1. Millele võid sa mõelda nüüd, kui oled juba mõnda aega Piiblit uurinud?

NÜÜD, kui oled seda raamatut juba mõnda aega uurinud, oled Piiblist palju huvitavat teada saanud. Näiteks tead, et meil on lootus elada igavesti, samuti tead, mis juhtub pärast surma, ja et tuleb ülestõusmine. (Koguja 9:5; Luuka 23:43; Johannese 5: 28, 29; Ilmutus 21:3, 4.) Võib-olla oled hakanud käima Jehoova tunnistajate koosolekutel ja usud, et nad teenivad Jumalat talle meelepäraselt. (Johannese 13:35.) Ehk oled saanud Jehoovaga lähedasemaks ning soovid nüüd teda teenida. Niisiis võid sa mõelda, mis saab edasi.

2. Miks soovis üks etiooplane lasta end ristida?

² Sellele mõtles ka üks etiooplane, kellele Jeesuse jünger Filippus peagi pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist head sõnumit kuulutas. Filippus selgitas talle pühakirja põhjal, et Jeesus on messias. Kuuldu puudutas etiooplase südant ja ta ütles: „Näe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” (Apostlite teod 8:26–36.)

3. a) Mida ütles Jeesus oma järelkäijatele? b) Kuidas ristimine käib?

³ Piibel näitab, et see, kes soovib Jehoovat teenima hakata, peab laskma end ristida. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid.” (Matteuse 28:19.) Ka Jeesus ise lasi end ristida, kusjuures talle ei piserdatud lihtsalt natuke vett pähe, vaid ta kasteti üleni vee alla. (Matteuse 3:16.) Samamoodi tuleks teha ka tänapäeval: ristitav tuleks täielikult vee alla kasta.

4. Mida näitab inimene, kes laseb end ristida?

⁴ See, kes laseb end ristida, näitab, et ta soovib Jehoovaga lähedaseks saada ja teda teenida. (Laul 40:7, 8.) Kuid mida on vaja teha enne enda ristida laskmist?

5. a) Mida on vaja teha enne, kui lasta end ristida? b) Miks tasub käia koguduse koosolekutel?

⁵ Enne kui lasta end ristida, on vaja Jehoovat ja Jeesust tundma õppida. Piiblit uurides oled sa sellega juba algust teinud. (Loe Johannese 17:3.) Jehoova aga soovib, et meid „täidetaks tema tahte täpse tundmisega”. (Koloslastele 1:9.) Jehoova tahet tundma õppida ja temaga lähedasemaks saada aitavad sul Jehoova tunnistajate koosolekud. Seepärast tasub käia neil korrapäraselt. (Heebrealastele 10:24, 25.)

6. Kui hästi tuleb sul Piiblit tunda, enne kui lased end ristida?

⁶ Mõistagi ei oota Jehoova, et teaksid Piiblist kõike, enne kui lased end ristida. Ta ei oodanud seda ka etiooplaselt, kellest eespool juttu oli. (Apostlite teod 8:30, 31.) Pealegi õpime Jumalat kogu igaviku jooksul üha paremini tundma. (Koguja 3:11.) Selleks et võiksid lasta end ristida, on sul tarvis tunda Piibli põhitõdesid ja nendega nõustuda. (Heebrealastele 5:12.)

7. Mida on Piibli uurimine aidanud sul teha?

⁷ Piibel ütleb: „Ilma usuta on võimatu Jumalale meelepärane olla.” (Heebrealastele 11:6.) Seega, kui soovid lasta end ristida, on sul vaja ka usku. Piibel ütleb muistse Korintose linna elanike kohta, kellele Jeesuse järelkäijad head sõnumit kuulutasid: „Paljud korintlased, kes sõnumit kuulsid, said usklikuks ja nad ristiti.” (Apostlite teod 18:8.) Teadmised Jumala sõnast on aidanud ilmselt sinulgi kasvatada  usku Jumala tõotustesse ja sellesse, et tänu Jeesuse ohvrile on võimalik saada vabaks patust ja surmast. (Joosua 23:14; Apostlite teod 4:12; 2. Timoteosele 3:16, 17.)

8. Mis paneb meid õpitust ka teistele rääkima?

⁸ Kui uurid Piiblit edasi ja näed, kuidas selle põhimõtete järgi elamine sind aitab, saab su usk järjest tugevamaks ja sa soovid õpitust ka teistele rääkida. (Jeremija 20:9; 2. Korintlastele 4:13.)

