vaidlesid üha rohkem selle üle, kes peaks kohalikku kogudust juhtima. Et vennad mõistaksid, mida on vaja, et saada lahti sellest lahkarvamusi ja vaenu tekitavast vaimust, võrreldi artiklis organisatsiooni laevaga. Seejärel tunnistati avameelselt, et juhtivad vennad polnud laevasarnast organisatsiooni tormide jaoks ette valmistanud. Mida oli nüüd tarvis teha?

4 Artiklis märgiti, et kogenud kapten kontrollib üle, kas kõigi jaoks on olemas päästevahendid ja kas meeskond on valmis tormi puhkedes luugid sulgema. Samamoodi tuli organisatsiooni juhtivatel vendadel hoolitseda selle eest, et kõik kogudused oleksid valmis tormisarnaste olukordadega toime tulema. Seepärast räägitigi artiklis ühest muudatusest, millel oli kaugeleulatuv mõju. Seal öeldi, et nüüdsest alates valitakse igas kompaniis vanemad, kes hoiaksid karja. (Ap. t. 20:28.)

5. a) Miks võib öelda, et esimene kogudusevanemaid puudutav juhis oli õigeaegne? b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

5 See esimene kogudusevanemaid puudutav juhis oli õigeaegne samm koguduste tugevdamiseks. See aitas meie vendadel esimese maailmasõja raskused üle elada. Järgnevatel aastakümnetel tehti organisatsioonis veel muudatusi, mis aitasid Jumala rahval Jehoovat paremini teenida. Milline Piibli ennustus näitas, et sellised muudatused olid ootuspärased? Milliste ümberkorralduste tunnistajaks oled sa ise olnud ning kuidas on need sulle kasuks tulnud?

„Ma panen su ülevaatajaks rahu”

6., 7. a) Mis on kirjakoha Jesaja 60:17 mõte? b) Millele viitab see, et mainitakse „ülevaatajat” ning „töödejuhatajat”?

6 Nagu me üheksandast peatükist nägime, ennustas Jesaja, et Jehoova õnnistab oma rahvast ja selle arv kasvab. (Jes. 60:22.) Kuid Jehoova lubas teha veel midagi. Ta teatas samas prohvetiennustuses: „Vase asemel toon ma kulda, raua asemel hõbedat, puu asemel vaske ja kivide asemel rauda. Ma panen su ülevaatajaks rahu ja su töödejuhatajaks õiguse.” (Jes. 60:17.) Mis on selle ennustuse mõte? Kuidas see puudutab meid tänapäeval?

Mitte halb ei asendata heaga, vaid hea paremaga.

7 Jesaja prohvetikuulutuses öeldi, et üks materjal vahetatakse välja teise vastu. On huvitav tähele panna, et mitte halb ei asendata heaga, vaid hea paremaga. Vase asendamine kullaga on muudatus paremuse poole ja sama võib öelda ka teiste materjalide kohta. Sellega ennustas Jehoova, et tema rahva olukord muutub järk-järgult paremaks. Milliseid muudatusi selles prohvetiennustuses mõeldakse? Rääkides „ülevaatajast” ja „töödejuhatajast”, näitas Jehoova, et järkjärgulised muudatused puudutavad seda, kuidas tema teenijad on organiseeritud ja kuidas nende eest hoolitsetakse.

8. a) Kes on nende muudatuste taga, millest räägib Jesaja prohvetiennustus? b) Mis kasu on neist muudatustest meile olnud? (Vaata ka kasti „ Ta võttis alandlikult manitsust kuulda”.)

8 Kes on nende organisatsiooniliste ümberkorralduste taga? Jehoova ütleb, et tema toob kulda ja hõbedat ning paneb ülevaatajaks rahu. Seega tulevad muudatused koguduse ülesehituses Jehoovalt, mitte aga inimestelt. Pärast seda, kui Jehoova seadis Jeesuse, oma poja, kuningaks, on ta teinud ümberkorraldusi tema kaudu. Mis kasu on neist meile olnud? Seesama kirjakoht ütleb, et olukordade paranemise tulemuseks on rahu ja õigus. Kui me järgime Jumala juhatust ja teeme vajalikud muudatused, valitseb meie seas rahu, ja õiguse armastamine ajendab meid teenima Jehoovat, keda Paulus kirjeldas kui „rahu Jumalat”. (Filipl. 4:9.)

