1.–3. Mida Jeesus tegi, kui ta nägi, kuidas templit rüvetatakse?

 JEESUS suhtus suure austusega Jeruusalemma templisse, sest ta teadis, mida see esindas. Tempel oli juba kaua aega olnud õige jumalateenimise keskus maa peal. Aga jumalateenimine – püha Jumala Jehoova teenimine – pidi olema puhas. Seepärast võime ette kujutada, mida Jeesus tundis, kui ta tuli 10. niisanil aastal 33 templisse ja nägi, kuidas seda rüvetatakse. Mis seal toimus? (Loe Matteuse 21:12, 13.)

² Mittejuutide õues kasutasid ahned kaupmehed ja rahavahetajad ära inimesi, kes tulid Jumalale ohvreid tooma. a Jeesus „ajas välja kõik, kes templis ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad”. (Võrdle Nehemja 13:7–9.) Ta mõistis need kasuahnitsejad hukka, sest nad olid muutnud tema isa koja röövlikoopaks. Sellega näitas Jeesus, et ta austab templit ja seda, mida see esindas. Tema isa teenimist tuli hoida puhtana!

³ Sajandeid hiljem, kui Jeesus oli saanud kuningaks, puhastas ta jälle templi. Sellesse templisse tulevad tänapäeval kõik, kes tahavad teenida Jehoovat talle vastuvõetaval moel. Mis templist käib jutt?

4., 5. a) Kuidas puhastati Jeesuse võitud järelkäijaid alates aastast 1914 kuni 1919. aasta algupooleni? b) Kas sellega lõppes Jumala rahva puhastamine? Selgita.

⁴ Nagu me teisest peatükist nägime, tuli Jeesus pärast kuningaks saamist koos oma isaga üle vaatama vaimset templit – puhta jumalateenimise korraldust. b Selle käigus nägi kuningas, et võitud kristlasi, „Leevi poegi”, on vaja puhastada. (Mal. 3:1–3.) Alates aastast 1914 kuni 1919. aasta algupooleni lubas Jehoova kui puhastaja oma rahva liikmetel kogeda mitmeid katseid ja raskusi, mis neid puhastasid. Võitud, kes need tulised katsed läbisid, said puhtamaks ja soovisid messiaskuningat innukalt toetada.

 ⁵ Kas sellega Jumala rahva puhastamine lõppes? Ei. Jehoova on viimsete päevade ajal aidanud võitud kuninga kaudu selle järelkäijatel saada puhtamaks, et nad võiksid jääda vaimsesse templisse. Järgmises kahes peatükis näeme, kuidas ta on puhastanud neid moraalselt ja organisatsiooniliselt. Esiteks aga arutagem vaimset puhastamist. Meie usk saab tugevamaks, kui mõtleme sellele, mida Jeesus on teinud – nii nähtavates kui ka nähtamatutes asjades –, et tema järelkäijad võiksid olla vaimselt puhtad.

6. Kuidas Jehoova käsud pagendatud juutidele aitavad meil mõista, mida tähendab olla vaimselt puhas?

⁶ Mida tähendab olla vaimselt puhas? Selleks uurigem Jehoova sõnu pagendusse viidud juutidele, kellel seisis ees Babülonist lahkumine 6. sajandil e.m.a. (Loe Jesaja 52:11.) Nad pöördusid tagasi Jeruusalemma eelkõige selleks, et tempel uuesti üles ehitada ja puhas jumalateenimine taastada. (Esra 1:2–4.) Jehoova soovis, et tema rahvas ei võtaks kaasa midagi, mis oli seotud Babüloni religiooniga. Pangem tähele, et ta andis neile rea käskusid: „ärge puudutage midagi rüvedat”, „minge temast välja”, „hoidke end puhtana”. Valereligioon ei tohi rüvetada Jehoova puhast teenimist. Mida me võime sellest järeldada? Me oleme vaimselt puhtad, kui hoidume valereligiooni õpetustest ja tavadest.

7. Millise kanali kaudu on Jeesus aidanud oma järelkäijatel olla vaimselt puhtad?

⁷ 1919. aastal, peagi pärast kuningaks saamist, määras Jeesus ametisse ustava ja aruka orja. (Matt. 24:45.) Selle selgelt äratuntava kanali kaudu on ta aidanud oma järelkäijatel olla puhtad. Tolleks ajaks olid piibliuurijad paljudest valereligiooni õpetustest juba vabad. Sellegipoolest oli neid vaja veelgi vaimselt puhastada. Kristus näitas ustava orja kaudu oma järelkäijatele üha selgemini, millistest pühadest ja tavadest nad peaksid loobuma. (Õpet. 4:18.) Vaadakem mõningaid näiteid.

