1., 2. Miks on sageli kasulik esitada küsimusi?

KAS oled pannud tähele, et lastele meeldib küsimusi esitada? Paljud hakkavad küsima niipea, kui õpivad rääkima. Nad vaatavad sulle teadmisjanuliste silmadega otsa ja võivad pärida midagi sellist nagu, miks on taevas sinine, millest on tehtud taevatähed või kes õpetas linnud laulma. Võib-olla oled tõdenud, et sellistele küsimustele polegi alati nii lihtne vastata. Sinu parimale selgitusele võib järgneda uus miks.

² Lapsed pole ainsad, kes küsimusi esitavad. Suureks saades küsimine jätkub. Me küsime selleks, et leida õiget teed, et vältida võimalikke ohte või et rahuldada uudishimu. Siiski näib, et paljud inimesed lakkavad küsimusi esitamast – sealjuures kõige tähtsamaid küsimusi – või vähemalt lakkavad otsimast vastuseid.

3. Miks loobuvad paljud otsimast vastuseid kõige olulisematele küsimustele?

³ Võtame näiteks selle raamatu kaanel, eessõnas ja käesoleva peatüki alguses tõstatatud  küsimused. Need on ühed olulisemad küsimused, mida üldse võiks esitada. Ometi on paljud loobunud neile vastuseid otsimast. Miks? Kas neid vastuseid võiks leida Piiblist? Mõned arvavad, et Piibel on keeruline raamat, millest on raske aru saada. Teised kardavad, et küsimuste esitamine paneb nad piinlikku olukorda. Ja osa inimesi on seisukohal, et niisugused küsimused tuleb jätta usutegelaste lahendada. Ent mida sina arvad?

4., 5. Mis on mõningad tähtsad küsimused, millele inimesed elu jooksul mõtlevad, ning miks tasub neile ka vastuseid otsida?

⁴ Tõenäoliselt huvitavad sind vastused tähtsatele eluküsimustele. Küllap oled vahetevahel mõelnud, mis on elu mõte, kas praegune elu ongi kõik ja milline küll Jumal võiks olla. Selliseid küsimusi tasub esitada, ning mis eriti tähtis, mitte rahule jääda enne, kui oled leidnud veenvad, usaldusväärsed vastused. Tuntud õpetaja Jeesus Kristus ütles: „Paluge püsivalt ja teile antakse, otsige pidevalt ja te leiate, koputage lakkamata ja teile avatakse.” (Matteuse 7:7.)

⁵ Kui otsid sihikindlalt vastuseid eelmainitud olulistele küsimustele, võid kindel olla, et see otsing on vägagi tasutoov. (Õpetussõnad 2:1–5.) Ükskõik mida sulle ka räägitud poleks, vastused on olemas ja sa võid need leida. Need on kirjas Piiblis ning pole liiga keerulised. Pealegi sisendavad need lootust ja rõõmu ning võivad aidata sul juba praegu elada rahuldustpakkuvat elu. Alustuseks vaadelgem küsimust, mis ei ole paljudele rahu andnud.

6. Miks arvavad paljud, et Jumal ei hooli inimeste kannatustest?

⁶ Paljude arvates on. Nad arutlevad: „Kui Jumal tõesti hooliks inimestest, kas poleks siis maailm hoopis teistsugune?” Maailm meie ümber on täis sõdimist, vihkamist ja viletsust. Lisaks sellele võib igaüks meist haigestuda,  kannatada või kaotada lähedase inimese. On mõistetav, et paljud lausuvad: „Kui Jumal meist ja meie probleemidest hooliks, ei laseks ta sellistel asjadel juhtuda.”

7. a) Kuidas on usujuhid viinud paljusid arvamusele, et Jumal on julm? b) Mida Piibel tegelikult õpetab seoses katsumustega, mis võivad meid tabada?

⁷ Kurb on see, et vahel viivad isegi usujuhid inimesi järeldusele, et Jumal on julm. Mil moel nad seda teevad? Nad võivad öelda, et mingi õnnetus toimus Jumala tahtel. Sellega annavad nad mõista, nagu oleks Jumal halbade asjade eest vastutav. On see aga tõde Jumala kohta? Mida Piibel tegelikult õpetab? Jaakobuse 1:13 vastab: „Ärgu keegi katsumuse korral öelgu: „See katsumus on mulle Jumalalt.” Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema.” Seega kurjus, mida me maailmas näeme, ei lähtu iialgi Jumalalt. (Loe Iiob 34:10–12.) Tõsi küll, ta lubab halbadel asjadel juhtuda, ent millegi lubamisel ja põhjustamisel on suur vahe.

