TÄPSELT nagu Jehoova oli ennustanud, jaguneski Iisrael pärast seda, kui Saalomon oli puhta jumalateenimise maha jätnud. Tema poeg Rehabeam, kes järgmisena troonile tõusis, oli karm kuningas, mistõttu Iisraeli kümme suguharu tõstsid mässu ja moodustasid põhjapoolse Iisraeli kuningriigi. Kaks suguharu jäid ustavaks Taaveti kuninglikule soole Jeruusalemmas ja moodustasid lõunapoolse Juuda kuningriigi.

Mõlemal kuningriigil oli tormiline ajalugu, peamiselt kuningate ustavusetuse ja sõnakuulmatuse tõttu. Iisraeli olukord oli halvemgi kui Juuda oma, sest tema kuningad edendasid algusest peale ebajumalateenimist. Sellest hoolimata et prohvetid Eelija ja Eliisa tegid imetegusid — mõlemad äratasid koguni inimesi surmaunest üles —, ei pöördunud Iisrael oma kurjalt teelt. Lõpuks laskis Jumal assüürlastel põhjapoolse kuningriigi hävitada.

Juuda riik püsis Iisraelist sadakond aastat kauem, kuid Jumala hukkamõist tabas tedagi. Vaid üksikud Juuda kuningad võtsid kuulda Jumala prohvetite hoiatusi ja püüdsid rahvast Jehoova juurde tagasi tuua. Näiteks kuningas Joosija hakkas Juudat ebajumalateenimisest puhastama ning seadis korda Jehoova templi. Kui leiti algne käsikiri Moosese kaudu antud Jumala Seadusest, siis puudutas see Joosija südant niivõrd, et ta võttis ette veelgi jõulisemaid reforme.

Kahjuks ei järginud hilisemad kuningad tema head eeskuju, mistõttu Jehoova lubas babüloonlastel Juuda vallutada ning hävitada Jeruusalemma ja sealse templi. Ellujäänud pagendati Babülooniasse. Jumal oli ennustanud, et nad on seal 70 aastat. Juuda oli kogu selle aja laastatud, kuni saabus tõotatud aeg, mil rahval lubati oma maale naasta.

Ükski Taaveti soost kuningas aga ei pidanud enam valitsema, kuni tõuseb troonile tõotatud Vabastaja, ettekuulutatud Messias. Enamik kuningaid, kes olid istunud Jeruusalemmas Taaveti troonil, tõestas, et ebatäiuslikud inimesed ei sobi valitsejaks. Messias on ainus, kes selleks tõesti sobib. Sellepärast ütles Jehoova viimasele Taaveti soost kuningale: ”Võta ära kroon! . . . kuni tuleb see, kellel on õigus selle kohta, ja mina annan selle temale” (Hesekiel 21:31, 32).

Allikmaterjal: 1. Kuningate; 2. Kuningate; 2. Ajaraamat 10.—36. ptk; Jeremija 25:8—11