9. Millele peaks koguduses kord ning ühtsus tuginema ja miks?

9 Paulus kirjutas Jehoova kohta ka järgnevad sõnad: „Jumal pole mitte korratuse, vaid rahu Jumal.” (1. Kor. 14:33.) Paulus ei vastandanud korratust korraga, vaid hoopis rahuga. Miks? Kord iseenesest ei tähenda tingimata seda, et selle tagajärjeks on rahu. Näiteks võib rühm sõdureid korra järgi marssida rindejoone poole, kuid selle tagajärjeks pole mitte rahu, vaid hoopis sõdimine. Seepärast soovivad kristlased hoida meeles tähtsat põhitõde: iga ühendus, kus on kord, aga pole rahu, variseb varem või hiljem kokku. Teisest küljest tagab Jumala rahu korra, mis jääb püsima. Kui tänulikud me võime küll olla, et meie organisatsiooni suunab ja vormib „Jumal, kes annab rahu”! (Rooml. 15:33.) Jumala antud rahu on aluseks, millele tuginevad häid tulemusi toov kord ja südantsoojendav ühtsus, mida me nii väga hindame kõigis meie kogudustes üle kogu maailma. (Laul 29:11.)

10. a) Millised muudatused toimusid organisatsiooni algusaegadel? (Vaata kasti „ Koguduse ülevaatamine korraldatakse paremini”.) b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

10 Kastis „ Koguduse ülevaatamine korraldatakse paremini” on ülevaade mõningatest vajalikest ümberkorraldustest, mis meie organisatsiooni algusaegadel tehti. Kuidas on Jehoova meie kuninga kaudu asendanud vase kullaga hilisematel aastatel? Mismoodi on need juhtimist puudutavad muudatused suurendanud rahu ja ühtsust kogudustes kõikjal maailmas? Kuidas on need aidanud sul teenida „rahu Jumalat”?

Kuidas Kristus juhib kogudust

11. a) Mis ilmnes pühakirja uurides? b) Mida juhtiva kogu vennad tegid?

11 Aastatel 1964–1971 korraldati juhtiva kogu järelevaatuse all suuremahuline piibliuurimise projekt, kus teiste asjade hulgas uuriti seda, kuidas toimis esimese sajandi kristlik kogudus. a Selle käigus ilmnes, et esimese sajandi koguduste tegevust juhtis vanematekogu, mitte lihtsalt üks kogudusevanem ehk ülevaataja. (Loe Filiplastele 1:1; 1. Timoteosele 4:14.) Pärast selle mõistmist sai juhtiv kogu aru, et nende kuningas Jeesus suunas neid tegema Jumala rahva organisatsioonis muudatusi, ning juhtiva kogu vennad järgisid otsusekindlalt kuninga juhtimist. Nad võtsid kohe midagi ette, et kogudustes määrataks vanemaid ametisse pühakirjas toodud eeskuju järgi. Milliseid ümberkorraldusi 1970. aastate algul tehti?

12. a) Millised ümberkorraldused tehti juhtivas kogus? b) Selgita, kuidas on juhtiva kogu töö organiseeritud. (Vaata kasti „ Kuidas juhtiv kogu kuningriigitöö eest hoolitseb”.)

12 Esimene ümberkorraldus puudutas juhtivat kogu ennast. Kuni tolle ajani oli juhtiv kogu koosnenud seitsmest võitud vennast, kes moodustasid Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu juhatuse. Kuid 1971. aastal suurendati juhtiva kogu liikmete arvu seitsmest üheteistkümneni ning enam ei samastatud juhtivat kogu ühingu juhatusega. Juhtiva kogu liikmed olid kõik võrdsed ning hakkasid kordamööda tähestiku järjekorras täitma eesistuja kohustusi.

13. a) Milline korraldus oli jõus 40 aastat? b) Mida tegi juhtiv kogu 1972. aastal?

13 Järgmine muudatus puudutas kogudust. Aastatel 1932–1972 juhtis koguduse tegevust peamiselt üks vend. Kuni aastani 1936 kutsuti seda ametissemääratud venda teenistusjuhatajaks. Seejärel muudeti tema nimetus kompaniisulaseks, siis kogudusesulaseks ning lõpuks koguduse ülevaatajaks. See ametissemääratud vend hoolitses tublilt Jumala karja vaimse heakäekäigu eest. Üldjuhul langetas koguduse ülevaataja koguduses otsuseid, ilma et oleks konsulteerinud teiste koguduse sulastega. Kuid 1972. aastal valmistas juhtiv kogu ette ajaloolist ümberkorraldust. Mida see endast kujutas?