8., 9. a) Millise näite varal võiks selgitada vahet kurjuse lubamise ja põhjustamise vahel? b) Miks poleks aus kritiseerida Jumalat selle pärast, et ta on lubanud inimestel minna mässu teed?

⁸ Selle mõtte illustreerimiseks kujutlegem üht tarka ja armastavat isa, kelle täiskasvanud poeg elab veel vanematekodus. Kui poeg muutub mässumeelseks ja otsustab kodust lahkuda, ei hoia isa teda kinni. Poeg läheb halvale teele ja tõmbab endale palju häda kaela. Kas see tähendab, et isa on põhjustanud poja probleemid? Muidugi mitte. (Luuka 15:11–13.) Niisamuti pole Jumal takistanud inimesi valimast halba teed, ent see ei tähenda, et tema on põhjustanud raskused, millesse nad oma valiku tagajärjel on sattunud. Poleks kindlasti aus inimsoo hädades Jumalat süüdistada.

⁹ Jumalal on mõjuvad põhjused, miks ta on lubanud  inimestel halval teel edasi minna. Targa ja vägeva Loojana pole ta kohustatud meile selle kohta mingeid selgitusi andma. Armastusest meie vastu ta siiski teeb seda. Nendest põhjustest tuleb lähemalt juttu 11. peatükis. Ent sa võid juba ette kindel olla, et Jumal pole meie raskustes süüdi. Otse vastupidi, ta pakub meile ainsat tõelist päästelootust. (Jesaja 33:2.)

10. Miks võime kindlalt loota, et Jumal kaotab kõik kurjuse tagajärjed?

¹⁰ Lisaks on Jumal püha. (Jesaja 6:3.) Jumala pühadus tähendab puhtust, seda, et temas pole mitte kübetki kurja. Seetõttu võime teda jäägitult usaldada. See on midagi märksa enamat, kui saab öelda inimeste kohta, kes võivad korrumpeeruda. Ja isegi kõige ausamad inimvalitsejad tihtipeale lihtsalt ei suuda heastada kõike halba, mida ülekohtused inimesed teevad. Jumal aga on kõikvõimas. Tema suudab ja tal on kindel nõu kaotada kõik kurjuse tagajärjed. Sealjuures tegutseb Jumal viisil, mis teeb kurjusele igaveseks lõpu! (Loe Laul 37:9–11.)

11. a) Kuidas suhtub Jumal ebaõiglusse? b) Mida Jumal tunneb, kui me mingil põhjusel kannatame?

¹¹ Mida Jumal tunneb, nähes, mis maailmas ja ka sinu elus aset leiab? Piibel ütleb, et Jumal „armastab õigust”. (Laul 37:28.) Järelikult läheb talle vägagi korda see, kas inimesed toimivad õigesti või ülekohtuselt. Jumal vihkab igasugust ülekohut. Piiblis on öeldud, et Jumala „süda oli kurb”, kui kurjus täitis maad muistsel ajal. (1. Moosese 6:5, 6.) Jumal ei ole muutunud. (Malaki 3:6.) Tal on ka praegusel ajal valus näha kõiki neid kannatusi, mis üle maailma aset leiavad. Inimeste vaevad puudutavad teda väga. Piibel ütleb, et ta hoolib igaühest. (Loe 1. Peetruse 5:7.)

12., 13. a) Mille tõttu on meil häid omadusi, näiteks armastus, ja kuidas mõjutavad need meie suhtumist sellesse maailma? b) Miks pole põhjust kahelda, et Jumal võtab seoses maailma olukorraga midagi ette?

 ¹² On veel üks tõend, mis kinnitab, et Jumal pole inimeste kannatuste suhtes kaugeltki ükskõikne. Piibel ütleb, et inimene on loodud Jumala sarnaseks. (1. Moosese 1:26.) Meil on häid omadusi sellepärast, et Jumalal on head omadused. Näiteks, kas ei tee sulle muret see, et süütud inimesed peavad kannatama? Kui juba meie, inimesed, ei salli ülekohut, siis võid kindel olla, et Jumal vihkab seda veelgi enam.

