VASTMOODUSTATUD kristlik kogudus hakkas täitma tähtsat rolli Jehoova eesmärgi täitumises. Kuid esimese sajandi kristlased sattusid üsna pea rünnaku alla. Kas nad jäävad Jumala ees laitmatuks hoolimata väljastpoolt kogudust tulevast tagakiusamisest ning veelgi salakavalamatest ohtudest koguduse sees? Piibli kreekakeelses osas on 21 kirja, mis pakkusid vajalikku nõu ja kinnitust.

Neist 14, alates kirjast roomlastele kuni kirjani heebrealastele, kirjutas apostel Paulus. Kirjad on saanud nime selle järgi, kellele need kirjutati: kas siis üksikisikutele või mingile kindlale kogudusele. Järgnevalt on toodud mõned teemad, mida Paulus oma kirjades käsitles.

Nõuandeid moraali ja käitumise kohta. Need, kes hooravad, rikuvad abielu või teevad muid ränki patte, ”ei päri Jumala kuningriiki” (Galaatlastele 5:19—21; 1. Korintlastele 6:9—11). Jumalateenijate seas peab olenemata rahvusest valitsema ühtsus (Roomlastele 2:11; Efeslastele 4:1—6). Nad peaksid heal meelel aitama hädasolevaid kaaskristlasi (2. Korintlastele 9:7). ”Palvetage lakkamatult,” kirjutab Paulus. Jumalateenijaid innustatakse valama oma süda palves Jehoova ette (1. Tessalooniklastele 5:17; 2. Tessalooniklastele 3:1; Filiplastele 4:6, 7). Et Jumal palveid kuulaks, tuleb need esitada usus (Heebrealastele 11:6).

Mis aitab peredel õnnelik olla? Mees peaks armastama oma naist nagu iseennast. Naine peaks oma mehest sügavalt lugu pidama. Lapsed peaksid kuuletuma oma vanematele, kuna see rõõmustab Jumalat. Vanematel tuleks armastusega oma lapsi juhatada ja suunata, võttes aluseks Jumala põhimõtted (Efeslastele 5:22—6:4; Koloslastele 3:18—21).

Abi Jumala eesmärgi mõistmiseks. Paljud Moosese Seaduse sätted olid Iisraeli rahvale kaitseks ja juhiseks, kuni saabub Kristus (Galaatlastele 3:24). Kristlased aga ei pea Jumala teenimisel sellest seadusest juhinduma. Kirjutades juudi taustaga kristlastele, heebrealastele, heitis Paulus valgust Seaduse tähendusele ning sellele, kuidas Jumala eesmärk täitub Kristuses. Ta selgitas, et mitmed Seaduse  tahud olid prohvetlikud. Näiteks kujutas loomade ohverdamine ettetähenduslikult Jeesuse elu ohverdamist, millega kaasneb pattude tegelik andeksandmine (Heebrealastele 10:1—4). Jeesuse surmaga tühistas Jumal seaduselepingu, kuna seda polnud enam vaja (Koloslastele 2:13—17; Heebrealastele 8:13).

Juhised koguduse tegevuse kohta. Mehed, kes on valmis kandma koguduses vastutust, peavad olema kõrge moraaliga ning vastama Piiblis esitatud nõuetele (1. Timoteosele 3:1—10, 12, 13; Tiitusele 1:5—9). Jehoova Jumala teenijatel tuleb korrapäraselt kaasusklikega koos käia, et üksteist innustada (Heebrealastele 10:24, 25). Usulised koosolekud peavad olema ülesehitavad ja õpetlikud (1. Korintlastele 14:26, 31).

Ajal, mil Paulus kirjutas oma teise kirja Timoteosele, oli ta jälle Roomas, kus ta oli vangistuses ja ootas kohut. Ainult üksikud vaprad julgesid teda külastada. Paulus teadis, et talle pole enam jäänud palju aega. Ta ütles: ”Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen jooksu lõpetanud, ma olen usu säilitanud” (2. Timoteosele 4:7). Ilmselt üsna varsti pärast seda suri ta märtrisurma. Kuid tema kirjad on tõsikristlastele juhatuseks veel tänapäevalgi.

Allikmaterjal: Roomlastele; 1. Korintlastele; 2. Korintlastele; Galaatlastele; Efeslastele; Filiplastele; Koloslastele; 1. Tessalooniklastele; 2. Tessalooniklastele; 1. Timoteosele; 2. Timoteosele; Tiitusele; Fileemonile; Heebrealastele