1. Miks tunda huvi inglite vastu?

JEHOOVA soovib, et teaksime üht-teist inglite kohta, sest nad kuuluvad tema perekonda. Ingleid nimetatakse Piiblis Jumala poegadeks. (Iiob 38:7.) Millega inglid tegelevad? Kuidas nad piibliaegadel inimesi aitasid? Kas nad võivad aidata ka meid? (Vaata 8. järelmärkust.)

2. Kuidas on inglid olemasollu tulnud ja kui palju neid on?

² Kuidas on inglid olemasollu tulnud? Koloslastele 1:16 annab teada, et pärast seda kui Jehoova oli loonud Jeesuse, lõid nad koos kõik muu, sealhulgas inglid. Piibel näitab, et ingleid on sadu miljoneid. (Laul 103:20; Ilmutus 5:11.)

3. Mida me saame inglite kohta teada tekstist Iiob 38:4–7?

³ Samuti näitab Piibel, et inglid loodi enne kui maa. Iiobi raamatus öeldakse, et kõik inglid rõõmustasid, kui nägid maa loomist. Seega tol ajal teenisid nad kõik ühtse perena Jehoovat. (Iiob 38:4–7.)

4. Kust me teame, et inglid on inimestest huvitatud?

⁴ Inglid on alati Jehoova eesmärkide ja inimeste vastu huvi tundnud. (Õpetussõnad 8:30, 31; 1. Peetruse 1:11, 12.) Võib arvata, et nad kurvastasid väga, kui Aadam ja Eeva Jumalale selja keerasid. Tõenäoliselt on nad veelgi kurvemad praegu, nähes, kuidas suurem osa inimesi Jehoovat eirab. Kui aga mõni  inimene oma patte kahetseb ja Jumalat teenima hakkab, tunnevad inglid suurt rõõmu. (Luuka 15:10.) Kuna inglid on eriti huvitatud Jumala teenijatest, on Jumal saatnud neid oma teenijaid aitama ja kaitsma. (Heebrealastele 1:7, 14.) Vaatame mõnd näidet.

5. Kuidas inglid minevikus Jumala teenijaid aitasid?

 ⁵ Jehoova saatis kaks inglit päästma Lotti ja ta peret Soodoma ja Gomorra hävingust. (1. Moosese 19:15, 16.) Sadu aastaid hiljem päästis ingel prohvet Taanieli. See prohvet visati lõvide auku, kuid „Jumal saatis oma ingli ja sulges lõvide suu”. (Taaniel 6:22.) Samuti vabastas Jehoova ingel apostel Peetruse vanglast. (Apostlite teod 12:6–11.) Inglid aitasid ka Jeesust, kui ta oli maa peal. Näiteks hoolitsesid nad tema eest pärast ristimist. (Markuse 1:13.) Ja tema surmatunni lähenedes „ilmus taevast ingel ja andis talle uut jõudu”. (Luuka 22:43.)

6. a) Kust me teame, et inglid aitavad Jumala teenijaid ka tänapäeval? b) Mis küsimustele me nüüd vastust otsime?

⁶ Tänapäeval inglid end inimestele enam ei ilmuta. Kuid Jumal läkitab neid endiselt oma teenijaid aitama. Piibel ütleb: „Jehoova ingel kaitseb kõiki, kes Jumalat kardavad, ja päästab nad.” (Laul 34:7.) Me vajame kaitset sellepärast, et meil on võimsad vaenlased. Kes need on? Kuidas püüavad nad meile kahju teha? Et neile küsimustele vastused leida, vaadakem, mis juhtus üsna pea pärast Aadama ja Eeva loomist.

7. Mida on Saatanal õnnestunud teha?

⁷ Nagu me 3. peatükist teada saime, tõstis üks ingel Jumala vastu mässu, soovides ise kõigi üle valitseda. Piiblis nimetatakse teda Kuradiks ja Saatanaks. (Ilmutus 12:9.) Saatan tahtis, et teisedki temaga mässus ühineksid. Tal õnnestus Eeva ära petta ja pärast seda on ta suutnud enamiku inimestest eksiteele viia. Siiski on paljud inimesed Jehoovale ustavaks  jäänud. Nende hulgas on näiteks Aabel, Eenok ja Noa. (Heebrealastele 11:4, 5, 7.)

8. a) Kuidas sai osa ingleid deemoniteks? b) Mida tegid deemonid, kui tuli veeuputus?