¹³ Inimloomuse parimaid jooni on võime armastada. Ka see omadus peegeldab Jumala olemust. Piibel ütleb, et „Jumal on armastus”. (1. Johannese 4:8.) Meil on võime armastada, sest Jumal on armastav. Kas sina lõpetaksid maailmast kannatused ja ülekohtu, kui see oleks su võimuses? Kindlasti lõpetaksid. Täpselt sama kindel võid olla selles, et Jumal teeb lõpu kannatustele ja ebaõiglusele. Selle raamatu eessõnas toodud tõotused ei ole pelgalt unistus ega tühi lootus. Jumala tõotused lähevad vääramatult täide! Aga et sul nendesse usku oleks, on sul tarvis rohkem teada Jumalast, kes need tõotused on andnud.

14. Mis on Jumala nimi ja miks peaksime seda kasutama?

¹⁴ Mida sa teeksid, kui tahaksid ennast kellelegi tutvustada? Muidugi  ütleksid talle oma nime. Kas ka Jumalal on nimi? Paljud religioonid ütlevad, et tema nimi ongi Jumal või Issand. Kuid need pole isikunimed, vaid tiitlid, nagu on tiitlid ka „kuningas” ja „president”. Piiblis kasutatakse Jumala kohta palju tiitleid ja nimetusi, Jumal ja Issand kaasa arvatud. Ent Piibel näitab, et Jumalal on ka isikunimi – Jehoova. Laul 83:18 ütleb: „Sina, kelle nimi on Jehoova, sina üksi oled kõrgeim üle kogu maa.” Kui sinu Piiblis seda nime ei leidu, võiksid vaadata lisast teemat „Jumala nime tähendus ja kasutamine”, et teada saada, miks on see nii. Fakt on see, et Jumala nimi esineb vanades Piibli käsikirjades tuhandeid kordi.  Sellest võib järeldada, et Jehoova tahab, et me tema nime teaksime ja kasutaksime. Ta nii-öelda esitleb ennast Piibli kaudu.

15. Mida nimi Jehoova meile Jumala kohta teada annab?

¹⁵ Jumal on võtnud endale nime, mis on ülimalt tähendusrikas. Jumala nimi Jehoova osutab sellele, et ta täidab iga tõotuse, mille annab, ja viib ellu iga eesmärgi, mille seab. * Jumala nimi on täiesti ainulaadne. See kuulub üksnes talle. Ka Jehoova ise on mitmes mõttes ainulaadne. Milles see ilmneb?

16., 17. Millest kõnelevad Jehoova kohta käivad nimetused a) Kõikvõimas, b) igaviku kuningas, c) Looja?

¹⁶ Me juba nägime, et Laul 83:18 ütleb Jumala kohta:  „Sina üksi oled kõrgeim.” Samuti on Jehoovat ainsana nimetatud Kõikvõimsaks. Ilmutus 15:3 ütleb: „Suured ja imelised on sinu teod, Jumal Jehoova, Kõikvõimas. Õiged ja õiglased on sinu teed, igaviku kuningas.” Nimetus „Kõikvõimas” osutab sellele, et Jehoova on kõige võimsam isik, tema väele ja võimule ei leidu võrdset. Ja väljend „igaviku kuningas” tõstab esile Jehoova ainulaadsust veel ühes mõttes, nimelt on ta alati olemas olnud. Laul 90:2 ütleb: „Enne kui sündisid mäed, ... igavesest ajast igavesti, oled sina Jumal.” Kas see pole aukartustäratav mõte?

¹⁷ Jehoova ainulaadsus ilmneb veel ka selles, et üksnes tema on Looja. Ilmutus 4:11 ütleb: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu, sest sina oled loonud kõik, sinu tahtel on kõik olemasollu tulnud ja loodud.” Kõik, mis iganes eksisteerib – nähtamatud taevased vaimolendid, öises laotuses siravad tähed, viljakandvad puud, meredes ja jõgedes ujuvad kalad –, on olemas tänu sellele, et Jehoova on Looja!