8. Mida olid piibliuurijad juba kaua jõulude kohta mõistnud, kuid millest nad ei saanud veel aru?

⁸ Piibliuurijad olid juba kaua mõistnud, et jõulud on paganliku algupäraga ning et Jeesus ei sündinud 25. detsembril. 1881. aasta detsembri Siioni Vahitornis tõdeti: „Miljonid inimesed toodi kirikusse paganlusest. Kuid muudatus seisnes vaid asjade nimetuses: paganlikest preestritest said kristlikud preestrid ja paganlikke pühasid hakati kutsuma kristlike nimedega, jõulud olid ühed neist.” 1883. aastal selgitati Vahitorni artiklis „Millal Jeesus sündis?”, et Jeesus sündis umbes oktoobri alguses. c Siiski ei  saanud piibliuurijad tol ajal veel aru, et jõulude pidamine tuleks lõpetada. Jõule tähistas isegi Brooklyni Peeteli pere. Kuid pärast aastat 1926 olukord muutus. Miks?

9. Mida mõistsid piibliuurijad seoses jõuludega?

⁹ Kui piibliuurijad olid seda teemat põhjalikult uurinud, mõistsid nad, et jõulude algupära ja sellega seotud tavad ei too Jumalale au. 14. detsembril 1927 ilmus Kuldses Ajas artikkel „Jõulude algupära”, kus toodi välja, et jõulud on paganlik püha, mille tähelepanu keskmes on naudingud ja mis on seotud ebajumalakummardamisega. Artiklis näidati selgelt, et Kristus ei käskinud seda püha pidada, ning öeldi kokkuvõtteks: „Tõsiasi, et selle kestmajäämist ja tähistamist soosivad see maailm, meie patused ihad ja Kurat, on viimaseks ja otsustavaks argumendiks, mis näitab, et seda püha ei sobi tähistada neil, kes on täielikult pühendunud Jehoova teenimisele.” Seepärast pole üllatav, et sama aasta detsembris peetellased jõule enam ei tähistanud – ja nad ei tähistanud neid enam mitte kunagi!

10. a) Milline põhjalik selgitus esitati jõulude kohta 1928. aasta detsembris? (Vaata ka kasti „ Jõulude algupära ja eesmärk”.) b) Kuidas juhiti Jumala rahva tähelepanu teistele pühadele, mida polnud kohane tähistada? (Vaata kasti „ Teised ebakristlikud pühad ja tähtpäevad”.)

¹⁰ Järgmisel aastal kuulsid piibliuurijad veelgi põhjalikumat selgitust selle kohta, miks neil ei sobi jõule pidada. 12. detsembril 1928 esitas peakorteris teeniv vend Richard Barber raadiosaates kõne, kus paljastas selle püha taunitava algupära. Kuidas Jumala rahvas reageeris selgele juhendile, mis peakorterist anti? Vend Charles Brandlein  meenutas aega, kui ta pere lõpetas jõulude tähistamise. Ta ütles: „Kas meil oli neist paganlikest tavadest raske loobuda? Üldsegi mitte! ... Me oleksime justkui võtnud seljast määrdunud riided ja need minema visanud.” Samasugune reaktsioon oli vend Henry Cantwellil, kes teenis hiljem reisiva ülevaatajana. Ta lausus: „Meil oli hea meel loobuda millestki, et tõestada oma armastust Jehoova vastu.” Kristuse ustavad järelkäijad olid meeleldi valmis tegema vajalikke muudatusi ja hülgama püha, mille juured olid ebapuhtas jumalateenimises. d (Joh. 15:19; 17:14.)

11. Kuidas me saame näidata, et toetame võitud kuningat?

¹¹ Kas pole need piibliuurijad meile suurepäraseks eeskujuks! Neile mõeldes oleks hea endalt küsida: „Kuidas mina suhtun peakorterist tulevatesse juhenditesse? Kas ma võtan need tänulikult vastu ja teen nende järgi?” Kui oleme meeleldi valmis kuuletuma, näitame, et toetame võitud kuningat, kes ustava orja kaudu annab meile õigeaegset vaimset toitu. (Ap. t. 16:4, 5.)

12. Kuidas suhtusid piibliuurijad paljude aastate vältel risti?

¹² Piibliuurijad pidasid palju aastaid risti kristluse sobivaks sümboliks. Muidugi ei arvanud nad, et risti peaks hardalt austama, sest nad mõistsid, et ebajumalakummardamine on vale. (1. Kor. 10:14; 1. Joh. 5:21.) Vahitornis  öeldi juba 1883. aastal otse, et „kõiksugune ebajumalakummardamine on Jumalale jäledus”. Kuid piibliuurijad arvasid algusaastatel, et teatud viisidel on risti kasutamine sobiv. Näiteks kandsid nad uhkusega oma tunnusmärgina rinnanõela, millel oli risti ja krooni kujutis. See sümboliseeris nende jaoks seda, et kui nad jäävad surmani ustavaks, saavad nad elukrooni. Alates aastast 1891 oli risti ja krooni märk Vahitorni esikaanel.