⁸ Noa päevil hakkas Jumala vastu mässama ka osa ingleid. Nii said nad deemoniteks, nagu Piibel neid nimetab. Nad lahkusid taevast, et inimestena maa peal elada. Nad tegid seda sellepärast, et inimeste seast endale naisi võtta. Inglitel polnud aga õige seda teha. (Loe 1. Moosese 6:2; Juuda 6.) Need inglid avaldasid inimestele halba mõju, nii et lokkama hakkas moraalitus ja vägivald. Jehoova pühkis kurjad inimesed veeuputusega maa pealt minema, oma ustavad teenijad aga hoidis ta elus. (1. Moosese 7:17, 23.) Kurjad inglid loobusid inimkehast ja läksid taevasse tagasi. Nad liitusid Saatanaga mässus Jumala vastu ning Saatanast sai nende valitseja. (Matteuse 9:34.)

9. a) Kuidas Jehoova deemoneid karistas, kui nad taevasse tagasi läksid? b) Mida me järgmisena arutame?

⁹ Jehoova ei võtnud neid mässajaid oma perekonda tagasi. (2. Peetruse 2:4.) Kuigi deemonid ei saa enam inimestena maa peale tulla, üritavad nad sellegipoolest eksitada kogu maailma. (1. Johannese 5:19; Ilmutus 12:9.) Vaatame, milliste mooduste abil on neil õnnestunud enamik inimesi eksiteele viia. (Loe 2. Korintlastele 2:11.)

10. Kuidas deemonid inimesi eksitavad?

¹⁰ Deemonid eksitavad inimesi muu hulgas sel  moel, et õhutavad neid tegelema okultismiga, see tähendab tundma huvi kõige üleloomuliku vastu. Piibel käsib meil aga hoiduda kõigest, millel võib deemonitega mingitki pistmist olla. (Galaatlastele 5:19–21.) Miks? Sest nii nagu kalamees kasutab erisugust sööta, et kalu püüda, nii kasutavad deemonid mitmesuguseid okultismi vorme, et inimesi oma võimusse saada. (Vaata 26. järelmärkust.)

11. a) Mis kuulub ennustamise hulka? b) Miks on ohtlik ennustamisega tegeleda?

¹¹ Deemonid kasutavad ühe söödana ennustamist. Selle hulka kuuluvad näiteks astroloogia, ennete otsimine, kaardipanek, kristallkuuliga ennustamine ja käejoonte lugemine. Paljud inimesed peavad selliseid tegevusi süütuks asjaks, kuid need pole seda. Piibel näitab, et ennustajad ja deemonid tegutsevad käsikäes. Näiteks kirjakohas Apostlite teod 16:16–18 räägitakse tüdrukust, kelles oli ennustamise deemon. Kui apostel Paulus oli deemoni temast välja ajanud, kaotas tüdruk võime tulevikku ennustada.

12. a) Miks oleks ohtlik surnutega kontakti otsida? b) Miks Jehoova teenijad ei täida teatud kombeid?

¹² Samuti üritavad deemonid panna meid uskuma, et inimene elab pärast surma vaimuna edasi ja võib elavatega suhelda ning neile kas head või halba teha. Nii lähevad mõned, kelle sõber või sugulane on surnud, meediumi juurde lootuses oma surnud lähedasega kontakti saada. Meedium võib öelda neile midagi nende surnud sõbra või sugulase kohta ja koguni matkida tolle häält. (1. Saamueli 28:3–19.) Seega, kuigi inimene võib mõelda, et ta suhtleb  surnud lähedasega, suhtleb ta tegelikult deemoniga. Uskumus, et surnu elab teispoolsuses vaimuna edasi, kajastub ka paljudes kommetes, nagu seda on näiteks hauale söögi ja joogi viimine ning inimese surma korral lahkuvale hingele akna avamine. Kuna Jehoova teenijad selliseid kombeid ei täida, võivad sugulased ja naabrid neid selle pärast halvustada või koguni nendega suhtlemise lõpetada. Tegelikult aga ei ela inimene pärast surma vaimuna edasi. Surnutega ei saa suhelda ja nad ei saa meile teha ei head ega halba. (Laul 115:17.) Seepärast ei tohiks mingil juhul surnute või vaimudega kontakti otsida ega täita kombeid, milles kajastub usk hauatagusesse ellu. (Loe 5. Moosese 18:10, 11; Jesaja 8:19.)