18. Miks tundub mõningatele, et nad ei saa iialgi Jumalaga lähedaseks, ent mida Piibel õpetab?

¹⁸ Mõningates võivad Jehoova aukartustäratavad omadused kõhedust tekitada. Neile võib tunduda, et Jumal on liiga kõrge, et temaga oleks võimalik lähedaseks saada või et nad võiksid talle üldse korda minna. Kas selline arusaam on õige? Piibel õpetab midagi sootuks vastupidist. Seal öeldakse Jehoova kohta, et ta pole „kaugel mitte ühestki meist”. (Apostlite teod 17:27.) Piibel lausa kutsub meid üles: „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.” (Jaakobuse 4:8.)

19. a) Mida on esmalt tarvis teha, et Jumalaga lähedasemaks saada, ning milline väljavaade sellega kaasneb? b) Millised Jumala omadused sulle kõige enam meeldivad?

 ¹⁹ Kuidas Jumala ligi tulla? Esmalt on sul tarvis jätkata seda, mida oled juba alustanud, nimelt teadmiste omandamist Jumala kohta. Jeesus ütles: „Nad saavad igavese elu, kui õpivad tundma sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesus Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3.) Jah, Piibel õpetab, et Jehoova ja Jeesuse tundmaõppimine viib igavesse ellu! Nagu juba mainitud, „Jumal on armastus”. (1. Johannese 4:16.) Peale selle on Jehooval hulgaliselt teisi kauneid ja kütkestavaid omadusi. Näiteks ütleb Piibel, et „Jehoova on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde”. (2. Moosese 34:6.) Ta on „hea ja valmis andestama”. (Laul 86:5.) Jumal on kannatlik. (2. Peetruse 3:9.) Ta on ustav. (1. Korintlastele 1:9.) Piiblit lugedes näed, kuidas Jehoova on neid ja paljusid teisi meeldivaid omadusi üles näidanud.

20.–22. a) Kas tõsiasi, et me ei saa Jumalat näha, takistab meid temaga lähedaseks saada? Selgita. b) Mida võivad heatahtlikud inimesed sulle tungivalt soovitada, ent mida sul tasuks siiski teha?

²⁰ Tõsi küll, Jumalat pole võimalik näha, sest ta on vaim ning seega inimsilmale nähtamatu. (Johannese 1:18; 4:24; 1. Timoteosele 1:17.) Piibli lehekülgede kaudu võid sa sellegipoolest teda kui isikut tundma õppida ning „vaadelda Jehoova kaunidust”, nagu ütles laulukirjutaja. (Laul 27:4; Roomlastele 1:20.) Mida rohkem sa Jehoova kohta teadmisi saad, seda reaalsemaks ta sulle muutub ning seda enam on sul põhjust teda armastada ja tema ligi hoida.

²¹ Nii mõistad sa muu hulgas seda, miks Piibel räägib Jehoovast kui meie isast. (Matteuse 6:9.) Ta pole mitte ainult meie eluandja, vaid ta ka soovib meile parimat elu, nagu seda soovib oma lastele iga armastav isa. (Laul 36:9.)  Samuti õpetab Piibel seda, et inimene võib olla Jehoova sõber. (Jaakobuse 2:23.) See tähendab, et sinagi võid saada sõbraks universumi loojaga!

²² Kui sa piibliuurimist jätkad, võivad mõned heatahtlikud inimesed sulle tungivalt soovitada see asi pooleli jätta. Nad võivad muretseda, et sa hakkad oma tõekspidamisi muutma. Ent ära lase kellelgi takistada end sõlmimast parimat sõprussuhet, mis sul üldse võib olla.

23., 24. a) Miks peaks õpitava kohta jätkuvalt küsimusi esitama? b) Millest räägib järgmine peatükk?

²³ Muidugi pole kõigest, mida Piibel õpetab, alguses sugugi lihtne aru saada. Abi palumine Piibli mõistmiseks võib nõuda alandlikkust, ent ärgu piinlikkustunne sulle takistuseks saagu. Jeesus ütles, et me peaksimegi olema alandlikud, nagu seda on väiksed lapsed. (Matteuse 18:2–4.) Ja lapsed teadagi küsivad väga palju. Jumal soovib, et sa saaksid oma küsimustele vastused. Piibel räägib tunnustavalt inimestest, kes olid agarad Jumala kohta teadmisi omandama ning uurisid hoolega pühakirja, olemaks kindlad, et neile õpetatakse tõde. (Loe Apostlite teod 17:11.)

²⁴ Parim viis Jehoovat tundma õppida on uurida Piiblit. See raamat erineb kõigist teistest. Mille poolest? Sellest räägib järgmine peatükk.