14. a) Milline uus korraldus jõustus 1. oktoobril 1972? b) Kuidas rakendab vanematekogu koordineerija nõuannet, mis on toodud kirjakohas Filiplastele 2:3?

14 Selle asemel et igas koguduses teeniks ülevaatajana vaid üks vend, moodustati vanematekogu, kuhu kuulusid pühakirjas esitatud nõuetele vastavad ja teokraatlikult ametisse määratud vennad. See uus korraldus jõustus 1. oktoobril 1972. Meie ajal ei pea vanematekogu koordineerija ennast teistest vanematest tähtsamaks, vaid arvab end neist alamaks. (Luuka 9:48.) Kui suureks õnnistuseks on küll need alandlikud vennad meie ülemaailmsele vennaskonnale! (Filipl. 2:3.)

On ilmselge, et meie kuningas on ettenägelikult andnud oma järelkäijatele karjaseid just õigel ajal.

15. a) Mis kasu on olnud vanematekogu korraldusest? b) Mis näitab, et meie kuningas on tegutsenud ettenägelikult?

15 Vastutuse jagamine vanematekogu liikmete vahel on osutunud suureks sammuks paremuse poole. Mõelgem kolmele valdkonnale, milles see on kasuks tulnud. Esiteks on see muudatus aidanud kõigil kogudusevanematel – vaatamata sellele, kui kaalukaid ülesandeid keegi neist koguduses täidab –, selgelt mõista, et koguduse peaks on Jeesus. (Efesl. 5:23.) Teiseks, „nõuandjate rohkus tagab edu”, nagu öeldakse piiblikohas Õpetussõnad 11:14. Kui vanemad peavad koguduse vaimset heakäekäiku puudutavates asjades omavahel nõu ning kuulavad üksteise soovitusi, aitab see langetada otsuse, mis on kooskõlas Piibli põhimõtetega. (Õpet. 27:17.) Jehoova õnnistab selliseid otsuseid ja see „tagab edu”. Kolmandaks, kui koguduses on rohkem vanematena teenivaid kõlblikke vendi, suudab organisatsioon sammu pidada üha suureneva vajadusega vendade järele, kes oleksid ülevaatajad ja karjased. (Jes. 60:3–5.) Mõelda vaid, aastatel 1971–2013 on koguduste arv kasvanud 27 000-lt 113 000-ni! On ilmselge, et meie kuningas on ettenägelikult andnud oma järelkäijatele karjaseid just õigel ajal. (Miika 5:5.)

„Olles karjale eeskujuks”

16. a) Milline kohustus on kogudusevanematel? b) Kuidas suhtusid piibliuurijad Jeesuse sõnadesse „Hoia mu lambakesi kui karjane”?

16 Piibliuurijad mõistsid juba varakult, et vanematel on kohustus aidata kaasusklikel Jumalat ustavalt teenida. (Loe Galaatlastele 6:10.) Ühes 1908. aasta Vahitorni artiklis uuriti lähemalt Jeesuse sõnu „Hoia mu lambakesi kui karjane”. (Joh. 21:15–17.) Artiklis öeldi vanematele: „On äärmiselt oluline hoida oma südames tähtsal kohal Issanda antud ülesannet, mis puudutab karja, ning pidada suureks auks toita ja hoida Issanda järelkäijaid.” 1925. aastal rõhutati Vahitornis jällegi karjasena teenimise tähtsust, kui öeldi vanematele: „Jumala kirik kuulub talle ... ja tema nõuab kõigilt aru, kuidas nad suhtuvad oma kohustusse teenida vendi.”