13. Millest on paljudel inimestel õnnestunud vabaneda?

¹³ Peale eksitamise deemonid ka hirmutavad inimesi. Saatan ja deemonid teavad, et selleni, kui Jumal nad vangistab, on jäänud vähe aega, seepärast on nad raevukamad kui kunagi varem. (Ilmutus 12:12, 17.) Ometi on paljudel inimestel, kes kunagi deemoneid kartsid, õnnestunud nende kartusest vabaneda. Mis neid selles aitas?

14. Mida meil tuleks algkristlaste eeskujul teha, et deemonite võimusest vabaneda?

¹⁴ Piiblist saame teada, kuidas deemonite küüsist vabaneda ja kuidas neile vastu seista. Näiteks räägitakse seal sellest, et mõned inimesed muistses Efesoses olid enne tõe teadasaamist deemonitega tegemist  teinud. Kuidas nad nende võimusest vabanesid? Piibel ütleb: „Suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide nähes.” (Apostlite teod 19:19.) Need, kes soovisid saada kristlaseks, hävitasid kõik oma nõiaraamatud. Nad on meile heaks eeskujuks. Igaüks, kes tahab teenida Jehoovat, peab lahti saama kõigest, mis on vähimalgi määral seotud deemonitega. Selleks võivad olla raamatud, ajakirjad, plakatid, filmid, muusika, mängud, horoskoobid ja mistahes muud asjad, mis jätavad üleloomulikest jõududest mulje, et tegemist on millegi kahjutuga. Samuti peaks lahti saama amulettidest ja muudest esemetest, millel arvatakse olevat kaitsev jõud. (1. Korintlastele 10:21.)

15. Mida meil on veel vaja, et Saatanale ja deemonitele vastu seista?

¹⁵ Mõned aastad pärast seda, kui Efesose kristlased olid oma nõiaraamatud hävitanud, kirjutas apostel Paulus neile: „Me ei pea ju võitlust mitte inimestega, vaid ... kurjade vaimudega.” (Efeslastele 6:12.) Seega püüdsid deemonid Efesose kristlastele endiselt kahju teha. Mida neil kristlastel veel teha tuli? Paulus kirjutas: „Võtke suur usukilp, millega te suudate kustutada kõik Saatana põlevad nooled.” (Efeslastele 6:16.) Usk Jehoovasse kaitseb meid, nii nagu kilp kaitses sõdurit. Me ei tohi hetkekski kahelda, et Jehoova aitab meil Saatanale ja deemonitele vastu seista. (Matteuse 17:20.)

16. Kuidas me saame oma usku Jehoovasse tugevdada?

¹⁶ Kuidas me saame oma usku Jehoovasse tugevdada? Sellega, et loeme Piiblit iga päev ja õpime lootma  Jehoova kaitsele. Kui meil on tugev usk Jehoovasse, ei saa Saatan ja deemonid meile kahju teha. (1. Johannese 5:5.)

17. Mida veel on vaja teha, et deemonite eest kaitset saada?

¹⁷ Efesose linnas vohas okultism. Seepärast õhutas Paulus sealseid kristlasi: „Palvetage igas olukorras.” (Efeslastele 6:18.) Neil tuli pidevalt Jehoova käest kaitset paluda. Tänapäeva maailmas lokkab samuti okultism. Seega tuleb meilgi Jehoovalt kaitset paluda ja kasutada palvetades tema nime. (Loe Õpetussõnad 18:10.) Kui palume järjepidevalt, et Jehoova meid Saatana käest päästaks, ei jää meie palved vastuseta. (Laul 145:19; Matteuse 6:13.)

18., 19. a) Kuidas me võime võitluses Saatana ja deemonitega võitjaks tulla? b) Mis küsimusele vastab järgmine peatükk?

¹⁸ Kui puhastame oma elu kõigest, mis on seotud okultismiga, ja otsime kaitset Jehoovalt, siis suudame Saatanale ja deemonitele vastu seista. Meil pole tarvis neid karta. (Loe Jaakobuse 4:7, 8.) Jehoova on deemonitest palju võimsam. Ta karistas neid Noa päevil ja tulevikus ta hävitab nad. (Juuda 6.) Pidagem ka meeles, et me pole selles võitluses üksi: head inglid kaitsevad meid. (2. Kuningate 6:15–17.) Me võime kindlad olla, et Jehoova abiga tuleme võitluses Saatana ja deemonitega võitjaks. (1. Peetruse 5:6, 7; 2. Peetruse 2:9.)

¹⁹ Kuna aga Saatan ja deemonid on põhjustanud inimestele nii palju kannatusi, tekib küsimus, miks pole Jumal neid juba ammu hävitanud. Sellele küsimusele vastab järgmine peatükk.