9., 10. a) Kellele sa võiksid õpitust rääkida? b) Mida sul tuleb teha, kui soovid saada ristimata kuulutajaks?

⁹ Sa võid rääkida õpitust näiteks sugulastele, sõpradele, naabritele ja töökaaslastele. Kuid seda tuleks teha lahkelt ja taktitundeliselt. Aja möödudes soovid ehk saada ristimata kuulutajaks. Räägi sellest soovist oma piibliõpetajaga. Kui oled tema arvates selleks valmis ja kui elad Piibli põhimõtete järgi, seisab teil ees vestlus kahe kogudusevanemaga.

¹⁰ Kogudusevanemad soovivad teada saada, kas sa usud Piibli põhitõdesid, kas sa järgid oma elus Piibli põhimõtteid ja kas sa soovid saada Jehoova tunnistajaks. Sa ei pea seda vestlust kartma, sest kogudusevanemad hoolivad kõikidest koguduseliikmetest, kaasa arvatud sinust. (Apostlite teod 20:28; 1. Peetruse 5:2, 3.) Vestluse lõpus annavad kogudusevanemad sulle teada, kas sa võid osaleda kuulutustöös ristimata kuulutajana.

11. Miks on tähtis teha oma elus kõik vajalikud muudatused, enne kui võid saada ristimata kuulutajaks?

 ¹¹ Kogudusevanemad võivad soovitada sul teha oma elus mõned muudatused, enne kui võid ristimata kuulutajaks saada. Miks on tähtis nende soovitust kuulda võtta? Kuulutajatena me esindame Jehoovat, seepärast peaks kogu meie elu talle au tooma. (1. Korintlastele 6:9, 10; Galaatlastele 5:19–21.)

12. Miks on meil kõigil vaja oma patte kahetseda?

¹² Enne kui lasta end ristida, on tarvis teha veel midagi. Apostel Peetrus ütles: „Kahetsege oma patte ja muutke end, et teie patud kustutataks.” (Apostlite teod 3:19.) Pattude kahetsemine tähendab seda, et mõistame, et oleme teinud asju, mis on Jumala silmis valed, ning et meil on selle pärast väga kahju. Näiteks on see vajalik siis, kui keegi on elanud moraalitut elu. Ja isegi kui oleme püüdnud oma elu õigesti elada, teeme kõik oma ebatäiuse tõttu siiski pattu ja vajame Jumala andestust. (Roomlastele 3:23; 5:12.)

13. Mida on peale pattude kahetsemise veel vaja teha?

¹³ Kuid pattude kahetsemisest üksi ei piisa. Peetrus ütles, et meil tuleks ka end muuta, see tähendab hüljata mistahes valed elukombed ja hakata tegema seda, mis on õige. Piltlikult öeldes tuleb meil teha oma elus kannapööre. Kujutle, et oled võõras linnas ja tahad ühte kindlasse kohta jõuda. Olles  mõnda aega kõndinud, saad aru, et liigud vales suunas. Mida sa siis teed? Loomulikult keerad otsa ümber ja hakkad minema õiges suunas. Samamoodi võime Piiblit uurides mõista, et meil tuleb oma elus üht-teist muuta.

14. Mida kujutab endast Jehoovale pühendumine?

¹⁴ Enne kui lasta end ristida, on vaja astuda veel üks tähtis samm. See samm on Jehoovale pühendumine. Pühendumine tähendab seda, et sa esitad Jehoovale konkreetse palve, milles tõotad teenida üksnes teda ja seada tema tahte oma elus esikohale. (5. Moosese 6:15.)

15., 16. Mis peaks olema Jehoovale pühendumise ajendiks?

¹⁵ Mis peaks ajendama sind Jehoovale pühenduma? Toome näite. Mees ja naine on hakanud kohtamas käima. Mida enam mees naist tundma õpib, seda enam naine teda kütkestab. Nende vahel tekib armastus ja mees teeb naisele abieluettepaneku. Kuigi see on tõsine samm, ei jäta mees seda astumata, sest ta armastab naist ja soovib veeta temaga kogu ülejäänud elu.