17. Kuidas on aidatud ülevaatajatel saada asjatundlikeks karjasteks?

17 Kuidas on Jehoova organisatsioon aidanud kogudusevanematel parandada karjasetööoskusi, nii et raua asemel on nüüd hõbe? Vendadele on antud väljaõpet. 1959. aastal toimus ülevaatajatele esimene kuningriigi teenistuskooli kursus. Ühes õppetunnis käsitleti teemat „Pööra teistele tähelepanu”. Vastutavaid vendi õhutati koostama „ajakava, et külastada kuulutajaid nende kodus”. Selles õppetunnis pakuti välja erinevaid viise, kuidas karjased saavad teha kosutavaid külastusi. 1966. aastal algas uuendatud õppekavaga kuningriigi teenistuskool. Seal võeti vaatluse alla teema „Karjasetöö tähtsus”. Mis oli selle õppetunni eesmärk? Seal rõhutati, et ülevaatajatel „tuleb armastavalt hoolitseda Jumala karja eest, jätmata samal ajal hooletusse oma peret ja kuulutustööd”. Viimastel aastatel on kogudusevanematel olnud võimalus osaleda teistelgi koolitustel. Mis on olnud selle tulemus, et Jehoova organisatsioon on pakkunud vendadele järjepidevalt väljaõpet? Nüüdseks on meie kogudustes tuhandeid asjatundlikke vendi, kes teenivad karjastena.

Kuningriigi teenistuskool Filipiinidel, 1966

18. a) Milline äärmiselt vastutusrikas ülesanne on kogudusevanematele usaldatud? b) Miks peavad Jehoova ja Jeesus neid töökaid kogudusevanemaid väga kalliks?

18 Jehoova on pannud meie kuninga Jeesuse kaudu ametisse kogudusevanemad, et nad täidaksid kaalukat ülesannet. Millist? Nad peavad juhtima Jumala lambad läbi kõige karmima aja inimajaloos. (Efesl. 4:11, 12; 2. Tim. 3:1.) Need töökad vennad on Jehoovale ja Jeesusele väga kallid, kuna nad järgivad pühakirjas toodud õhutust: „Hoidke teie hoolde usaldatud Jumala karja ... meeleldi ... innukalt, ... olles karjale eeskujuks.” (1. Peetr. 5:2, 3.) Vaadelgem kahte valdkonda, milles kristlikud karjased on karjale eeskujuks ja tänu millele valitseb koguduses rõõm ja rahu.

Kuidas vanemad tänapäeval Jumala karja hoiavad

19. Kuidas me suhtume kogudusevanematesse, kes käivad koos meiega kuulutamas?

19 Esiteks, vanemad kuulutavad koos koguduseliikmetega. Evangeeliumikirjutaja Luukas ütles Jeesuse kohta: „Pärast seda rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning kuulutas head sõnumit Jumala kuningriigist. Temaga koos olid need kaksteist.” (Luuka 8:1.) Just nagu Jeesus käis koos apostlitega kuulutamas, nii töötavad ka tublid kogudusevanemad tänapäeval õlg õla kõrval koos kaasusklikega. Nad mõistavad, et seeläbi saavad nad anda oma väärtusliku osa, et koguduses oleks hea vaim. Kuidas suhtuvad koguduseliikmed sellistesse vanematesse? Ligi 90-aastane õde Jeannine märgib: „Koos kogudusevanemaga kuulutamas käimine on heaks võimaluseks temaga vestelda ja teda paremini tundma õppida.” 30. aastates vend Steven sõnab: „Kui kogudusevanem käib koos minuga ukselt uksele kuulutamas, tunnen, et ta tahab mind aidata. Temalt saadud abi toob mulle palju rõõmu.”

Nii nagu karjane otsib kadunud lammast, nii soovivad ka kogudusevanemad leida neid, kes on kogudusest eemale jäänud

20., 21. Kuidas saavad kogudusevanemad jäljendada karjast Jeesuse mõistujutus? Too näide. (Vaata ka kasti „ Iganädalased külastused kannavad vilja”.)

20 Teiseks on Jehoova organisatsioon andnud kogudusevanematele koolitust, et nad oskaksid ilmutada südamlikku huvi nende vastu, kes on kogudusest eemale jäänud. (Heebr. 12:12.) Miks peaksid vanemad vaimselt nõrku kristlasi aitama ning kuidas nad saavad seda teha? Sellele vastab Jeesuse mõistujutt karjasest ja kadunud lambast. (Loe Luuka 15:4–7.) Kui karjane selles mõistujutus märkas, et üks lammas on kadunud, otsis ta teda nõnda, nagu oleks ta olnud tema ainus lammas. Kuidas saavad kogudusevanemad selle karjase eeskuju jäljendada? Nii nagu karjane pidas kadunud lammast väga väärtuslikuks, nii peavad ka kogudusevanemad väga väärtuslikuks neid kristlasi, kes on Jumala rahvast eemale jäänud. Vanemad suhtuvad vaimselt nõrkadesse kristlastesse kui kadunud lammastesse ning nad ei arva, et nendega tegelemine oleks raisatud aeg. Ja just nagu karjane otsustas minna „kadunut otsima, kuni ta tema leiab”, nii osutavad ka vanemad initsiatiivi, et leida ja aidata nõrku kristlasi.

