1., 2. Millele paljud inimesed mõtlevad?

TSUNAMI hävitab terve linna. Terrorist avab rahva pihta tule ja paljud saavad surma või haavata. Viie lapse ema sureb vähki.

² Kui niisugused tragöödiad toimuvad, mõtlevad paljud, miks see nii on. Miks on maailm täis kurjust ja kannatusi? Kas sinulgi on kunagi sellised küsimused tekkinud?

3., 4. a) Mida küsis Habakuk Jehoovalt? b) Kuidas Jehoova talle vastas?

³ Piiblist saame teada, et ka mõnel endisaja jumalateenijal tekkisid niisugused küsimused. Näiteks küsis prohvet Habakuk Jehoovalt: „Miks lased mul näha ülekohtutegusid, miks sallid rõhumist? Miks on mu ees hävitus ja vägivald, miks on nii rohkesti tülitsemist ja riidu?” (Habakuk 1:3.)

⁴ Tekstis Habakuk 2:2, 3 on kirjas Jumala vastus Habakukile ja tema tõotus, et olukord muutub. Jehoova hoolib inimestest väga. (1. Peetruse 5:7.) Talle teeb maailmas toimuva nägemine isegi rohkem valu kui meile. (Jesaja 55:8, 9.) Aga miks on siis maailmas nii palju halba?

5. Mida ütlevad paljud vaimulikud selle kohta, miks inimesed kannatavad, ent mida ütleb Piibel?

⁵ Paljud vaimulikud ütlevad, et inimesed kannatavad  sellepärast, et see on Jumala tahe. Mõned väidavad, et Jumal on meie saatuse ette määranud ja et tema teed on äraarvamatud. Teised võivad kellegi surma korral öelda, et Jumalal oli teda taevas vaja. Ent see ei vasta tõele. Jehoova ei ole milleski halvas süüdi. Piiblis on kirjas: „On mõeldamatu, et Jumal teeks kurja, et Kõikvõimas teeks ülekohut!” (Iiob 34:10.)

6. Miks süüdistavad paljud halbades asjades Jumalat?

⁶ Paljud inimesed süüdistavad Jumalat halbades asjades sellepärast, et nende arvates valitseb tema seda maailma. Kuid nagu me õppisime 3. peatükist, valitseb maailma hoopis Saatan.

7., 8. Miks on maailmas nii palju halba?

⁷ Piiblis öeldakse: „Kogu maailm on Saatana võimuses.” (1. Johannese 5:19.) Selle maailma valitseja Saatan on õel ja julm ning ta eksitab kogu maailma. (Ilmutus 12:9.) Paljud inimesed lasevad tal end teadmatult mõjutada ja on seetõttu samasugused nagu tema. See on üks põhjus, miks maailmas on nii palju vihkamist, julmust ja pettust.

⁸ Ent on veel teisigi põhjusi. Aadam ja Eeva pärandasid oma järeltulijatele patu. Ja kuna inimesed on patused, põhjustavad nad ise üksteisele kannatusi. Näiteks võitlevad nad võimu pärast ja sõdivad. (Koguja 4:1; 8:9.) Ja vahel tabavad inimesi lihtsalt ettearvamatud sündmused. (Koguja 9:11.) Nii võib kellegagi juhtuda õnnetus või midagi muud halba lihtsalt sellepärast, et ta on valel ajal vales kohas.

9. Millest võib järeldada, et Jumalal peab olema mõjuv põhjus, miks ta lubab halbadel asjadel juhtuda?

 ⁹ Kannatuste taga pole kunagi Jumal. Tema pole süüdi selles, et maailmas möllavad sõjad ning lokkab kuritegevus ja ülekohus. Jumal ei põhjusta loodusõnnetusi, nagu maavärinad, orkaanid või üleujutused. Kui aga Jumal on kõikvõimas, siis miks ta halbu asju ära ei hoia? Jumal hoolib meist, järelikult peab tal olema mõjuv põhjus, miks ta lubab neil juhtuda. (1. Johannese 4:8.)

10. Mida Saatan Eedeni aias mõista andis?

¹⁰ Eedeni aias meelitas Saatan Aadama ja Eeva eksiteele. Ta andis neile mõista, et Jumal on halb valitseja ning varjab nende eest midagi head. Samuti tahtis Saatan panna nad uskuma, et tema oleks neile parem valitseja ja et nad ei vaja oma elus Jumala juhatust. (1. Moosese 3:2–5. Vaata 27. järelmärkust.)

11. Milline küsimus kerkib?

¹¹ Aadam ja Eeva astusidki Jumala keelust üle ja hakkasid tema vastu mässama. Nad arvasid, et oskavad ise otsustada, mis on hea ja mis halb. Kuidas otsustas Jehoova näidata, et neil pole õigus ja et ainult tema teab, mis on inimestele parim?

12., 13. a) Miks Jehoova mässajaid kohe ei surmanud? b) Mille jaoks on Jehoova Saatanale ja inimestele aega andnud?

