PIIBLIUURIJAD kuulutasid juba mitukümmend aastat enne aastat 1914, et siis hakkavad toimuma tähendusrikkad sündmused. Mis sündmused need olid ja millised tõendid osutavad sellele, et aasta 1914 oli tähtis aasta?

Vastavalt kirjakohale Luuka 21:24 ütles Jeesus: „Jeruusalemm jääb teiste rahvaste tallata, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad.” Jeruusalemm oli olnud juudi rahva pealinn, paik, kus valitsesid Taaveti soost kuningad. (Laul 48:1, 2.) Need valitsejad erinesid märkimisväärselt teiste rahvaste juhtidest. Nad istusid „Jehoova troonil” kui Jumala esindajad. (1. Ajaraamat 29:23.) Seetõttu sümboliseeris Jeruusalemm Jehoova valitsust.

 Kuidas ja millal hakkasid teised rahvad Jumala valitsust tallama? See algas aastal 607 e.m.a, kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. „Jehoova troon” jäi tühjaks ning Taaveti soost kuningate liin katkes. (2. Kuningate 25:1–26.) Kas Jumala valitsus pidi jääma igavesti „teiste rahvaste tallata”? Mitte sugugi. Hesekiel kuulutas prohvetlikult Jeruusalemma viimase kuninga Sidkija kohta: „Võta peast turban ja heida ära kroon! ... See ei kuulu kellelegi enne, kui tuleb tema, kel on sellele seaduslik õigus, ja ma annan selle temale.” (Hesekiel 21:26, 27.) Isik, kellel on seaduslik õigus Taaveti kroonile, on Kristus Jeesus. (Luuka 1:32, 33.) Jumala valitsuse tallamine pidi lõppema siis, kui Jeesus saab kuningaks.

Millal see tähtis sündmus pidi toimuma? Jeesus ütles, et teised rahvad valitsevad teatud kindla aja. Taanieli 4. peatükk  annab vihjeid, mis aitavad meil selle aja pikkust välja arvutada. Sellest peatükist võime lugeda Babüloonia kuninga Nebukadnetsari prohvetlikku unenägu. Ta nägi unes, kuidas tohutult kõrge puu maha raiuti ning selle kännule raud- ja vaskvõru ümber pandi, et see ei saaks kasvada. Üks ingel kuulutas: „Seitse aega käigu sellest üle.” (Taaniel 4:10–16.)

Piiblis sümboliseerivad puud mõnikord valitsust. (Hesekiel 17:22–24; 31:2–5.) Sellest lähtuvalt tähendab sümboolse puu maharaiumine seda, et katkeb Jumala valitsus, mida esindasid Jeruusalemmas valitsevad kuningad. Ent nägemus andis teada ka seda, et Jeruusalemma tallamine on ajutine – see pidi kestma „seitse aega”. Kui pikk periood on „seitse aega”?

Ilmutus 12:6, 14 näitab, et kolm ja pool aega on „1260 päeva”. „Seitse aega” on järelikult kaks korda nii palju ehk 2520 päeva. Kuid teised rahvad ei lõpetanud Jumala valitsuse tallamist kõigest 2520 päeva pärast Jeruusalemma langemist. On selge, et see prohvetiennustus pidi täituma palju pikema aja jooksul. Kui võtame aluseks 4. Moosese 14:34 ja Hesekiel 4:6 antud juhise – iga päeva kohta aasta –, saame „seitsme aja” pikkuseks hoopis 2520 aastat.

Need 2520 aastat algasid oktoobris 607 e.m.a, kui Jeruusalemm oli langenud babüloonlaste kätte ja Taaveti soost kuningas oli troonilt tõugatud, ning lõppesid oktoobris 1914. Siis said „rahvastele määratud ajad” täis ning Jeesus Kristus hakkas Jumala seatud taevase kuningana valitsema. * (Laul 2:1–6; Taaniel 7:13, 14.)

 Nagu Jeesus ennustas, on tema kui taevase kuninga „kohaloleku” tähiseks olnud vapustavad maailmasündmused: sõjad, näljahädad, maavärinad ja katkud. (Matteuse 24:3–8; Luuka 21:11.) Need sündmused annavad võimsalt tunnistust sellest, et aastal 1914 sündis Jumala taevane kuningriik ning algasid praeguse kurja maailmaajastu „viimsed päevad”. (2. Timoteosele 3:1–5.)