21 Mida tegi karjane mõistujutus, kui ta leidis lamba üles? Ta tõstis lamba õrnalt õlgadele ja kandis tagasi karja juurde. Samamoodi võib kogudusevanema siiras huvi justkui tõsta vaimselt nõrga kristlase õrnalt üles ning aidata tal kogudusse tagasi tulla. Seda koges Victor, üks vend Aafrikast, kes oli kogudusest eemale jäänud. Ta sõnab: „Kõigi nende kaheksa aasta jooksul, kui ma polnud koguduses tegev, püüdsid vanemad mind aidata.” Mis läks talle eriliselt hinge? Victor jätkab: „Ühel päeval tuli mulle külla John – kogudusevanem, kellega olin olnud pioneerteenistuse koolis – ja näitas mulle pilte, mis ta oli meist kooli ajal teinud. Mulle meenusid paljud kaunid hetked ning ma hakkasin taga igatsema seda rõõmu, mida olin Jehoovat teenides tundnud.” Peagi pärast Johni külastust tuli Victor kogudusse tagasi ning praegu teenib ta jälle pioneerina. Tõepoolest, hoolivad kogudusevanemad aitavad meil Jumalat teenides olla rõõmsad. (2. Kor. 1:24.) b

Muudatused koguduste juhtimises teevad Jumala rahva ühtsemaks

22. Kuidas õigus ja rahu muudavad koguduse ühtsemaks? (Vaata ka kasti „ Me ei suutnud ära imestada”.)

22 Nagu varem oli juttu, ennustas Jehoova, et Jumala rahva seas on üha rohkem õigust ja rahu. (Jes. 60:17.) Need mõlemad omadused muudavad koguduse ühtsemaks. Kuidas? Mõelgem esiteks õiguse peale. Piiblis öeldakse, et Jehoova „on üks ja ainus”. (5. Moos. 6:4.) Tema õigusnormid ei ole ühe maa kogudustes ühesugused ning teise maa omades teistsugused. Tal on ainult ühed normid selle kohta, mis on õige ja väär, ning need kehtivad „kõigis pühade kogudustes”. (1. Kor. 14:33.) Seepärast lähevad koguduses asjad hästi üksnes siis, kui järgitakse Jumala õigusnorme. Mida aga öelda rahu kohta? Meie kuningas soovib, et me koguduses mitte üksnes ei naudiks rahu, vaid oleksime „need, kes taotlevad rahu”. (Matt. 5:9.) Piiblis innustatakse meid veel sõnadega „taotlegem seda, mis edendab rahu”. Me astume esimese sammu, et lahendada erimeelsused, mis meie keskel mõnikord tekivad. (Rooml. 14:19.) Sel moel me edendame koguduses nii rahu kui ka ühtsust. (Jes. 60:18.)

23. Mille üle me võime tänapäeval Jehoova teenijatena rõõmu tunda?

23 Kui 1895. aasta novembris räägiti Vahitornis esimesest kogudusevanemaid puudutavast juhisest, oli seal kirjas ka juhtivate vendade suur soov: nad palvetasid, et see uus organisatsiooniline muudatus aitaks Jumala rahval „kiiresti usus ühtseks saada”. Mõeldes viimastele aastakümnetele, on meil hea meel tõdeda, et need ümberkorraldused organisatsiooni juhtimises, mida Jehoova on meie kuninga kaudu järk-järgult teinud, on tõepoolest aidanud meil Jumalat teenides ühtsemaks saada. (Laul 99:4.) Tänu sellele võime Jehoova ülemaailmse rahvana tunda praegusel ajal rõõmu selle üle, et me tegutseme „ühes vaimus”, käime „ühte rada” ja teenime „õlg õla kõrval” „rahu Jumalat”. (2. Kor. 12:18; loe Sefanja 3:9.)

a Selle suuremahulise uurimistöö tulemused avaldati teatmeteoses „Abiks Piibli mõistmisel” („Aid to Bible Understanding”).

b Vaata 2013. aasta 15. jaanuari Vahitorni artiklit „Kogudusevanemad – kaastöölised meie rõõmuks”.