¹² Jehoova eesmärk oli, et maa saaks täidetud Aadama ja Eeva järeltulijatega, kes elavad paradiisis  igavesti. See eesmärk pidi täituma hoolimata Saatana püüetest seda nurjata. (1. Moosese 1:28; Jesaja 55:10, 11.) Sellepärast lasi Jehoova Aadamal ja Eeval mõnda aega edasi elada ja lapsi saada. Ta andis nende järeltulijatele võimaluse valida, kas nad soovivad alluda temale või Saatanale.

¹³ Saatana süüdistust kuulsid pealt miljonid inglid. (Iiob 38:7; Taaniel 7:10.) Seepärast on Jehoova andnud Saatanale aega oma väidete paikapidavust tõendada. Ja inimestel on olnud võimalus luua Saatana juhtimisel oma valitsusi ja proovida, kas nad ikka saavad ilma Jumala abita hakkama.

14. Mida on aeg näidanud?

¹⁴ Tuhandeid aastaid on inimesed ise endi üle valitsenud, kuid tagajärjed on olnud kohutavad. Aeg on näidanud, et Saatanal polnud õigus. Inimesed ei saa ilma Jumala juhatuseta hakkama. Prohvet Jeremija ütles hästi: „Ma tean, Jehoova, et inimesel pole voli omatahtsi toimida, pole ränduri võimuses juhtida oma sammu.” (Jeremija 10:23.)

15., 16. a) Miks on Jehoova lubanud kõigel halval nii kaua kesta? b) Miks pole Jehoova selle maailma hädasid ära hoidnud?

¹⁵ Miks on Jehoova lubanud kõigel halval nii kaua kesta? Ja miks ta pole õnnetusi ära hoidnud? Selle tõendamiseks, et Saatan on halb valitseja, on olnud vaja aega. Inimesed on proovinud igasuguseid valitsusvorme, kuid ükski pole olnud hea. Kuigi teadus ja tehnika on kõrgelt arenenud, on maailmas rohkem  ülekohut, vaesust, kuritegevust ja sõdimist kui eales varem. On selge, et me ei suuda ilma Jumala juhatuseta hakkama saada.

¹⁶ Jehoova pole hädasid ära hoidnud, sest vastasel juhul aitaks ta Saatanat selle maailma valitsemisel. Samuti võiks siis inimestele jääda mulje, et nad saavad ise valitsemisega hästi hakkama, just nagu Saatan väitis. Kuid see väide on vale ja Jehoova ei soovi, et inimesed seda usuksid. Ta ei toeta kunagi valet. (Heebrealastele 6:18.)

17., 18. Mis saab kõigest sellest halvast, mida Saatan on põhjustanud?

¹⁷ Kuna Jehoova on kõikvõimas, suudab ta teha olematuks kogu selle kahju, mida Saatana ja inimeste mäss on kaasa toonud. Ta teab, kui palju aega on vaja, et Saatana väited saaksid täielikult kummutatud. Kui see on tehtud, taastab ta maa peal paradiisi ja äratab surnud ellu. (Johannese 5:28, 29.) Siis ei jää inimesed enam haigeks ega sure. Jumal on andnud Jeesusele ülesande kõrvaldada kõik see halb, mida Saatan on põhjustanud. (1. Johannese 3:8.) Kuid senikaua on inimestel tänu Jehoova kannatlikkusele võimalus teda tundma õppida ja näidata, et nad soovivad talle alluda. (Loe 2. Peetruse 3:9, 10.) Ja kui meil on elus mingeid raskusi, aitab Jumal meil vastu pidada. (Johannese 4:23; loe 1. Korintlastele 10:13.)

¹⁸ Jehoova ei sunni meid endale alluma. Ta on andnud inimestele vaba tahte. Vaatame, mida see hinnaline and meile tähendab.

19. Millise imelise anni on Jehoova meile andnud ja miks on meil põhjust selle eest tänulik olla?

¹⁹ Tahtevabadus teeb meid erinevaks loomadest, kes tegutsevad peamiselt instinktide ajel. (Õpetussõnad 30:24.) Me võime ise otsustada, kuidas me oma elu elame, kas Jehoova tahte järgi või mitte. Samuti pole me nagu robotid, kes teevad vaid seda, mida nad on programmeeritud tegema. Jehoova soovib, et me tunneksime elust rõõmu. Sellepärast on ta andnud meile vabaduse valida, millised inimesed me oleme, mida me tahame elus saavutada ja kellega me sõbrustame.

20., 21. Mis on parim valik, mille sa võid teha?

²⁰ Jehoova soovib, et me teda armastaksime. (Matteuse 22:37, 38.) Ta on nagu isa, kellel on hea meel, kui laps ütleb talle, et armastab teda, ning teeb seda südamest, mitte sellepärast, et peab seda tegema. Jehoova on andnud meile vabaduse valida, kas teenida teda või mitte. Saatan, Aadam ja Eeva hülgasid Jehoova. Millise valiku teed sina?

²¹ Miljonid inimesed on otsustanud alluda Jehoovale, mitte Saatanale, ning rõõmustanud sellega Jehoova südant. Tee sinagi sedasama. (Õpetussõnad 27:11.) Lähedal on uus maailm, kus kurjust ja kannatusi pole enam. Mida meil tuleks teha, et sinna pääseda? Järgmine peatükk räägibki sellest.