¹⁶ Mida paremini sa Jehoovat tundma õpid, seda enam hakkad teda armastama. Armastus ongi see, mis peaks ajendama sind Jehoovale pühenduma. Piibel ütleb, et kui keegi tahab olla Jeesuse järelkäija, ei tohiks ta elada enam iseendale. (Markuse 8:34.) Seega tuleb meil pidada Jehoova tahet oma elus kõige tähtsamaks, tähtsamaks  kui omaenda soove ja eelistusi. (Loe 1. Peetruse 4:2.)

17. Miks mõned kardavad Jehoovale pühenduda?

¹⁷ Mõned ei pühendu Jehoovale sellepärast, et nad kardavad, et ei suuda talle antud tõotust täita. Nad ei taha talle pettumust valmistada või siis heidutab neid pühendumisega kaasnev vastutus.

18. Mis aitab saada üle kartusest Jehoovale pettumust valmistada?

¹⁸ Armastus Jehoova vastu aitab saada üle kartusest talle pettumust valmistada. Kui armastame Jehoovat, teeme oma parima, et talle antud tõotust täita. (Koguja 5:4; Koloslastele 1:10.) Samuti ei tunne me siis, et see on liiga raske. Apostel Johannes kirjutas: „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad.” (1. Johannese 5:3.)

19. Miks pole vaja karta pühendumisega kaasnevat vastutust?

¹⁹ Jehoovale pühendumiseks ei pea olema täiuslik. Ta ei oota meilt midagi üle jõu käivat. (Laul 103:14.) Ta ka aitab meil teha seda, mis on õige. (Jesaja 41:10.) Piibel ütleb: „Usalda Jehoovat kogu südamest ..., siis ta teeb su teerajad tasaseks.” (Õpetussõnad 3:5, 6.)

20. Mis on järgmine samm pärast Jehoovale pühendumist?

²⁰ Pärast Jehoovale pühendumist on õige astuda järgmine samm: lasta end ristida.

21., 22. Kuidas saad sa avalikult teada anda, et soovid Jumalat teenida?

 ²¹ Kui oled Jehoovale pühendunud ja soovid lasta end ristida, räägi sellest oma koguduse vanematekogu koordineerijale. Ta palub mõnel kogudusevanemal arutada sinuga läbi Piibli põhiõpetused. Kui oled nende meelest ristimiseks valmis, ütlevad nad sulle, et  võid lasta end ristida järgmisel Jehoova tunnistajate kokkutulekul. Kokkutulekul peetakse kõne, mis selgitab ristimise tähendust. Kõnepidaja palub ristitavatel vastata kahele lihtsale küsimusele. Vastates nendele küsimustele jaatavalt, annad avalikult teada, et soovid Jumalat teenida. (Roomlastele 10:10.)

 ²² Pärast seda sind ristitakse. Sinu ristimine näitab teistele, et oled Jehoovale pühendunud ja et sinust on saanud Jehoova tunnistaja.

23. Mida tähendab ristimine Isa, Poja ja püha vaimu nimesse?

²³ Jeesus ütles, et tema järelkäijad tuleks ristida Isa, Poja ja püha vaimu nimesse. (Loe Matteuse 28:19.) See tähendab, et ristitav peab tunnustama Jehoovat kõrgeima valitsejana, samuti Jeesuse rolli Jehoova eesmärgis ja seda, et Jumal kasutab oma eesmärgi elluviimiseks püha vaimu. (Laul 83:18; Matteuse 28:18; Galaatlastele 5:22, 23; 2. Peetruse 1:21.)

24., 25. a) Mida ristimine sümboliseerib? b) Millest räägib järgmine peatükk?

²⁴ Ristimisel on sügav tähendus. See, et sind vee alla kastetakse, sümboliseerib su endise elu lõppemist. Veest välja tulles algab su uus elu Jumala teenijana. Kui oled lasknud end ristida, pea meeles, et sa pole pühendunud mitte mõnele inimesele, organisatsioonile ega tööle. Sa oled pühendunud Jehoovale.

²⁵ Jehoovale pühendudes lood temaga erilised suhted. (Laul 25:14.) Muidugi ei garanteeri ristimine iseenesest veel päästet. Apostel Paulus ütles, et me peaksime edaspidigi oma pääste nimel töötama. (Filiplastele 2:12.) Seega on ristimine alles algus. Mida sa saad teha, et hoida oma suhteid Jehoovaga? Sellele küsimusele vastab raamatu viimane peatükk.