PÄRAST kristlusse pöördumist kuulutas Paulus innukalt head sõnumit Jumala kuningriigist, kuid nüüd koges see endine tagakiusaja tihtipeale ise tulist vastupanu. Väsimatu apostel võttis ette mitmeid kuulutustööretki, reisides kaugetesse paikadesse, et levitada head sõnumit kuningriigist, mis viib täide Jumala algse eesmärgi inimkonnaga.

Oma esimese kuulutustööreisi ajal Lüstras olles tegi Paulus terveks ühe sünnist saati jalutu mehe. Rahvahulgad hakkasid hüüdma, et nii Paulus kui ka tema reisikaaslane Barnabas on jumalad. Neil kahel mehel õnnestus vaevu inimesi tagasi hoida, et nad neile ei ohverdaks. Pauluse vaenlased avaldasid aga rahvahulgale nii tugevat mõju, et hiljem need samad inimesed viskasid Paulust kividega ja jätsid ta surnu pähe maha. Kuid Paulus elas rünnaku üle ning naasis varsti sellesse linna, et kinnitada jüngreid innustavate sõnadega.

Mõned juudikristlased väitsid, et mittejuutidest usklikud peavad pidama kinni mõningatest Moosese Seaduse käskudest. Paulus viis selle küsimuse apostlite ja vanemate meeste ette Jeruusalemma. Pärast hoolikat Pühakirja uurimist ja Jumala püha vaimu juhatuse palumist kirjutasid need mehed kogudustele ja käskisid neil hoiduda ebajumalakummardamise, vere ja verest tühjaks laskmata looma söömise ning hooruse eest. Need käsud olid ”hädavajalikud asjad”, kuid neist kinnipidamiseks polnud vaja järgida Moosese Seadust (Apostlite teod 15:28, 29).

Oma teisel kuulutustööreisil külastas Paulus Beroiat, mis tänapäeval asub Kreeka territooriumil. Sealsed juudid võtsid sõna innukalt vastu ning uurisid iga päev Pühakirja, et leida kinnitust Pauluse õpetustele. Jällegi sundis vastupanu apostlit edasi liikuma, seekord Ateenasse. Rühma Ateena tarkade ees esitas Paulus jõulise kõne, mis on suurepärane näide sellest, kuidas rääkida taktitundeliselt ja osavalt ning kasutada vahetegemisvõimet.

Pärast kolmandat kuulutustööretke läks Paulus Jeruusalemma. Kui ta sealses templis oli, tõstsid mõned juudid mässu, soovides teda tappa. Rooma sõdurid astusid vahele ning kuulasid Pauluse üle. Rooma kodanikuna kaitses ta hiljem end Rooma maavalitseja Felixi ees. Juudid ei suutnud kuidagi tõendada süüdistusi, mis nad Pauluse vastu esitasid. Et takistada teisel maavalitsejal, Festusel, end juutide kätte anda, sõnas Paulus: ”Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” Festus vastas: ”Keisri kohtumõistmist sa oled soovinud, keisri ette sa ka lähed!” (Apostlite teod 25:11, 12).

Seejärel viidi Paulus laevaga Itaaliasse, et ta seal kohtu ette astuks. Reisil sattus aga laev merehätta, mistõttu tuli talv veeta Maltal. Lõpuks jõudis Paulus Rooma, kus ta elas kaks aastat üürielamus. Kuigi see tulihingeline apostel oli sõdurite valve all, kuulutas ta Jumala kuningriiki kõigile, kes teda külastasid.

Allikmaterjal: Apostlite teod 11:22—28:31