13. Mida Kristuse järelkäijad risti kohta mõistsid? (Vaata ka kasti „ Arusaam risti kasutamisest selgineb”.)

¹³ Piibliuurijatele oli risti ja krooni märk väga kallis. Kuid 1920. aastate lõpus hakkasid Kristuse järelkäijad üha paremini mõistma, et risti kasutamine pole sobilik. Vend Grant Suiter, kes teenis hiljem juhtivas kogus, lausus kokkutuleku kohta, mis peeti 1928. aastal USA-s Michiganis Detroitis: „Sellel kokkutulekul öeldi, et risti ja krooni märgi kandmine pole mitte üksnes ebavajalik, vaid lausa sobimatu.” Järgnevatel aastatel jagati selle teema kohta veel selgitust. Oli ilmselge, et ristil pole kohta jumalateenimises, mis on vaimselt puhas.

14. Kuidas Jumala rahvas suhtus risti kohta toodud selgitustesse?

¹⁴ Kuidas Jumala rahvas suhtus risti kohta toodud selgitustesse? Kas jumalateenijatel oli raske loobuda neile väga armsaks saanud risti ja krooni märgist? Kauaaegne Jehoova teenija Lela Roberts ütles: „Kui mõistsime, mida see sümboliseerib, polnud meil raske sellest loobuda.” Üks teine ustav õde, Ursula Serenco, võttis kokku paljude tunded, öeldes: „Me saime aru, et kunagi meile nii kallis märk, mis kujutas meie Issanda surma ja kristlikku pühendumust, on tegelikult paganlik sümbol. Olime tänulikud, et meie rajale paistis üha kirkam valgus, nagu öeldakse piiblikohas Õpetussõnad 4:18.” Kristuse ustavad järelkäijad ei tahtnud teha mingit tegemist valereligiooni ebapuhaste kommetega.

15., 16. Kuidas me saame näidata, et oleme kindlameelselt otsustanud hoida Jehoova vaimse templi maiseid õuesid puhtana?

¹⁵ Selline suhtumine iseloomustab jumalateenijaid siiani. Me näeme, et Kristus on selgelt äratuntava kanali, ustava ja aruka orja kaudu aidanud oma järelkäijatel olla vaimselt puhtad. Kui me siis saame vaimset toitu, mis hoiatab meid valereligiooniga seotud pühade ja tavade eest, võtame nõuannet kiiresti kuulda. Just nagu meie vennad ja õed, kes elasid Kristuse kohaloleku alguses, oleme ka meie kindlameelselt otsustanud hoida Jehoova vaimse templi maiseid õuesid puhtana.

¹⁶ Lisaks sellele on Kristus viimsete päevade ajal inimsilmale nähtamatult kaitsnud Jehoova rahva kogudusi inimeste eest, kes võiksid neid vaimselt rüvetada. Vaadakem, kuidas ta on seda teinud.

17., 18. Mida tähendab mõistujutus a) nooda merrelaskmine, b) igasuguste kalade kokkukogumine, c) heade kalade anumasse kogumine, d) kõlbmatute kalade minema viskamine?

¹⁷ Kuningas Jeesus Kristus jälgib hoolsalt Jumala rahva kogudusi maa peal. Kristus on koos inglitega eraldanud inimesi, kuigi me ei mõista päris täpselt, kuidas see toimub. Jeesus kirjeldas seda oma mõistujutus noodast. (Loe Matteuse 13:47–50.) Mida see mõistujutt tähendab?

¹⁸ Noot lastakse merre. Noot sümboliseerib kuningriigi kuulutustööd, mida tehakse kõikjal inimkonnameres. Noot kogub kokku igasuguseid kalu. Hea sõnum köidab igasuguseid inimesi – nii neid, kellest saavad tõelised kristlased, kui ka paljusid neid, kes küll alguses on tõest huvitatud, kuid kes siiski ei soovi liituda puhta jumalateenimisega. e Head kalad kogutakse anumatesse. Siira südamega inimesed kogutakse kogudustesse (ehk anumatesse), kus nad saavad Jehoovat puhtal viisil teenida. Kõlbmatud kalad visatakse minema. Viimsete päevade ajal eraldab Kristus koos inglitega „kurjad õigetest”. f Neil, kes pole siira südamega – näiteks, kes pole valmis hülgama valesid uskumusi või kombeid –, ei lasta kogudust rüvetada. g

19. Mida sa tunned, kui mõtled sellele, kuidas Kristus on kaitsnud Jumala rahva puhtust ja tõelist jumalateenimist?

¹⁹ Kui tore on küll teada, et meie kuningas Jeesus Kristus kaitseb neid, kes on tema hoole all! Meile pakub kosutust teadmine, et tema innukus tõelise jumalateenimise ja tõeliste jumalateenijate pärast on sama tuline nagu siis, kui ta esimesel sajandil templi puhastas. Oleme tõesti tänulikud, et Kristus on kaitsnud Jumala rahva vaimset puhtust ja tõelist jumalateenimist! Me võime toetada kuningat ja tema kuningriiki, kui püsime valereligioonist täielikult lahus.